www.militaar.net

Samas lubage selle "mepolekssuutnudosanudsaanud" taustale meenutada, et Soomest 90ndatel saadud noaaegsete haubitsatega suudeti majandada küll. Ilmselt oleks suudetud ka T-72 käigus hoida. eriti kui meenutada, millised olid vabandused poolakate kingitusest loobumiseks. Üks peamistest oli ju see, et kohe-kohe tulevad Leopardid. mitte et me ei oska-saa-suuda.

Jutt käib ikka natukene erinevatest perioodidest – üks on 1991.-1992. aasta olukord (ja kaitsevägi ja kaitse-eelarve), teine 1990. aastate lõpp, kui juba hakkas midagi süsteemi-laadset tekkima, vähemalt võrreldes 1992. aasta seisuga. Kuigi Poola „tasuta“ tankide loobumise osas tehti minu hinnangul endiselt täiesti õige otsus ja ilmselt poleks me ka mitu aastat hiljem olnud valmis nende Leode võtmiseks, mistõttu neid ju ka ei tulnud.

Soomest tulnud noaaegsete haubitsate osas tasuks meeles pidada ka seda, et see oli ikkagi soomlaste poolt natukene läbimõeldud ja süsteemne protsess, kus haubitsatega käis kaasas ka nende kasutamiseks vajalike ohvitseride ja allohvitseride koolitamine soomlaste poolt + lahinglaskmiste võimalused Soome polügoonidel. Kas Venemaa oleks meile 1992. aastal koos tankide ja jalaväe lahingumasinatega pakkunud ka võimalust koolitada oma tulevasi ohvitsere Vene sõjakoolides ja kas me üldse oleks ise soovinud, et suur osa meie tulevasest ohvitserkonnast oleks endiselt tulnud Vene sõjakoolidest (koos võimalusega neid inimesi 4 aasta jooksul kurat teab mitme konksu otsa piltlikult öeldes riputada).

Kui soomlased meid haubitsatega aitasid, võimaldades ka lahinglaskmisi, siis vähemalt mina ei näe mingit põhjust, miks nad poleks meid (meie soovi korral mõistagi) aidanud ka tankide ja jalaväe lahingumasinate väljaõppe osas. (mõlemad tüübid olid neil ju relvastuses) Seda enam, et need mõlemad tehnikaimed leidnuks toona ilmselt ka personali, kel kaheaastasest ajateenistusest praktiline kogemus olemas. Ei teeninud ju kõik eesti soost mehepojad stroipatis. Toonase idealismi tingimustes oleks paljud olnud nõus ka "idee nimel" praktiliselt rahata tegutsema.

Jah, ning see kõik oleks kokkuvõttes pidanud toimuma millegi arvelt. No ei olnud meil põhjatud taskud tollal ega ole ka nüüd.
Suurtükiväe loomisele kulus ikka üks kümnend, kui mitte kaks. Ja soomlased toetasid meid selles vallas ikka väga põhjalikult.
Sakslased üritasid kah oma miinijahtijatega midagi orgunnida, andsid varustuse ja mingisuguse koolituse, kuid süsteem jäi loomata ja nii läkski üle 15 aasta enne kui midagi toimivat suudeti luua.

Ja praegu ju soomlased meid abistavadki CV90 väljaõppega. Riigihankes on näiteks Steel Beasts Pro tarkvara hankimine, sama mida soomlased kasutavad oma soomusvägede koolitamiseks ning sama, millega meie esimesed jalaväelahingumasinate meeskonnad oma koolituse saavad. Kõik see on vaid üks murdosa terviklikust süsteemist mida üritatakse praegu püsti panna. Selle täieliku toimimiseni läheb veel aastaid.

Rääkides veel muidugi 90ndate alguse kaitseväe võimekustest, siis 99-00 Kalevi ÜJP teeninud tuttav rääkis nende BTR-80te kohta, et kui mõni läks katki, siis nende parandamine oli väga suur vaev. Mingit kardaaniristi vist ei saadudki tema ajal. Selle põhjalt on küll keeruline anda hinnangut kogu tolleaegsele võimekusele, sest suure tahtega saavutab paljugi, kuid kui nähti vaeva suhteliselt lihtsate BTRide käigushoidmisega, kuna puudusid vahendid ja varuosad, siis eks see oligi tolleaegne tase.

Ahjaa, ajateenijad majandasid nende BTRidega ise ja paar eriti topskit kapral-veeblit ka.

Nimelt...miska oleme lasknud vastu taevast sellesama kümnendi. Mille jooksul on saavutatud suurtükiväe võimekus. Ja maha molutatud samasugune võimekus tankide ja lahingumasinate osas. Eelistades neile miinijahtijaid. Milliste kasutegur on mõistagi mäekõrguselt üle tankidest ja lahingumasinatest kokku. Meenutagem siinkohal taas(enne, kui tuleb jutt rahapuudusest),milline oli kuni CVde ostuni suurim kuluartikkel kaitseväele. Nii soetamise, hoolduse kui ka kardetavasti käitamise osas.

Mille poolest me selle vastu taevast lasksime? Arendatud sai ju suurtükivägi, tankitõrje ja lähimaa õhutõrje. Kolm kõige olulisemat võimekust meie perspektiivist vaadatuna. Rohkemaks meil ressurssi ei jagunud. Lihtsalt nii ongi.
See miinijahtijate projekt määriti meile sakslaste poolt pähe ning seda võimekust pidas oluliseks justnimelt tanki-Ants, vastupidiselt vana merekaru Kõutsile. Võta siis näpust.

EDIT:
Nagu paistab, siis koostöö sakslastega ja nende huvi selles vallas on endiselt väga tugev.
http://www.mil.ee/et/uudised/9368/saksa ... ev%C3%A4ge

Noooo.....siiani on ikka lugeda olnud, et puha meie oma spetsialistide kaua ja kaunilt kaalutletud otsus, pikka perspektiivi ja mida puha silmas pidav...

Kust siis nimelt?

Praegu toimima saadud süsteem on jah pikalt läbi mõeldud (ja ma arvan, et osaliselt tänu Kõutsile). Aga alguses polnud see sugugi nii.

Nimelt...miska oleme lasknud vastu taevast sellesama kümnendi. Mille jooksul on saavutatud suurtükiväe võimekus. Ja maha molutatud samasugune võimekus tankide ja lahingumasinate osas.

Sul, Lemet, on ikka tuline õigus. Maha molutati ja raisati ära.

Aga palun ära jää seisma. Osuta ikka näpuga edasi kõikide nende kohtade peale, kus liiga kergelt loorberitele puhkama jäädi või hoopistükkis kuritegelikult aeg hukka lasti. Ja mitte mingil juhul ei tohi ju ainult kaitseväega piirduda, sest teadupärast on see ikka ühiskonna peegel.

Niisiis. Nendel üheksakümnendatel visati (tahtlikult loomulikult!) kõva hooga vastu taevast väärtuslik aeg lairiba interneti arenguks. Oleks siis õigel ajal asjad tehtud, küll siis praegu oleks teine asi. Aga ei. Topiti raha ainult sinna sellesse telefonivõrku. Mis teadupärast enne mobiilivõrsku oli suurim raharöövel. Ja siis pöörati näiteks ka liiga vähe tähelepanu täisautomaatsete lautade ehitamisele ja arendamisele. Ikka üritati kuidagi teistmoodi hakkama saada. Maha molutati.

Ja siinkohal tahaks küsida, et kes see sellest kasu sai? Kindlasti keegi sai, sest muidu ei oleks ju molutatud.

Võin ka muid näiteid tuua.

Veiko Palm kirjutas: Ning viimase asjana on mul jälle kpt Trumm hambus. Kas Sul on kindlad tõendid, et nõukogude relvastuse ja tehnika vastuvõtmisest loobuti sellepärast, et oli vaja hakata oma kaukaid täitma kaitseväele relvastust müües? Sina viitad selgelt ja otsesõnu korruptsioonile ja esitad selge süüdistuse. Ehk siis - kes, millal, kus, kui palju jne?

Kas nüüd just korruptsioon aga Iisraeli relvatehing, kus vaevalt et Apananski seda ilusate silmade ja õlalepatsutuse eest korraldas. Sellise vahendaja vajaduse põhjenduseks toodi et riigil ei sobi/ei saa/pole kombeks astuda otsetehingutesse müüjaga selliste tehingute puhul. Võib-olla tõesti, nii seda asja lihtsurelikele serveeriti. Sogases vees peab oskama kala püüda. Vahenduse eest saadud summa käis isegi kuskilt ajakirjandusest läbi, kas fakti või NSR vormis ei mäleta enam. Tagantjärele ei saa samas sellele ostule ka midagi ette heita, ebakõlad klatiti (väidetavalt) ära, rämps ja "kingitused" saadeti (väidetavalt) tagasi, relvad toimivad ja teenivad riiki (väidetavalt) tänaseni korralikult. Eks asjaosalised teavad paremini.

Kas nüüd just korruptsioon aga Iisraeli relvatehing, kus vaevalt et Apananski seda ilusate silmade ja õlalepatsutuse eest korraldas.

Ei tasu teemat kõrvale juhtida.

Otsene väide oli, et nõukogude relvadest loobuti sellel eesmärgil, et siis varustuse/relvastuse müügiga kasu teenida.

Kas Apananski mõjutas meie otsustajaid aastal 1991-1992 talvel, et need ei üritakse nõukogude relvastust üle võtta? Ja kõike eesmärgiga, et meile siis müüa Iisraeli relvi? Nii oli või?

Ah jaa - kas siis Apananski müüs meile ka neid Rumeenia ja Hiina automaate? Sest just nimelt neist (aga mitte Iiasraeli relvadest) oli juttu.

Probleem oli vist pigem selles, et meil puudus muu formaalne kontakt Iisraeliga. Vahendaja teenis hea kasumi, kuid otseselt midagi kriminaalset sellega ei seostunud. Seda hoolimata ajakirjanduse tugevast urgitsemisest.
Ja ega sellel pole eriti palju tegemist Trummi väitega, et keegi kusagil nimme loobus kaitseväe varustusest, et selle pealt ise korruptiivselt teenida. Siin on ikka tegu kraadi võrra vängema süüdistusega.

Isand Palm, esmalt ootan ma siiani osundust tsitaadile, kus ma lugupeetava väitel olla kindralite arvu kohta sõna võtnud. Ja kas ma saan lugupeetavast õieti aru, et toona tehti EKV arenguks kõik silmapaistvalt hästi ja eksimatult?