Sõja eest välismaale.

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
USP
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 23 Okt, 2007 21:19
Kontakt:

Kuhu saata pere?

Postitus Postitas USP »

Vaatasin, et rubriigis "kas läheksid Eesti eest sõtta?" on mitmed maininud ühe tingimusena, et nad saadaksid pere enne ära. Aga kuhu ära? Maale? Kas maal on turvalisem, kui linnas või alevis? Soome? Aga kui enam laevad ei lähe või on täis? Metsa? Kuhu metsa...? Mingisse 2x2m niiskesse punkrisse?

Mulle isiklikult näib, et reaalselt on perede "ära saatmine" väga komplitseeritud.
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Maal, hajaasustusega piirkonnas on kindlasti turvalisem. Ei hakata igaks juhuks mingit suvalist majapidamist pommitama, kui sealt just ei lasta. Samuti ei ole vee- ja toidumuret seni, kui kartulikelder pihta pole saanud ja kaev hoovi peal alles. Linnas on nende asjadega kindlasti oluliselt keerulisem. Maal võid ka varju minna sinnasamma kartulikeldrisse või aeda varjendi kaevata, linnas pole naljalt peale mõne maja keldri kuhugi varju minna, ja neid varjuotsijaid on seal palju. Toitu pead ise kuskilt otsima, vett samuti. Vaata kuidas elati Groznõis ja kui palju seal tsiviile surma sai. Maal on kindlasti parem ja turvalisem.
Luciano
Liige
Postitusi: 1132
Liitunud: 07 Veebr, 2007 18:21
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Luciano »

Hiljuti vestlesin vanematekodus ühe erudeeritud külamehega - pealt 70 vana ja endine pedagoog. Ja tema suur mure oli, et külad on välja surnud. Vana tuttav hala, aga tema vaatenurk oli sellest küljest, et kui peaks puhkema sõda siis pole inimestel kuhugi pakku minna. Pole neid talusid kuhu vanemate kartulikeldri ja seasinkide peale minna. II maailmasõja ajal oli suuresti rahvastiku päästnud just see võimalus ja loomulikult ka kõikidel varasematel aegadel on talud ja metsad peamist kaitset tsiviilelanikele pakkunud.
Palju neid talusid täna on?
Viimati muutis Luciano, 02 Sept, 2008 9:25, muudetud 1 kord kokku.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

Soome regionaalpoliitika ehk siis maapiirkondade putitamine ränga riigirahaga põhineb lisaks muudele asjaoludele ka riigikaitselisel argumendil. Üks asi on see, et suured piirkonnad, eelkõige piirialad ei jääks inimtühjaks - sotsiaalne kontroll ja keerulisem demograafiliselt hõlvata. Teine kaitseline argument on sissivõitlejatele mitmekesisem sotsiaalne maastik - täiesti inimtühjas piirkonnas on inimtegevust lihtsam märgata. Kolmas on seesama - koht kuhu varjule minna.
Kasutaja avatar
kolp
Liige
Postitusi: 78
Liitunud: 08 Juun, 2006 14:05
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Pakku.

Postitus Postitas kolp »

Mis siin mõelda, ikka muule kontingendile. Ajalugu on juba piisavalt näiteid toonud. Ise surra on olulisemalt lihtsam kui lasta mingid perverdid oma lapse ja naise kallale. Olen nõus kord arvusid surema, kui keegi peaks käe minu lapse külge panema. Samas kutsun ülesse kaas foorumlasi kes pole mingid istid, kellele on esmatähtis pere ja kodu. Moodustama kogukonna kes seisavad siin mitte riigi ja kohustuse pärast, vaid oma pere ja kellel on ka, maatüki pärast. (Siia ei kulu natsionalistid, fašistid, sotsialistid, kommunistid, jne. te peded minge Kloogale võtke puud kaasa ja pange ennast põlema.) Jah olen radikaal , juuudid ja ameeriklased mõelge ennem järele, ennem kui midagi kodra saadate. Teie pole ka paremad.
USP
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 23 Okt, 2007 21:19
Kontakt:

Postitus Postitas USP »

Ja kuidas see teisele kontinendile saatmine välja näeks? Selleks, et oma peret kuhugi Rootsi või Soome või Ameerikasse saata peaks olema täidetud vähemalt 1 väga tähtis punkt. Peab olema piisavalt raha, et perekond saaks ennast uues kohas sisse seada. Või peaks olema sugulased-tuttavad, kes oma kuludega põgenikud vastu võtab ja majutab.

Samas on olemas pretsedent. Teatavasti saadeti Soome Talvesõja ajal sadu väikeseid lapsi Rootsi sõjapakku. Neid kutsuti sõjalasteks (sotalapset). Lapsed majutati Rootsi peredesse ja paljud elasid seal mitu aastat. Olukorras, kus Eesti rannik on agressori laevade poolt blokeeritud, on seda aga pisut raske korraldada. Ja Poolas kellegil tuttavaid-sugulasi vist eriti ei ole?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5194
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Maal või metsas on kindlasti ohutum kui linnas. Küsimus on ainult selles, kuidas tänapäevane urbaniseerunud ja loodusest võõrdunud inimene seal hakkama saab. Niisama kaks kätt taskus metsa minna ja seal nullist peale hakata oleks siiski raske, vähemalt mõned elementaarsed asjad võiks juba enne kodus siiski valmis olla pandud. Kõigepealt kasvõi näiteks piisavas koguses tikke, hea nuga ja mingi anum söögi valmistamiseks. Ja muidugi riidekraam - nabapluusi, miniseeliku ja kõpskingakestega pole metsas midagi peale hakata.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Mina üritaks oma pere saata ikka mere taha . Saadad pere maale vanakdele vägistada . Mitte minu pere!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5194
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Ma pean silmas kõige mustemat stsenaariumi: kui mere taha saata pole võimalik, linnades on külm, nälg, aktiivne lahingutegevus, levivad haigused... Metsas haigusi ei ole, pidevat sõjategevust ilmselt samuti mitte (kui just konkreetselt nt. mingi kaitseliini vm. strateegiliselt tähtsa koha lähedusse ei satu). Palju sõltub muidugi sellest, milline on sõjapakku mineva pere koosseis. Kui on, ütleme, naine, paar teismeliseealist last ja mitte väga "kõbid" vanavanemad, siis selline seltskond võib metsas mõnda aega päris edukalt elada ja hakkama saada. Raskem juhus on, kui on nt. naine koos kolme lapsega, kellest noorim alles tissi otsas ja teised sõimerühma-ealised. Sellisel juhul on vist ikkagi ainus variant mõnest talust varjupaika paluda, kui omal maal sugulasi-tuttavaid pole.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Basilio
Liige
Postitusi: 673
Liitunud: 08 Veebr, 2008 13:36
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Basilio »

Metsas varjamise kohta tekkis küsimus, kui reaalne on kopteritelt soojuskaameratega peilimine ja "igaks juhuks" sellise koha pihta kõmmutamine? Lendav sibul laseb su pere umbropsu maha ja raporteerib rõõmsalt kogu maailmale "grupi bandiitide neutraliseerimisest".
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5194
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Basilio kirjutas:Metsas varjamise kohta tekkis küsimus, kui reaalne on kopteritelt soojuskaameratega peilimine ja "igaks juhuks" sellise koha pihta kõmmutamine? Lendav sibul laseb su pere umbropsu maha ja raporteerib rõõmsalt kogu maailmale "grupi bandiitide neutraliseerimisest".
Ei usu, et niisama lambist otsima ja kõmmutama hakatakse. Selliseks tegevuseks tuleb enne ikka mingi põhjus anda. Kuigi muidugi, eks sõjas võib kõike ette tulla. Aga ma kahtlen, kas soojuskaamera sealt kusagilt kõrgelt-kõrgelt üldse midagi näitab (madalal lennates on kopteril reaalne oht tina saada)? Ja kui näitabki, kuidas aru saada, kas seal all on inimene või mõni metsloom?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Basilio
Liige
Postitusi: 673
Liitunud: 08 Veebr, 2008 13:36
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Basilio »

Vähemalt lõkke tunneks ära küll, ma arvan. Ja kui vähemsoojad kogud seal ringis ümber on kusagil üksikul soosaarel, siis vaevalt neid põtradeks peetaks.
Hea küll, probla nr. 2:
Oletame et õnnestub perel varjuda nii et ei leita(punker + pax mets). Mida nad söövad seal? Rohkem kui nädalaks vist seljas toitu kaasa ei vea? Ei kujuta hästi ette urbaniseerunud naisi-lapsi jahti pidamas, korjust nülgimas ja karvatuustidega suppi keetmas.
Ma ei nori siin niisama. Mul endalgi samasugused mõtted peast korduvalt läbi käinud. Häid kohti varjumiseks on kodukandis mitu, aga küssa on et mis edasi? Ilma mingi varustusliinita ja infota välismaailmast ei pea vist kaua vastu? Ja seesama varustusliin, kui tekibki, reedab koha varem või hiljem. Pean silmas pikemaajalist redutamist.
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!
Frundsberg
Liige
Postitusi: 1649
Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
Kontakt:

Postitus Postitas Frundsberg »

Väga palju oleneb ikka ka inimestest. Pakun, et suure osa tänapäeva linnanaiste metsa saatmine võrdub nende surmaotsusega. Mida hakkab peale kuskil metsas naisterahvas, kes on kogu elu elanud linnas, käinud klubides ja kuskil kontoris tööl? See pole mitte ainult meie, vaid kõigi linnastunud ühiskondade mure - looduses enam hakkama ei saada.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5194
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Kas relvastamata tsiviilisikutel (naised, lapsed, vanurid) ongi mõtet kes teab kuhu kaugele soosaarele põgeneda? Esiteks on küsitav, kas see neile üldse jõukohane olekski. Teiseks, inimtegevus kuskil tsivilisatsioonist kauges ja väga eraldatud paigas võib vaenlases kahtlusi äratada ja panna ta tegutsema põhimõttel "igaks juhuks...". Kolmandaks, toiduga läheks seal tõepoolest raskeks. Jahi pidamine eeldab relva olemasolu (jätame siinkohal igasugu püünisaugud, silmused ja muud ekstreemsused kõrvale). Aga kellel on relv, see on vaenlase jaoks bandiit ja läheb pikema jututa "seina äärde", soost ja vanusest hoolimata. Samuti temaga koos olev ülejäänud "bande". Asudes nt. mõnest külast mitte väga kaugel, saab sealt arvatavasti ikka midagi söödavat. Ajutiseks elamiseks oleks maa-aluse punkri asemel lihtsam ehitada kasvõi lattidest püstkoda. Vooderdamiseks saaks tänapäeva tingimustes väga edukalt kasutada mingit isoveri-laadset materjali ja pealt veekindlaks katta kasvõi kilega, vajadusel maskeerida igat sorti loodusliku kraamiga. Koonuse tipp jääks lahtiseks. Sinna sisse tehtud väike lõke hoiaks elamise soojana, pakuks toiduvalmistamise võimalust ja (eriti juhul, kui ehitis on vooderdatud-soojustatud) ei oleks eriti eredalt nähtav ka soojuskaamerale.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

Niisiis oleme juba avanud paanikaosakonna?
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline