CAIG kirjutatakse lahti Cost Analysis Improvement Group. See on USA sõjaväe hankekulude hindamise ja jälgimise komisjon, mis on välja töötanud oma juhendi, kuidas hankeid jälgida ja kuidas tegelikke kulusid hinnata. CAIG loodi selleks, et hinnata väeliikidest sõltumatult hangete tegelikke kulusid enne hanke teostamist. CAIG analüüsi Gripeni kohta ei ole olemas, sest USAF ei ole kunagi plaaninud Gripeni hanget.araterI kirjutas:Kas mitte pole nii, et Estonian Air-ile teeb hooldust Air Maintenance Estonia, mis ei hoolda sugugi ainul EA lennukeid. Põhjus ilmselt ei vaja pikalt uurimist.
TCO on väga üldine omamismaksumuse arvestamise lähenemine. Rohkest kasutamisest minetanud oma tähenduse.
Ühendriikides kasutatakse näiteks meetodit nimega CAIG. Kui netis otsida leiab üksjagu materjali. Kunagi sai siia ka üks tabel pandud
Iseküsimus, kuidas Gripen sama metoodika ja väikeste lennutundide arvuga välja näeb.
No mis puudutab hävitajate hooldust, siis siin Kaitseväe palgale võtmisest ei pääse. Muidugi on olemas variant osad spetsialistid rentida näiteks AME-lt, kuid see ei annaks erilist efekti.Tux kirjutas:Kaitseväel polegi vaja neid vajalikke insenere kõiki palgal hoida, on vaja inimesi kes teevad elementaarset igapäeva hooldust, on vaja pädevat inseneriteadmistega ohvitseri kes saab aru millal on saabunud hetk abi küsimiseks ja siis lepingulist firmat kes peenemad asjad ära teeb.
Sama olukord on ju ka kaitseväe meditsiiniga - ei ole võimalik ülal pidada pädevat südame- või neurokirurgi, sest neil pole lihtsalt piisavalt vajalikku praktikat, sellised mehed on ikka tsiviilis tööl.
Nii ja naa. Lahingut ei asenda muidugi miski, kuid valdav osa lahingusituatsioonidest on piisava täpsusega jäljendatavad. Teine asi on see, et absoluutselt iga lennuk on relvastusse võtmise hetkel lahingus testimata. See ei tähenda, et see oleks kohe automaatselt lahinguks kõlbmatu.Kapten Trumm kirjutas:Miks ma räägin, et tehnikat tuleb osta siis, kui käib kuskil vähendamine.
Peale üle jääva, lõpuni tühjaks pigistamata tehnika jäävad ka töötuks inimesed. Paljud eluaegsed sõjaväelased ei saagi enam tsiviilis hakkama, kui tõele näkku vaadata. Paljudele on tsiviili minek vastumeelne, paljud teavad, mis neid moraalselt ees ootab.
Seega ei maksa nutta, neid inimesi on jäänud üle ja jääb tulevikus veelgi. Mustema töö tegijad tuleb mõistagi ise otsida, aga nt hävituslendur (selle hierarhia kalleim osa) on pigem kutsumus kui töö raha teenimiseks ja nii mõnigi mees on ilmselt nõus laskma natuke latti alla kui vaid saaks lennukiga edasi ringi lasta. Paljud neist on nõus ka EV-le truudust vanduma, kui vaid hävitajale edasi saaks jääda.
Lihtsalt mõned probleemid on igasugu lennukivastaste ja defetsionistide poolt kunstlikult üles paisutatud näitamaks kogu üritust valguses, et see on meile kättesaamatu. On sul L-39 mehed olemas, siis 2 aastat intensiivset õpet ja on olemas. Lennukool oma pikkuses on ju traditsiooniline sõjakool, kus konkreetne lenduriõpe toimub alles kooli teises pooles.
Mis puudutab Gripenit, siis mind teeb ettevaatlikuks just see massiivne SAABi marketingikära, mis selle ümber toimub. Isegi f16.net'is on nii, et pruugib Gripeni kohta midagi kosta, kui ilmub hoobilt välja mitu asjatundjat, kes kukuvad seletama, kui ülekaalukas see Gripen ikkagi on. Umbes nagu palgalised kommentaatorid Delfis. Ajaloost on kogemus olemas vene lennukitega, millega käis samasugune lärm kaasas- kõige odavam, kõige kiirem ja kõige parem. Peeti nendega kaks esimest sõda maha ja selgus, et asjal on ikka väga olulisi puudusi, mida lennushowl trikke tehes nagu ei märkagi.
Veel üks asi. Lennukite valikul valitakse reeglina ka selle riigi või koolkonna treeningmetoodika, taktika ja väljaõpe. Vähetähtis asi ehk, aga siiski. Lennukid ostetakse reeglina "kompotina", millest tehnika on üks osa. Kui vaadata kogemuste pagasit, siis sobiva tehnika korral ostaks mina esmalt Iisraelist. Seejärel USA-st. Fakt on see, et rääkigu rootslased mida tahes, Rootsi pole eales ühtegi õhulahingut reaktiivhävitajatel pidanud ja lähimal ajal ei pea kah. Nt IAF või USAF pakub sulle lahinguis kontrollitud väljaõpet, mitte mingit mull-mulli, mida on youtubes kõva vaadata, kus mis on reaalselt järgi proovimata.
? 14 MLU upgrade'iga F-16B hind tuli umbes 1 miljard EEKu. See ostuhind oleks vaid 200 miljonit rohkem kui kolme miiniküna eest, ja kui eeldada et sama tükihinnaga oleks ka vähemat arvu müüdud siis mingi 12 või 8 ostmine oleks meile ju kindlasti jõukohane olnud.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist
