www.militaar.net

Vene sõjaväes kasutasime selleks aga tükkis trasseriga vintpüssipadrunit...paarisaja meetri peale ei saanud küll eriti erinevast ballistikast aru Need, kes alakaliibrilise lasuga pihta said, said pihta ka pärismoonaga. Ja muideks- samasugust süsteemi kasutati ka näiteks Kloogal Rapiri väljaõppes, mäletamist mööda oli seal kasutusel nii 7,62 kui ka (anna issand mälu) kas 14 või 23 mm lask.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Grusiinidel oli muidugi Ukraina Buk aga kas soomlastel ei ole mitte Gang?

RPG-7 alakaliibriline treeningseade oli ikka 7,62x39 kaliibriga. Vintraud oli sel eriti sügavate vintsoontega, et osa püssirohugaase kuulist mööda läheks ja trasseeriva kuuli algkiirus väiksem oleks. Seda just trajektoori ühtlustamiseks granaadi omaga.
Muidugi külgtuulega treenimiseks seade ei sobinud, kuna reaktiivgranaat mootori töötamise ajal kaldub vastutuult, kuid kuul allatuult.

Siin on ka vähemalt kaks erinevat kaasust:

A: Külma sõja trofeerelvad - NLiidus või toonastes vasallriikides toodetud ning "vale mitte-NATO kaliibriga" reeglina tagantjärgi omandatud.

B: Idaploki uued relva - tänapäeval saab näit. Vene-Hiina-Ukraina tanki ju NATO kaliibri, Saksa mootori, Iisraeli soomuse, Prantsuse optroonikaga ine...., ehk täpselt sellise nagu ostja ise tahab ja rahakott välja annab.

Eesti kontekstis võiks mainida, et näiteks Hiina õhutõrje on üle läinud 35mm Oerlikoni kaliibrile, ehk on täna suurim selle kaliibri kasutaja-tootja maailmas.

......ei ole see seis üldse nii must-valge, kui 90date alguses.

Bingo. Ukrainal oli Buki NSVL versioon. Soomlastel eksporttoode. Sama lugu T-72ga. Selle soomuse kohta liigub
igasuguseid huvitavaid jutte. Saddam omas ka T-72 eksportversioone.

Kes vähegi venekeelseid foorumeid viitsib lugeda siis avalikku irvitamist nende klientide üle kes igasugu
eksporttooteid ostavad on rohkelt. Alates Mig-21 lennukist kuni rannakaitse raketisüsteemideni.

_________________
-he not to go to war, she not to go to a dance.

Varustuse kaheks jaotamine (Ida ja Lääne omaks) on üha vähem tegelikkusega seotud ning see teadmine on vaikselt näiteks Samsungi abil kindlasti ka siia jõudmas.

Said valesti aru - moon oligi sama, lihtsalt alakaliibri vintraud oli sügavamate vintsoontega, kus osa gaase pääses kuulist ettepoole pakku, mis vähendas kuuli algkiirust.
RPG raketi algkiirus on sõltuvalt raketist 120 m/sek ringis ja lääne päritolu asjadel kuskil 250 m/sek ümber. Kuna 250 on üsna ligidal püstoli 300-le, siis ongi kõige lihtsam kasutada trasseerivat püstolimoona. 600+ m/sek algkiirusega automaadimoon aga vajab ratse, et seda aeglustada. Seda on vaja selleks, et lask meenutaks maksimaalselt "päris" lasku. Raketil on endal ju trasser sabas, selle järgi näeb laskja, kuhu see läheb ja saab järgmise laskmisel korrigeerida.

Kustist lastav 9 mm alakaliiber (püstoli padrun) lendab väga kena ja hästi jälgitava kaarega nagu päris.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kus ta's sama on...ühel 7,62x39, teisel 7,62x54

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Meil oli see kindlalt 7,64 x 39. Ja vist oligi endine vene kroonu oma. Malevkonna pealikuks tuli meile just uus noor kutt KV-st, ta sai selle kusagilt KV-st üheks päevaks laenuks. Nii et võeti küll vene väelt asju üle

Lahingukuulsuse ridadesse tuleb ka märkida, et lisaks mõnede RPG alakaliibrite "ära hõivamisele" peeti lahkuvate okupantidega maha vähemalt üks tulevahetus (vist 1993 see oli) ja hiivati segastel asjaoludel ära kaks patrull-kaatrit (väike patrull-kaater, projekt 1400 "Grif"). Ühe võtsid õnneks Pullapää jäägrid ja teise kaitseliitlased. Venelased ei nõudnud neid tagasi väidetavalt seepärast, et need olid maha kantud. Üks nendest kaatritest on täna eksponeeritud meremuuseumis - ei teagi, kumb

Saagu see siis võrdselt koheldud Leedu korvettidega kui Eesti relvajõudude üks esimesi trofeesid
Selgituseks - kuidas nendega kohe sõita õnnestus, mitte ei leitud uppunud vrakki. Väga lihtsalt - vene sõjaväe vara rüüstasid vanametalli saamiseks peamiselt kohalikud (sh eestlased), vene sõjaväelased jätsid oma kola lihtsalt vedelema. Analoogselt seisis 1994 paiku Paldiskis mitu mahajäetud projekt 205R tüüpi raketikaatrit.
Lätis jäid Lielvarde lennuväljale sedasi ka mõned MiG-id (Eestisse ei jäänud ühtegi hävitaja jäänust), vähemalt üks MiG-21 ja üks MiG-23. Vedelesid teised vee mõned aastad tagasi seal lennuväljal, vist põhjusel, et Riia lennumuuseumis on need juba olemas.

Aga trofee

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.