www.militaar.net

Seda ideed välja käies mõtlen Šveitsi peale, kus on kolme erineva emakeelega rahvad ühes riigis koos kuid moodustavad ühe riigi ja ühe sõjaväe. Neil on ka segaüksused kus peab lihtsalt oskama teist keelt, kuigi instruktorid oskavad mitut.

Miks pooldada:
1) meie julgeolekumured on ka läti ja leedu mure. Ning vastupidi.
2) ühised hanked (tegelikult tähtsaim asi siin. isegi kui ühtne armee pole realistlik, võiks jõude ühiste hangeteni. kui on ka ühised hanked koos soomega, seda enam)
3) ühine töökeel on juba olemas NATO liikmeks olles, nimelt inglise keel. kuigi leedu kaitseliitlaste seas pidi selliseid tikutulega taga otsima. neil on rohkem levinud vene keel. kõrgemal võiks nad ju enamasti osata.


vastu:
1) rahvuslik esprit de corps?
2) läti võib tahta liugu lasta oma naabrite najal. Läti peaks taastama ajateenistuse. Mida meie siin tegelikult teame nagunii.

edit: muidugi kui meie siin foorumis ei jõua konsensusele milline peaks olema EKV järgmine käsitulirelv, mis siis veel rääkida kolmest riigist kus igaüks otsustab oma mätta otsast. ministeeriumides ju palju ametnikke.

Ühine sõjavägi sobib föderatsioonidele. Igasugu konföderatsiooniarmeedesse (nagu ELi armee) suhtun ma kahtlevalt. Kes hakkaks seda ühist Frankensteini koletist juhtima? Kui meil on sõjaaegne KV ülemjuhataja president, siis kas peaks kõigi kolme riigi presidendid korraga laua taha istuma panema? Lisaks nagu sa ka ütlesid ei saa Lätist kui sõjalisest abist väga midagi loota enne kui nad ajateenistuse taastavad. Ühised hanked... võib-olla, ei tea.

No meil ja portugalil puuduvad sellised pidepunktid nagu meil on Läti ja Leeduga, sellepärast ei saa EL armee olla teemaks. Šveitsi kantonite ühtne pidepunkt oli näiteks Habsburgid. : P


Muidugi 13. november oli uudis et EL tasemel lepiti kokku EL riikide sõjavägede rahastamise, relvade arendamise ühtsustamisel - https://qz.com/1127984/eu-army-bloc-for ... ependence/
Kuigi sellest ei tohi nüüd välja kukkuda midagi sellist kus me hakkame ostma mingeid ... koptereid, lennukeid või muid asju mis võtavad raha ja annavad küsitavat kaitsevõimet.

Omavahelised vastuolud liiga suured. Balti riikide ainsa võimaliku liidrina näeb ennast leedu. Selline balti riikide ühine sõjavägi saab tekkida kui eesti ja läti lasevad leedul võtta juhtrolli. Kas Leedu juhtimisel sõjavägi peab üldse mõttekaks eestit ja lätit kaitsta? Täiemahulise sõja korral niikuinii ei jagu ka kogu baltikumi resurssidest kõigi kolme riigi kaitseks.

Surnult sündinud idee (enamus põhjuseid juba välla ka toodud)..

Borja kirjutas:Surnult sündinud idee (enamus põhjuseid juba välla ka toodud)..

Jah, mis oleks näiteks sellise sõjaväe lingua franca?

Sam Beaver kirjutas:

Borja kirjutas:Surnult sündinud idee (enamus põhjuseid juba välla ka toodud)..

Jah, mis oleks näiteks sellise sõjaväe lingua franca?

Polski?

Inglise pigem, kõik riigid ometigi ka NATOga seotud, aga nagu Borja juba ütles, surnult sündinud idee, ei tööta ei praktiliselt ega teoreetiliselt.

teeline35 kirjutas:Omavahelised vastuolud liiga suured. Balti riikide ainsa võimaliku liidrina näeb ennast leedu. Selline balti riikide ühine sõjavägi saab tekkida kui eesti ja läti lasevad leedul võtta juhtrolli. Kas Leedu juhtimisel sõjavägi peab üldse mõttekaks eestit ja lätit kaitsta? Täiemahulise sõja korral niikuinii ei jagu ka kogu baltikumi resurssidest kõigi kolme riigi kaitseks.

No see ei tule küll praktikas mitte kuidagi välja, et kui meie vastasvõistkond alustab kolme balti riigi vastu sõjategevust, siis KL ja KV formeeruvad ja panevad siis suure kiirusega Leedu poole ajama... Meie põhiseadus ikkagi kohustab meid Eesti kaitsmisega esmajärjekorras tegelema!

Seda minagi. Selle idee torpedeerivad leedukad igal juhul kui nemad just juhtriigiks ei saa. Samas eestlastel ega lätlastel pole mingit stiimulit Leedut kaitsma minna. Saaksime tõenäoliselt terve baltikumi raha eest relvastatud leedu sõjaväe!

Kasutajanimi kirjutas: 2) ühised hanked (tegelikult tähtsaim asi siin. isegi kui ühtne armee pole realistlik, võiks jõude ühiste hangeteni.

Kas sellega pole oht et meile hakatakse kuskilt Brüsselist (Nato peakorterist?) ette kirjutama mis meile on hea ja mida me vajame?

Peab teiste akf-dega nõustuma - see on surnult sündinud idee. Balti riikide arusaamad riigikaitsest on liiga erinevad. Palju tõenäolisem oleks ühine tegevus soomlastega kui näiteks leedukatega.

Walter2 kirjutas:

Kasutajanimi kirjutas: 2) ühised hanked (tegelikult tähtsaim asi siin. isegi kui ühtne armee pole realistlik, võiks jõude ühiste hangeteni.

Kas sellega pole oht et meile hakatakse kuskilt Brüsselist (Nato peakorterist?) ette kirjutama mis meile on hea ja mida me vajame?

Ei ole sellist "ohtu".
Brüssel NATO mõistes "kirjutab ette" ikka kordades vähem kui Brüssel EU mõistes.. Tavainimesed lihtsalt ei tea seda ja sestap kiputaksegi oma arvamusis Euroliidu "dikteerimisvajadust" automaatselt ka NATO toimimisviisiks pidama.
Et ei oles sellist "ohtu" ühesõnaga.

NATO staabianalüüsis // üldises planeerimisprotsessis ei oleks näit europõhulõugade läbikukkumised pagulaspoliitikas mõeldavad

Walter2 kirjutas: Kas sellega pole oht et meile hakatakse kuskilt Brüsselist (Nato peakorterist?) ette kirjutama mis meile on hea ja mida me vajame?

NATOs võidakse kirjutada mida tahavad, need ei saa olla midagi rohkemat kui soovitused. Ainuke kuritegu oleks siis, et keegi saab palka lolluste genereerimise eest.

Kas Leedu juhtimisel sõjavägi peab üldse mõttekaks eestit ja lätit kaitsta?

Kui sellised ülesanded on sellele moodustisele pandud, siis nad peavad. Iga riigi üksused oma riigi eest. Teoorias.

Aga lõpuks pean ka nõustuma kf-dega. Meil pole leedukatega piisavalt ühist.

Ühishanke ainuke arvestatav pluss on see, et las keegi targem hangib. Läti ja Leeduga seda ohtu samuti pole.