Tänapäevased ballistilised rakettid on manööverdavate lõhkepeadega, seega annab trajektoori jälgimine väga vähe infot. Seda, et raketid on tõesti suunatud Ameerika territooriumi vastu, ehk.
Mis segab lõhkepeade trajektoori jälgimist (peale nende kandurist eraldumist)?
Tegelikult on MIRV tabamise ulatus siiski piiratud, pole päris nii, et rakett ise tuleb nt idaranniku trajektooril, aga lõhkepead sajavad alla lääneranniku trajektooril.
MIRV-il on tõepoolest erinevalt MRV-st "hajutada" lõhepäid suuremale trajektoorile, kuid see on seotud oma tehniliste piirangutega nii piki kui põikisuunas (kanduri kurssi arvestades).
Oma territooriumi vastu suunatud tuumalöögi korral on vastasel kaks ülesannet.
1. oma tuumarelva vastase löögi alt väljaviimine
2. vastase tuumalöögi võimekuse nullimine.
Esimese ülesande täitmiseks, maapealsete rakettide puhul, on ainult 1 võimalus. Oma raketid ka välja lasta. Sihtmärgiks vastase tuumarelvabaasid ning juhtimiskeskused.
Ei ole päriselt nii lihtne. Kui sihtmärkide hulgas on ka asutuskeskused ja majandusobjektid, siis tuleks vastata ka samaga. Kui ei, siis üldiselt ei vastata (vältimaks eskaleerumast). Sitt lugu, kui sa nähes rakette välja tulemas maakera kumeruse tagant, "viisid oma raketid löögi alt välja" ja saatsid need pikemalt mõtlemata vastase raketibaasidele ja juhtimiskeskustele, vastase raketid, kelle rünnatavad objektid selguvad alles peale MIRV-ide trajektoori kindlaksmääramist, teevad ka maatasa sinu asutuskeskused ja majandusobjektid. Tulemuseks on kaotus. Ja seda kindlakstegemist häirib väga tugevalt strateegiliste sõjaliste objektide asumine suurlinnade ligidal. Kui antud lennukitehas ei meeldi, taolisi olukordi on USA-s kuipalju.
Mingid arutelud Boing'u tehase pommitamisest on aga tõesti täiesti eluvõõras luulutamine. Need lennukid, mis III maailmasõjas sõdivad, on selle alguseks ammu valmis ehitatud ja relvastusse võetud.
Sellised statementid on kaunis elukauged tõesti. Tehased, mis toodavad strateegiliste tuumajõudude komponente, on samatähtis sihtmärk kui tuumajõud ise.
USA puhul olid tõenäolised sihtmärgid ka suured tsiviillennujaamad (raja pikkus 3000 m ja rohkem), kuna ameeriklased oleks sõjaohus sinna oma B-52-sid hajutanud.
Taolised lennujaamad on aga enamasti suurlinna ligidal, möödalask võib kaasa tuua suurlinna soovimatu tabamise.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.