www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Juun, 2020 8:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 188 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2019 19:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10252
Asukoht: Metsas / Ämbris
Peaks või? Kas neid sõjaajal alternatiivina vahel maha ei lasta?
Eee.. ma ei tea tõesti, tänapäeval tuleb vist kõik vangi võtta, ka marodöörid ja bandiidid :roll:

Osad regulatsioonid on suht segased või mitmeti tõlgendatavad.
Keegi sõjaõiguse juriidikas ja praktikates kodus olev võiks kommenteerida.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon
https://www.riigiteataja.ee/akt/79251
Tsiteeri:
Artikkel 3

Kui lepingupoole territooriumil tekib relvakonflikt, mis ei ole rahvusvaheline, peab konfliktiosaline kohaldama vähemalt järgmisi sätteid:

(1) Sõjategevusest aktiivselt mitte osavõtvaid isikuid, sealhulgas relvajõudude liikmeid, kes on alistunud, ja neid, kes on jäänud võitlusvõimetuks (hors de combat) haiguse, haavata saamise või kinnipidamise tagajärjel või muul põhjusel, tuleb igas olukorras kohelda humaanselt, ilma mis tahes vaenuliku vahetegemiseta rassi, nahavärvi, religiooni või veendumuste, soo, sünnipära või varalise seisundi või muu sellise kriteeriumi alusel.

Seetõttu on eelpool nimetatud isikute suhtes alati ja kõikjal keelatud järgmised toimingud:
(a) vägivald elu ja isiku vastu, eriti tapmine, vigastamine, julm kohtlemine ja piinamine;
(b) pantvangide võtmine;
(c) isikliku au haavamine, eriti alandav ja alavääristav kohtlemine;
(d) karistuste mõistmine ja täideviimine ilma eelneva otsuseta, mille on teinud tavapäraselt moodustatud kohus, mis võimaldab kõiki tsiviliseeritud rahvaste tunnustatud asendamatuid õiguslikke tagatisi.
Aga kui on rahvusvaheline?
Tsiteeri:
Artikkel 4

A. Sõjavangideks käesoleva konventsiooni tähenduses on järgmiste kategooriate isikud, kes on langenud vaenlase kätte:
(1) Konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed.
(2) Muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele:
(a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest;
(b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke;
(c) nad kannavad relvi avalikult;
(d) nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid.
Kas "sõjavangi" staatuse annavad ainult kõik või mitu loetletud nõuet/tingimust või ka piisab ainult ühest a) b) c) d) loetletutest?

12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta
https://www.riigiteataja.ee/akt/79264

III osa
SÕJAPIDAMISVIISID JA -VAHENDID. VÕITLEJA JA SÕJAVANGI STAATUS
Tsiteeri:
Artikkel 44. Võitlejad ja sõjavangid

1. Iga võitleja artikli 43 tähenduses, kes langeb vastaspoole kätte, on sõjavang.

2. Kuigi kõik võitlejad peavad järgima relvakonflikti ajal rakendatava rahvusvahelise õiguse norme, ei võta nende normide rikkumine võitlejalt tema õigust olla võitleja või vastaspoole kätte langemise korral tema õigust olla sõjavang, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhtudel.

3. Soodustamaks tsiviilelanikkonna kaitset sõjategevuse mõjude eest, peavad võitlejad rünnakus või rünnakut ettevalmistavas sõjalises operatsioonis osaleda end tsiviilelanikkonnast eristama. Arvestades siiski, et relvakonfliktides on olukordi, kus sõjategevuse laadi tõttu ei saa relvastatud võitleja end niiviisi eristada, säilitab ta võitleja staatuse eeldusel, et ta sellises olukorras kannab avalikult relvi:
(a) iga sõjalise kokkupõrke ajal; ja
(b) ajal, mil ta on vaenlasele nähtav, asudes positsioonile enne rünnakut, milles ta peab osalema.

Tegusid, mis vastavad käesoleva lõike nõuetele, ei peeta pettuseks artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses.

4. Võitleja, kes langeb vastaspoole kätte ega ole täitnud lõike 3 teises lauses sätestatud nõudeid, kaotab õiguse olla sõjavang, kuid siiski tuleb teda kaitsta võrdselt sõjavangidega vastavalt kolmandale konventsioonile ja käesolevale protokollile. See kaitse hõlmab ka kaitset, mida osutatakse kolmanda konventsiooni ja käesoleva protokolli alusel sõjavangile juhul, kui ta on antud kohtu alla ja teda on toimepandud õigusrikkumise eest.
Punkt 4 on IMHO tõeline pärl. "kaotab õiguse olla sõjavang, kuid siiski tuleb teda kaitsta võrdselt sõjavangidega" ja sellest ei saa üldse aru: "...juhul, kui ta on antud kohtu alla ja teda on toimepandud õigusrikkumise eest." :?:

Tsiteeri:
Artikkel 46. Spioonid

1. Olenemata konventsioonidest ja käesolevast lisaprotokollist, ei ole sõjavangi õigusi konfliktiosalise relvajõududesse kuuluval isikul, kes langeb vastaspoole kätte spioneerimise ajal, ning teda võib kohelda kui spiooni.

2. Konfliktiosalise relvajõududesse kuuluvat isikut, kes oma poole huvides kogub või püüab koguda informatsiooni vastaspoole kontrollitaval territooriumil, ei peeta spiooniks, kui ta kannab selle tegevuse ajal oma relvajõudude sõjaväevormi.

3. Konfliktiosalise relvajõududesse kuuluvat isikut, kes elab vastaspoole okupeeritud territooriumil ning kes seal kogub või püüab koguda sõjalise tähtsusega informatsiooni selle konfliktiosalise huvides, kellest ta sõltub, ei peeta spiooniks, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb valel ettekäändel või tahtlikult salastatud viisil. Selline elanik ei kaota õigust saada sõjavangistaatus ning teda ei või kohelda kui spiooni, välja arvatud juhul, kui ta on kinni võetud spioneerimise ajal.

4. Konfliktiosalise relvajõududesse kuuluv isik, kes ei ole vastaspoole okupeeritud territooriumi elanik ja kes on sellel territooriumil spioneerinud, ei kaota õigust saada sõjavangistaatus ning teda ei või kohelda kui spiooni, välja arvatud juhul, kui ta vangistatakse enne tema taasliitumist oma relvajõududega.
Suht segane jutt minu arust. + ma ei suutnud leida kusagilt seda, kuidas siis "koheldakse spiooni" ? Võib aru saada, et teda koheldakse kuidagi teistmoodi kui sõjavangi. Või kehtib ka siin see kuldaväärt lause, et "kaotab õiguse olla sõjavang, kuid siiski tuleb teda kaitsta võrdselt sõjavangidega" ?

Segane värk.
Kui tüüp on erariides ilma riigi tunnusteta ja ilma relvata ning sammub tõrvik käes laskemoona lao ukse poole, siis kas sellise võib (pärast hoiatust? hoiatamata?) maha lasta või peab vangi võtma?
Või peab enne minema rääkima temaga ja välja selgitama, et kas ta tahab äkki midagi põlema panna või lihtsalt valgustab teed pimeduses ja on lootusetult eksinud?
Aga kui tüübil on vorm seljas ja riigi tunnused küljes, kuid tal pole relva ja on näiteks lisaks veel ka haavatud, kuid hakkab süütama süütenööri mille küljes on hunnik lõhkeainet mis on topitud kusagile elamus või mõne silla alla, kas siis võib (pärast hoiatust?) maha lasta või peab vangi võtma?


Ühesõnaga, ilmselt "diversant" ei olnud mul see kõigeparem sõna asja iseloomustamaks, sest diversante ma kah ei leidnud Genfi konventsioonidest ega lisaprotokollidest, nii poolpealiskaudsel otsimisel. Ainult spiooni ja palgasõduri n.ö. "eristaatuse" definitsioonid leidsin, aga seegi on segasevõitu. Ma muidu tahtsin öelda seda, et oma riigi kodanikest marodööridesse ja bandiitidesse tuleb suhtuda vähemalt samakarmilt nagu vastasesse, kellele ei laiene "sõjavangi" staatus, kuid keda peab sellele vaatamata kohtlema nagu "sõjavangi" 8)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2135
Minu tagasihoidlik kogemus mitmesugustelt kursustelt ütleb, et sõja(s võetud) vangid jagunevad kaheks õigustatud/privilegeeritud sõjavangid, kellele laienevad täis õigused ja kaitse ning mitte-õigustatud/mitte-privilegeeritud, kellele sõjavangi sätted ei laiene.
Vahe tuleneb sellest, et algselt tuleb kõiki käsitleda esimesse gruppi kuuluvatena, kuni ametlik kohus tunnistab nad sinna mitte kuuluvaks - see tähendab, et kuni kohtuotsuseni on täiskaitse all.
Kui kaotab sellise kaitseõiguse, siis liigitatakse mitte-privilegeerituks ja nende üle tuleb kohut mõista tsiviilkohtus ja tsiviilõiguse kohaselt koos sellest tulenevate õiguste/kohustuse/vastutusega.

Sai vist veidi segane? :scratch:
Aga ma pole jurist ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 11:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1572
Asukoht: Tallinn
Fucs kirjutas:
Peaks või? Kas neid sõjaajal alternatiivina vahel maha ei lasta?

Vähe ajaloost. Saksa ajal Eestis neid, st diversante, ajas taga peamiselt Omakaitse, kellel oli range käsk vangivõetud koheselt ja muidugi elusalt üle anda Julgeolekupolitseile (neilt tuli ju kätte saada informatsioon + ümbervärbamise võimalus). Alternatiivina, seda muidugi korravastaselt ja salaja, vähemalt ühe korra poodi neid ülesse. 1944 algupoole Virumaal, kus olid suuremad madinad üle Peipsi jää tulnud nõukogude partisanibrigaadidega ja need tapsid tsiviilisikuid. Omakaitsemehed olid pärast kõige selle jälgede nägemist püha viha täis ja nii nad vange oksa tõmbasid (aga ainult mõned). Marodööridega oli aga sakslastel jutt lühike - mahalaskmine koha peal. Probleem tekkis pärast õhurünnakuid Saksa linnadele, kus ka korraarmastajate sakslaste hulgas leidus neid, kellel käed sügelesid päästetud ja tänavatele kuhjatud kraami järele. Tallinnas pärast 1944 märtsipommitamist lasi saksa sõjaväepatrull otse tänaval maha, oli vist kaks, saksa sõjaväelast sama asja eest (kahjuks ei mäleta, oli see kirjas kellegi mälestustes või ilmus ajalehes ametliku teatena). 14. märtsi ajalehes "Eesti Sõna" ilmus kohaliku SS ja politseijuhi Mölleri, vist küll kõige lakoonilisem, korraldus "Kes riisub - lastakse maha".

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Viimati muutis metssiga, 26 Nov, 2019 12:16, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 11:53 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19160
Asukoht: Viljandimaa
Minu arvates on oma kodanikust kaabakas, kes kasutab ära üldist õnnetust, hullem veel kui üle piiri tulnud vaenlane. :evil:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2019 18:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2600
Asukoht: Tallinn
Mis reaalselt marodööride ja diversantidega peale hakatakse kriisi või sõja ajal selgub siis, kuid ma pigem kaldun arvama, et läheb karmiks. Samuti palun naabri korterist toitu röövivat värdjat ja viienda kolonni hulka kuuluvat või salamahti siiakanti saabunud diversanti mitte võrdsustada sõjavangiga, sest nad ei ole seda. Sõjavangi staatuse saamine eeldab ametliku vormi ja/või eraldusmärkide kandmist, vihmamantlis ja trotüüli täis seljakotiga elektrijaama kõrvalt kätte saadud tegelane lastakse pigem esimese puu najal maha. Tegelikult on see teema, mida meie teeme nende sõjavangidega väga teoreetiline. Suure tõenäosusega oleksid Eesti üksused konflikti alguses nii kõva pressingu all, et sisuliselt ei oleks aega ja motivatsiooni vastase vangidega tegeleda. Leebemal juhul ehk antakse keretäis nuuti, võetakse relvad ära ja aetakse minema või siis lastakse maha, kui mõni ohvitser kinni kukub, siis seda oleks ehk mõtet ülekuulamisele saata. Sakslastel II MS ajal Eestis oli teine teema, Eesti oli siis sügav tagala, kus oli aega neid spioonimänge, värbamisi ja ümnervärbamisi mängida. Rindelähedases piirkonnas oleks kõik salakuulajad ja marodöörid maha lastud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2019 16:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1337
Asukoht: Tartu
Vang on see, kes on vangi võetud, või kes on end vangi andnud. Kuni käsi ei ole üles tõstetud ja jätkatakse vaenuliku loomuga tegevusi, ei saa sõdurile keegi ette heita vastava tegelase mahalaskmist sõltumata sellest, kas või millist vahendit või riietust kasutatakse.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna, sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2019 18:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2135
Madis22 kirjutas:
Vang on see, kes on vangi võetud, või kes on end vangi andnud. Kuni käsi ei ole üles tõstetud ja jätkatakse vaenuliku loomuga tegevusi, ei saa sõdurile keegi ette heita vastava tegelase mahalaskmist sõltumata sellest, kas või millist vahendit või riietust kasutatakse.
Täpsustan, et ükski seadus ei võta inimeselt õigust enda ja oma lähedaste elu kaitseks. Küsimus võib olla meetodites ja selles, kas ohu allikaks olnu tapeti konflikti käigus või peale ohu möödumist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2019 22:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
Leo kirjutas:
Mis reaalselt marodööride ja diversantidega peale hakatakse kriisi või sõja ajal selgub siis, kuid ma pigem kaldun arvama, et läheb karmiks. Samuti palun naabri korterist toitu röövivat värdjat ja viienda kolonni hulka kuuluvat või salamahti siiakanti saabunud diversanti mitte võrdsustada sõjavangiga, sest nad ei ole seda. Sõjavangi staatuse saamine eeldab ametliku vormi ja/või eraldusmärkide kandmist, vihmamantlis ja trotüüli täis seljakotiga elektrijaama kõrvalt kätte saadud tegelane lastakse pigem esimese puu najal maha. Tegelikult on see teema, mida meie teeme nende sõjavangidega väga teoreetiline. Suure tõenäosusega oleksid Eesti üksused konflikti alguses nii kõva pressingu all, et sisuliselt ei oleks aega ja motivatsiooni vastase vangidega tegeleda. Leebemal juhul ehk antakse keretäis nuuti, võetakse relvad ära ja aetakse minema või siis lastakse maha, kui mõni ohvitser kinni kukub, siis seda oleks ehk mõtet ülekuulamisele saata. Sakslastel II MS ajal Eestis oli teine teema, Eesti oli siis sügav tagala, kus oli aega neid spioonimänge, värbamisi ja ümnervärbamisi mängida. Rindelähedases piirkonnas oleks kõik salakuulajad ja marodöörid maha lastud.

