www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Sept, 2020 16:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 188 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2019 19:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Juul, 2006 22:04
Postitusi: 1047
Asukoht: Paldiski
Tõsi- ka venelaste varustuse omandamine oli keelatud. Aga tegelikult tegid seda enam-vähem kõik, kellel vaid võimalus avanes. Kuid surmanuhtluse rakendamine vaid selle süüteo eest ei olnud vist siiski väga laialt levinud.


Manused:
Screenshot_20191216-184816~3.png
Screenshot_20191216-184816~3.png [ 236.32 KB | Vaadatud 1812 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2019 20:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
Kaheksakümnendate algul rääkis pinginaaber mulle, mida oli vanavanematelt kuulnud. Sealkandis(Põltsamaa-Tapiku ruumis) oli üks külamees ümbruskonnast relvi korjanud, koju tassinud ja sellega sakslastele vahele jäänud. Need olid ta veoautoga vist staabi juurde viinud ja seal maha lasknud. 1941. aasta suvel siis. Ja veel olevat ta vanaisa peale sõda kas üksi või teiste metsavendadega oma maja ligidal rohkem kui ühe Venemaalt tulnud "kotipoisi" maha lasknud. Täpsustas veel, et nende laipu ei viitsitudki matta- jäetud lihtsalt võpsikusse vedelema. Niikuinii olid ümberkaudsed metsad esimesest sõjasuvest saadik inimjäänuseid täis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 17 Dets, 2019 21:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2695
Asukoht: Tallinn
Enamik nendest juhtudest, kus varas on sõja ajal maha lastud, tunduvad olevat seotud sõjaväevarustuse või relvastuse või laskemoona rüüstamisega, mis kindlasti oli raske kuritegu. Kogu militaarvarustus oli oluline, kui seda ei läinud vaja rindele, siis varustati sellega tagalat või väljaõppekeskuseid. Relvastuse ja laskemoona puhul oli veel reaalne oht, et neid varastati sakslaste ründamiseks ehk kahtlustati ka partisanitegevust, mis samuti oli raske kuritegu.

See, et kellegi vanaisa mõne "kotipoisi" ehk kusagilt kaugelt tulnud varga maha lasi, on sõjaaegses või -järgses olukorras täiesti usutav. Seda, et laip metsa vedelema jäeti, on ka võimalik, kuigi rumal tegu, kuid seda, et metsades oli oluline hulk inimeste jäänuseid, väga uskuda ei taha, seda peamiselt üldinimlikel ja sanitaarsetel põhjustel. Esiteks, reeglina püüti ikkagi oma langenud kokku korjata ja viisakalt maha matta moraali hoidmiseks, vastase sõdurid korjati ka kokku ja maeti ühishaudadesse, seda tegid reeglina sõjavangid. Töö oli kindlasti vastik, kuid vajalik, suurema hulga laipade mädanema jätmine oleks tähendanud igasugu haiguste levikut, kui kogu see määnduv löga oleks maapinda ja põhjavette imbuma hakanud, lisaks täissöönud hunte ning koeri, kes järgmiseks oleksid külasid, kariloomi ja tavalisi inimesi ohustanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 17 Dets, 2019 21:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
Leo kirjutas:
Enamik nendest juhtudest, kus varas on sõja ajal maha lastud, tunduvad olevat seotud sõjaväevarustuse või relvastuse või laskemoona rüüstamisega, mis kindlasti oli raske kuritegu. Kogu militaarvarustus oli oluline, kui seda ei läinud vaja rindele, siis varustati sellega tagalat või väljaõppekeskuseid. Relvastuse ja laskemoona puhul oli veel reaalne oht, et neid varastati sakslaste ründamiseks ehk kahtlustati ka partisanitegevust, mis samuti oli raske kuritegu.

See, et kellegi vanaisa mõne "kotipoisi" ehk kusagilt kaugelt tulnud varga maha lasi, on sõjaaegses või -järgses olukorras täiesti usutav. Seda, et laip metsa vedelema jäeti, on ka võimalik, kuigi rumal tegu, kuid seda, et metsades oli oluline hulk inimeste jäänuseid, väga uskuda ei taha, seda peamiselt üldinimlikel ja sanitaarsetel põhjustel. Esiteks, reeglina püüti ikkagi oma langenud kokku korjata ja viisakalt maha matta moraali hoidmiseks, vastase sõdurid korjati ka kokku ja maeti ühishaudadesse, seda tegid reeglina sõjavangid. Töö oli kindlasti vastik, kuid vajalik, suurema hulga laipade mädanema jätmine oleks tähendanud igasugu haiguste levikut, kui kogu see määnduv löga oleks maapinda ja põhjavette imbuma hakanud, lisaks täissöönud hunte ning koeri, kes järgmiseks oleksid külasid, kariloomi ja tavalisi inimesi ohustanud.

Tegu oli 1941 a.metsas piiramisrõngas langenud venelastega. Sealkandis ellujäänud(vangilangenud) venelasi määrati ka Saksa okupatsiooni ajal kohalikesse taludesse sulasteks. Eelmainitud allikast veel üks mälestus- läinud talus töötav sõjavang koos taluperemehega oma kunagistele positsioonidele metsa tegema ja tutvustanud oma isandale eesnimepidi langenud seltsimehi, kes kus laskepesas. Ja laipade kallal maiustasid ka metssead.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 17 Dets, 2019 21:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2695
Asukoht: Tallinn
See on tõesti võimalik, et mingi väiksem üksus jäigi metsa, sest ei olnud meeles kokku korjata ja siga on teadagi kõigesööja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 6:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3938
Asukoht: Tartu
Väikese vahemärkusena peaks ütlema, et sõja ajal metssigu Eestis polnud (kui, siis mõni väga üksik). Nimelt oli metssiga küll ennevanasti siinsetel aladel elanud, kuid väikese jääaja ehk Maunderi miinimumi saabudes muutusid siinsed olud notsikute jaoks liiga jahedaks. Uuesti hakkasid metssead Eestisse tasapisi tagasi ilmuma alles EW ajal (kuigi üksikuid olla nähtud juba sajandi alguses). Esimene teadaolev põrsapesakond sündis siinmail 1932. aastal. 1940 ja 1941. aasta külmad talved tegid aga sellele väikesele asurkonnale otsa peale. Kas mõni ellu jäi, on küsitav. Uuesti hakkasid metssead levima alles pärast sõda. Teine asi oli aga huntidega - neid oli oluliselt rohkem kui praegu ja langenute laipu nad sõid, kraapisid vajadusel ka haudadest välja (kui polnud väga sügavale maetud). Nii said hundid inimliha maitse suhu ja peale sõda oldi maal aastaid huntidega päris hädas - inimest nad enam väga ei kartnud, tungisid lautadesse, murdsid koeri ja oli täiesti reaalne oht, et võtavad ka mõne inimese maha. Ka ühel minu sugulasel, kes tol ajal koolis käis, oli üks üsna kõhedusttekitav intsident hundiga, kes teda jälitama asus. Minu isa rääkis, kuidas paljudel lastel olid koolis käies taskulambid kaasas, kuna hundid pidavat tuld kartma ja liiguti, kui vähegi võimalik, mitmekesi koos ja mitte üksi. Hundinuhtlus saadi kontrolli alla alles viiekümnendate aastate lõpuks, kui jahimehed hundijahi põhjalikult käsile võtsid ja nii hundid jälle inimest kartma hakkasid.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 18 Dets, 2019 21:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 390
Venemaa kolkapiirkondadest on ikka uudisi tulnud, mille kohaselt mõmmid on külakalmistutel värskeltmaetutega maiustanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Massiline põgenemine sõja korral
PostitusPostitatud: 19 Dets, 2019 13:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2005 20:19
Postitusi: 1593
Asukoht: Tallinn
Vastaja kirjutas:
Vist oli tegu Valdeku kasarmute juures oleva venelaste laoga, mis nende taganedes mingiks ajaks järelevalveta jäi. Seal oli ka EW aegset varustust.
"Hiljem oli selgunud, et laost oli viidud ära ka Vene sõjaväele kuulunud sineleid ja eesti ohvitseride üleriideid, mis olnud peenest hinnalisest kalevist." Pihta pandi ka ämbrite kaupa bensiini. "Arvatavasti oli see Johannes Einart, kes esitas kaebuse kohalikule sõjaväeosale. Hansumäe korteris toimus läbiotsimine, aga sealt ei leitud midagi. Esimesele läbiotsimisele olevat järgnenud teine ja leitigi riisutud vara, mis oli olnud peidetud katuseviilude alla ja pööningusoppidesse. Johannes Hansumäe arreteeriti." Tsitaadid ikka Erika Auliku raamatust "Viru tänav ja teised". Kitse pani siis arvatavasti naaber.

Dokumentide järgi: Jaan (mitte Johannes) Hansumäe hukati 5.10.1941 Sicherheitspolizei otsusega, kuna varjas laskemoona (Indrek Paavle, Eesti rahvastikukaotused. Saksa okupatsioon 1941-1944, Tartu 2002).

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 188 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt