No läheb lahti ... mina hakkan vaidlema Trummiga ! Tegelikult räägin ikka asjadest, et inimesed mõistaks.
See "ainult püssiga saab rahvalt vahendid kätte" on minu arvates nõrgal jääl lähenemine.
Minu mõte on see, et taibake ometi nende tsiviil-militaartegevuste ressursi, sh inim-mahukust ja ajakulu.
Kui see asi on hoolikalt läbi mõtlemata ning läbi planeerimata, on selle tegevuse tulemuseks juhitamatu kaos, kus tuleb tõesti "politruki nagaaniga" asju teha.
Selleks, et paralüseerida näiteks tsiviilhaigla tegevus, piisab 2 anestesioloogi mittetulemisest.
Mind tegelikult paneb lausa imestama, kui vähe meil sellele teemale tähelepanu pööratakse ja alles praegu taibatakse (sedagi mitte kõikjal) asjade tegelikku mastaapi.
Seejuures pole ka vaja jalgratast leiutada, küsige praegu pensionil olevate sõjakomissaride ja tsiviilkaitse tegelaste käest, mis tasemel ja kuidas asjad siis pidanuks toimima.
Näiteks selline lihtne asi nagu põgenike-evakueeritavate ja sõjaväe liikumiste kanaliseerimine kindlatesse koridoridesse (et ei korduks WWII Prantsumaa teedel nähtu).
Tehakse KRK asemel brigaadi, st väekoondise operatiivstaap - selle ülesanne on ju antud teemal "kõrgemalt tellida" ja lahingut pidada.
Aga mobilisatsioon, aga rekvisitsioon, aga tsiviilelanikkonnaga jändamine - kes seda teeb?
Tallinnas asuva peakontoriga KRK ei suuda mingit Kükametsa ehitusmasinate rekvireerimist läbi viia.
Kes on see keha, kes neid tegevusi läbi viib ja milliste ressurssidega?
Üks võimalus on tõest, et piirkondlik KL malev.
Kui nende võimekus, sh inimressurss jääb tänasele tasemele (KV tegelased lausa hoiduvad sealt), siis ei juhtu midagi paremuse suunas.
Seda peavad tegema kohapealseid olusid tundvad inimesed, kes kus asub, kus masinad on, kust juhid saab jne jne.
Hakkab toimuma samasugune porr nagu juhtus siis, kui riigikaitseosakonnad asendati kaugjuhtimise testidega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.