1941 a. lasti sakslaste poolt eestlasi vedelemajäänud vene relvade ja varustuse kõrvalepanemise eest maha küll ja küll. Ning jagati muuseas ihunuhtlust. Järgmistel aastatel, kui rinne oli Eestist kaugel, olid karistused leebemad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2019 16:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1572
Asukoht: Tallinn
Vastaja kirjutas:
1941 a. lasti sakslaste poolt eestlasi vedelemajäänud vene relvade ja varustuse kõrvalepanemise eest maha küll ja küll. Ning jagati muuseas ihunuhtlust. Järgmistel aastatel, kui rinne oli Eestist kaugel, olid karistused leebemad.

Huvitav ajalugu. Tea, kas mingeid konkreetseid näiteid või viiteid mingitele allikatele ka on?

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2019 18:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17610
Eestlastele ihunuhtluse jagamisest räägib isegi Hjalmar Mäe oma kirjatükis. Saksa riigiraudtee kontekstis. Kehtida jõudis see seadus küll vaid loetud päevad, siis läks kisa kole suureks. Mis aga ei muuda asja ennast olematuks- untermenschidele tuleb mõistus tagantpoolt sisse parkida... :mrgreen:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 13 Dets, 2019 15:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1572
Asukoht: Tallinn
Lemet kirjutas:
Eestlastele ihunuhtluse jagamisest räägib isegi Hjalmar Mäe oma kirjatükis. Saksa riigiraudtee kontekstis. Kehtida jõudis see seadus küll vaid loetud päevad, siis läks kisa kole suureks. Mis aga ei muuda asja ennast olematuks- untermenschidele tuleb mõistus tagantpoolt sisse parkida... :mrgreen:

Übermenschidel sellised mõtted olid jah. Aga see konkreetne juhtum ei olnud nö riiklik poliitika, vaid Riias oleva Ostlandi raudtee peakontori mingi asjapulga vaimuvälgatus. Ja ellu seda rakendada ehk siis kellelegi ihunuhtlust anda ei jõutud enne selle määruse kaotamist.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2019 18:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
metssiga kirjutas:
Vastaja kirjutas:
1941 a. lasti sakslaste poolt eestlasi vedelemajäänud vene relvade ja varustuse kõrvalepanemise eest maha küll ja küll. Ning jagati muuseas ihunuhtlust. Järgmistel aastatel, kui rinne oli Eestist kaugel, olid karistused leebemad.

Huvitav ajalugu. Tea, kas mingeid konkreetseid näiteid või viiteid mingitele allikatele ka on?

Ei mäleta, kas need memuaarid ehk link nendele avaldati milnetis, rindelehe foorumis või mujal. Tegevuskohaks Põhja-Tartumaa. Vahest mitte väga kaugel Põltsamaast, Tapikust. Mõned külamehed saanud ülalmainitud tegevuse eest rindelähedases piirkonnas ihunuhtlust. Ja seda kas välikohtu või mingi ohvitseri initsiatiivil. Mahalaskmiste kohta sama asja eest soovid ka viiteid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 15 Dets, 2019 18:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
Vastaja kirjutas:
metssiga kirjutas:
Vastaja kirjutas:
1941 a. lasti sakslaste poolt eestlasi vedelemajäänud vene relvade ja varustuse kõrvalepanemise eest maha küll ja küll. Ning jagati muuseas ihunuhtlust. Järgmistel aastatel, kui rinne oli Eestist kaugel, olid karistused leebemad.

Huvitav ajalugu. Tea, kas mingeid konkreetseid näiteid või viiteid mingitele allikatele ka on?

Ei mäleta, kas need memuaarid ehk link nendele avaldati milnetis, rindelehe foorumis või mujal. Tegevuskohaks Põhja-Tartumaa. Vahest mitte väga kaugel Põltsamaast, Tapikust. Mõned külamehed saanud ülalmainitud tegevuse eest rindelähedases piirkonnas ihunuhtlust. Ja seda kas välikohtu või mingi ohvitseri initsiatiivil. Mahalaskmiste kohta sama asja eest soovid ka viiteid?

Ise küsin, ise vastan. " Kord kõnelesime Paul Herodesega kantseleis nendest inimestest, keda sakslased olid arreteerinud. Peamiselt oli juttu juutidest. Paul Herodes, kes elas meie rajoonist paar kilomeetrit linna pool, ütles järsult: "Aga Johannes Hansumäe Liivakarjääri majast lasksid sakslased välikohtu otsusega maha. Olevat kasutanud sõjaseisukorda ja sõjaväeladu rüüstanud."" Erika Aulik "Viru tänav ja teised" lk 209-210 sellest täpsemalt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2019 10:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Juul, 2006 22:04
Postitusi: 1047
Asukoht: Paldiski
Vastaja kirjutas:
Olevat kasutanud sõjaseisukorda ja sõjaväeladu rüüstanud."" Erika Aulik "Viru tänav ja teised" lk 209-210 sellest täpsemalt.


Tõenäoliselt oli tegemist sakslaste sõjaväelaoga siis ikka, mitte mingi juhusliku metsa põõsa alla vedelema jäänud vene varustusega? Need on kaks täiesti eri asja. Sõjaväelattu sissemurdmise või näiteks õhuhäirete ajal toimepandud varguste eest võis kohtu otsusega kuuli saada ka 1943 või 1944, sakslased võtsid selliseid asju kaunis tõsiselt. Aga alguses jäi mulje, nagu väidaksid, et kui keegi korjas a la vene kateloki heinamaalt üles, lasti kohe fašistide poolt maha, ning et juhuseid oli "küll ja küll", ehk siis massiliselt. Nii see kindlasti ei olnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2019 18:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
sadist kirjutas:
Vastaja kirjutas:
Olevat kasutanud sõjaseisukorda ja sõjaväeladu rüüstanud."" Erika Aulik "Viru tänav ja teised" lk 209-210 sellest täpsemalt.


Tõenäoliselt oli tegemist sakslaste sõjaväelaoga siis ikka, mitte mingi juhusliku metsa põõsa alla vedelema jäänud vene varustusega? Need on kaks täiesti eri asja. Sõjaväelattu sissemurdmise või näiteks õhuhäirete ajal toimepandud varguste eest võis kohtu otsusega kuuli saada ka 1943 või 1944, sakslased võtsid selliseid asju kaunis tõsiselt. Aga alguses jäi mulje, nagu väidaksid, et kui keegi korjas a la vene kateloki heinamaalt üles, lasti kohe fašistide poolt maha, ning et juhuseid oli "küll ja küll", ehk siis massiliselt. Nii see kindlasti ei olnud.

Vist oli tegu Valdeku kasarmute juures oleva venelaste laoga, mis nende taganedes mingiks ajaks järelevalveta jäi. Seal oli ka EW aegset varustust.
"Hiljem oli selgunud, et laost oli viidud ära ka Vene sõjaväele kuulunud sineleid ja eesti ohvitseride üleriideid, mis olnud peenest hinnalisest kalevist." Pihta pandi ka ämbrite kaupa bensiini. "Arvatavasti oli see Johannes Einart, kes esitas kaebuse kohalikule sõjaväeosale. Hansumäe korteris toimus läbiotsimine, aga sealt ei leitud midagi. Esimesele läbiotsimisele olevat järgnenud teine ja leitigi riisutud vara, mis oli olnud peidetud katuseviilude alla ja pööningusoppidesse. Johannes Hansumäe arreteeriti." Tsitaadid ikka Erika Auliku raamatust "Viru tänav ja teised". Kitse pani siis arvatavasti naaber.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 188 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: paalberg ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt