2. leht 2-st

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 01 Veebr, 2020 1:34
Postitas Troll
Walter2 kirjutas:Teslapoiss võiks neid mõõduka tasu eest kosmosesse saata - mingile Alpha Kentauri orbiidile.
Sellest on siin juba kirjutatud, põhiline vastuväide on võimalik avarii startimisel, mil kogu see radioaktiivne saast võib atmosfääri laiali paiskuda.

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 01 Veebr, 2020 11:59
Postitas Poti soldat
Walter2 kirjutas:Teslapoiss võiks neid mõõduka tasu eest kosmosesse saata - mingile Alpha Kentauri orbiidile.
Lisaks eelpool mainitud avariiohule on ka asjaolu et kosmosesse lennutades on iga gramm arvel, aga need tuumajäätmete konteinerid pole üldse mitte kerged, ehk vaja oleks mingit täiesti meeletut arvu lende tänapäevase tehnoloogia juures.

Muideks Alpha Kentauri oleks ka mõttetult kauge sihtpunkt, piisaks vabalt näiteks Veenusest.

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 01 Veebr, 2020 15:40
Postitas Lemet
Erinevatel pakkujatel on erinevad hinnad, aga keskmiselt jääb ühe kilo LEOle toimetamise hind kuskile 40 000 dollari tuuri. Kaugemale on mõistagi märksa kallim. See 40 000 per kilo tuleks loomulokult elektrihinna sisse arvutada.

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 01 Veebr, 2020 16:19
Postitas Kriku
Ja LEO pole mingi lahendus, sest et orbiiti ei taheta igasugu sodiga täita ning millalgi kukub kogu see sodi ju jälle alla ka.

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 01 Veebr, 2020 20:33
Postitas ElrikThunderson
Lääne-Harju vald algatas eriplaneeringu uurimaks, kas Paldiskis võiks olla radioaktsiivsete jäätmete matmiskoht. Praegu on Paldiskis ajutine hoidla, kuid aastaks 2040 tahab riik leida püsiva lahenduse.
https://www.err.ee/1030469/paldiskisse- ... matmiskoht

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 12 Veebr, 2020 23:15
Postitas Tux
Viimased värsked uudised räägivad sellest, et Moskvas oli ühes rajoonis täheldatud 60 kordset radiatsioonitaseme tõusu! Seal on jõe ääres vana polümetallide tehas (Sillamäe tehase sarnane ettevõte), kus hoiustatakse nõuka aegadest pärit jäätmeid (uraan, toorium ja raadium). Seal tehti mingeid lubamatuid ehitustöid (plaan on viia mingi kiire ja otse tee kuhugile ja selleks on vaja ehitada sild üle ohtliku koha) ja tulemuseks oli jäätmehoidla leke, kui teed üle selle hakati viima.
Seda ehitust on planeeritud juba kümmekond aastat ja kohalikud elanikud on muidugi selle vastu olnud ja nad on ka ainukesed, kes omavahenditega seda ohtlikku kohta monitoorinud on ja ka radioaktiivse lekke avastasid. Ametlikud võimud on seni reageerinud vaid sellega, et vahetasid tabloo ja mõõteseadmed välja...
Praegu patrullivad seal vabatahtlikud ja organiseerivad vastupanu, ühesõnaga sealt tuleb uus Shies.
Nõuka ajal oli ümber territooriumi aed, moodsatel aegadel on see likvideeritud, kui mittevajalik. Tehas on saladuslikult ka oma jäätmehoidla linnale sokutanud ja oma käed seega sellest jamast puhtaks pesnud.
Peale kümnendat minutit algab ka ülevaatlik juba suvel tehtud film õnnetuspiirkonnast. Kohati on avalikul linna territooriumil radioatsioonitase sarnane Tsernobõli omale. Oht seisneb selles, et kõik need jõekaldal jalutavad inimesed hingavad selle radioaktiivse tolmu endale sisse ja korra organismi sattunud osakesed sealt niisama välja enam ei lähe ja arenema hakkavad juba kõik pahad haigused. Suvel ületasid mõnedes kohtades tehtud mõõtmised normi isegi 12 korda, aga praegu on midagi uut juhtunud.
https://www.youtube.com/watch?v=hCeBp_Q8JJc

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 27 Juun, 2020 9:56
Postitas ruger
Väike radioaktiivse aine koguseline tõus 22-23. juuni registreeriti rootslaste poolt. Leviala skeemil.
22 /23 June 2020, RN #IMS station SEP63 #SwedenFlag of Sweden detected 3isotopes; Cs-134, Cs-137 & Ru-103 associated w/Nuclear fission @ higher[ ] than usual levels (but not harmful for human health). The possible source region in the 72h preceding detection is shown in orange on the map.
On 19 june evening, in the far north of russia, beta particles and x-rays were ten times higher than normal, not good - but not terrible.
https://twitter.com/Neytrone/status/1276724886740893697
Pilt
https://twitter.com/SinaZerbo/status/12 ... 7731153921

Barents Observer kirjutab
First, in week 23 (June 2-8), iodine-131 was measured at the two air filter stations Svanhovd and Viksjøfjell near Kirkenes in short distance from Norway’s border to Russia’s Kola Peninsula. The same days, on June 7 and 8, the CTBTO-station at Svalbard measured tiny levels of the same isotope.

CTBTO is the global network of radiological and seismic monitoring under the Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty Organization.

Norway’s nuclear watchdog, the DSA, underlines that the levels are very small.

“We are currently keeping an extra good eye on our air-monitoring system,” says Bredo Møller with DSA’s Emergency Preparedness unit at Svanhovd.

While iodine-131 is only measured in the north, in the Kirkenes area and at Svalbard, Swedish and Finnish radiation authorities inform about other isotopes blowing in the skies over southern Scandinavia.

Bredo Møller says to the Barents Observer that his agency can’t conclude there is a connection between what is measured up north and what his Scandinavian colleagues measured in week 24.

“As part of our good Nordic cooperation we are currently exchanging data,” he says.

Møller tells about radiation just above detectable levels. “We found 0,9 microBq/m3 at Svanhovd and 1,3 microBq/m3 at Viksjøfjell.”

Finland’s Radiation and Nuclear Safety Authority (STUK) detected on June 16 and 17 small amounts of the radioactive isotopes cobalt, ruthenium and cesium (Co-60, Ru-103, Cs-134 and Cs-137).

STUK says the measurements were made in Helsinki where analysis is available on the same day. “At other stations, samples are collected during the week, so results from last week will be ready later.”

Likely from a reactor

All these isotopes indicate that the release comes from a nuclear-reactor. Iodine-131 has a half-life of 8 days, and given the small amount measured in the north, this isotope could be gone before the radioactive cloud reached the southern parts of Finland and Sweden a week after the first measurements in the north. That be, if the release was somewhere in the Arctic or northwestern Russia and winds were blowing south or southwest.

Neither of the Scandinavian radiation agencies will speculate about the origin.

“It is not possible now to say what could be the source of the increased levels,” writes the Swedish Radiation Safety Authority in a statement. Also the Swedes underline that the levels are low and do not pose any danger to people or the environment.

In the Netherlands, though, the National Institute for Public Health and the Environment (RIVM) has analyzed the data from Scandinavia and made calculations to find out what may have been the origin of the detected radionuclides.

“These calculations show that the radionuclides came from the direction of Western Russia,” RIVM concludes.

Calls for info-exchange

Senior Nuclear Campaigner with Greenpeace Russia, Rashid Alimov, says to the Barents Observer that the composition of the isotopes strongly indicates that the source is a nuclear reactor or a spent fuel element from a reactor.

“The Russian monitoring systems have not reported any unusual levels of radioactivity in June,” Alimov says, emphasizing that could be due to delayed publication of data.

Greenpeace calls for rapid international cooperation that includes Russia.

“We think information exchange is crucial,” Rashid Alimov says.
https://thebarentsobserver.com/en/ecolo ... DV.twitter

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 10:20
Postitas mart2
Jaanus2 kirjutas:... , pole ka eriti ohtu, et järeltulevad põlved kogemata üles kaevavad.
Oht kogemata???
Sellised hoidlad kaardistatakse hoolikalt ning mine tea, kui tehnoloogiad arenevad, võib see laos olev materjal muutuda veel isegi kasulikuks. :write:

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 10:21
Postitas Kriku
Muretsetakse selle pärast, et üles võidakse kaevata näiteks 5000 või 10 000 aasta pärast. Semiootikud murravad pead, et kas praegused ohutähistused võiksid ka siis arusaadavad olla. Viidet ei pole aega otsida, igaüks leiab ise.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 10:28
Postitas Kilo Tango
Kriku kirjutas:Muretsetakse selle pärast, et üles võidakse kaevata näiteks 5000 või 10 000 aasta pärast. Semiootikud murravad pead, et kas praegused ohutähistused võiksid ka siis arusaadavad olla. Viidet ei pole aega otsida, igaüks leiab ise.


Absurdne mure. Kui nad on nii võimekad, et seda kraami 5000 aasta pärast üles kaevata (i.e. tsivilisatsioon veel eksisteerib), siis on nad ka piisavalt võimekad, et radioaktiivsust tuvastada.

Üldiselt on üsna haiglane põhjendada tänaseid tegematajätmisi 10k aasta pärast hüpoteetiliselt tekkiva murega.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 10:32
Postitas Kriku
Selle aja peale võib olla tekkinud juba uus tsivilisatsioon. Arheoloogid üldiselt ei käi ka praegu igasugu urgastes, Geigeri loendurid kaasas. Aga muidugi võiks arvata, et tollal ollakse siiski üldiselt teadlik võimalusest, et vaarao hauakambri asemel satutakse tuumajäätmete otsa.

Mina ei ole selle mõttekäigu pooldaja, ma lihtsalt selgitasin, milles see mure seisneb.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 10:55
Postitas Gideonic
Selle 10 000 aastat põhjustab kaunis tühine osa jäätmetest mis on tegelikult ümbertöödeldav juba täna, selliseks et ohtlikud oleks nad vaid 300-500 aastat. Seda ei tehta mitmel põhjusel, täpsemalt võib lugeda siit:

https://whatisnuclear.com/recycling.html

Ehk siis see oleks üsna kohe tehtav:
Closed Fuel Cycle

Pilt
Figure 2. A closed fuel cycle. Here nuclear material is recycled.

Closing the fuel cycle involves recycling the nuclear waste as new fuel. Since the main component of nuclear waste is Uranium-238 (which can be transmuted to Plutonium, especially with advanced breeder reactors), we can get more energy out of the waste than in a once-through cycle (see factoid 2 to see how much). The recycling plant separates the good stuff from the bad stuff. The bad stuff is mostly fission products, the atoms that a Uranium atom becomes after it splits in the fission process. These fission products mostly decay to safe levels within 300-500 years, which is significantly shorter than standard nuclear waste. So, by closing the fuel cycle with standard reactors, we address the issue of nuclear waste identified in the once-through cycle. In this case, nuclear waste is a tractable problem. But most of the reactivity is coming from the mine, since standard reactors burn most of the fissile nuclide, U-235. Also, the reprocessing technology is expensive and separates out pure Plutonium, which could possibly be stolen, bringing a rogue entity closer to having a nuclear weapon. For these reasons, the USA does not currently recycle. There are ways to solve these issues.

Sellist ümbertöötlemist hetkel ei tehta, kuna see oleks kallivõitu välja töötada ja rakendada. Lisaks tekib selle käigus plutooniumit, mis on turvarisk. Ilmselt mitte niiväga USAs aga kui pretsedent olemas, hakataks seda tüüpi jaamades nii ümber töötlema ju igalpool, tehes pommivalmistamise kaunis triviaalseks.

Palju vingem lahendus oleks muidugi see:
Breeder Fuel Cycle

Pilt
Figure 3. A closed fuel cycle with breeding. More fissile material is created from breeding than is used to make energy.

Breeder reactors can create as much or more fissile material (atoms that readily split) than they use. These special reactors are designed to have extra neutrons flying around, so that some can convert U-238 to Pu-239 (see above) and the others can run the reactor. Often, these special reactors are deemed "fast" reactors because the neutrons are moving through the reactor at higher speeds, on average. In a full breeder fuel cycle, we get the maximum use of the Uranium resources on Earth, and what we already know exists can last tens of thousands of years. The cycle has cost and proliferation concerns associated with any closed cycle. Additionally, we have significantly less operational experience with breeder reactors, so we would need to train builders and operators for such a machine. Using a Thorium cycle instead of a Uranium-Plutonium cycle may allow breeding in less exotic reactors. Using this kind of fuel cycle, nuclear power can truly be considered sustainable.


See eeldab aga uut tüüpi reaktoreid ja palju rohkem arendustööd

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 03 Jaan, 2022 11:04
Postitas teeline35
5000 kuni 10000aasta taha ulatuv mure radioaktiivsete jäätmete pärast on seda mõistetamatum, et arendatavate uue põlvkonna tuumareaktorite kütuseks võib olla ka vana tüüpi reaktorite jäätmed. Mõttekäik on seda arusaamatum, et siingi foorumis on olnud väiteid, kuidas piisav raha arendusse ja mõne aasta pärast on rohelised lahendused valmis. Mis see siis ära ei ole 5000 aasta jooksul välja mõelda kuidas praegused radioaktiivsed jäätmed ära kasutada. :lol:

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 09 Jaan, 2022 16:39
Postitas 2korda2
Märkuse korras - rusikareegli järgi on nii, et pikema poolestusaja korral on ka radioaktsiivsus madalam - energiat lihtsalt napib pikalt JA aktiivselt kiirgamiseks. Paneme siia juurde veel tuumajäätmete matmisel kasutatavad ehitustehnilised lahendused (betoonpunkrid sügaval maa all stabiilses kivimis) ja võib südamerahuga väita - kui ka juhtuks meiega midagi hullu ja ei jää kedagi, kes mõistaks radioaktiivsete jäätmete ohtu, siis jäätmete juhusliku leidmise jaoks kauges tulevikus peaks toimuma märkimisväärsed tektoonilised muutused. Kui see kõik ka saab teoks, siis selles kauges tulevikus on jäätmete kiirgusfoon jäänud juba päris madalaks. Mina ei imestaks, kui tänapäeval mõnes graniitkaljus asuvas turismiobjektis oleks võrreldav kiirgus mõõdetav. Või banaaniistanduses.

Re: Tuumajäätmed ja mida nendega teha

Postitatud: 26 Jaan, 2022 12:07
Postitas Kapten Trumm
Eestis tähendab see "stabiilne kivim", et hoiukoht asub umbes 200+ meetri sügavusel (Lõuna-Eestis 400+), kus algab graniidikiht.
Sellest palju kõrgemal on meil kasutatavad põhjaveekihid ning maapind koosneb ebastabiilsetest ja vesistest kivimitest.
Soomes on graniit lausa maapinnal väljas.

Kulukas on, aga põhimõtteliselt tehtav.