www.militaar.net

Trummile vastuseks, siis "olukorrateadlikuse" all mõeldakse võibolla, et üle paraadi moosiriiuliga enam lennata ei kõlba

Mulle jääb ausalt öelda uute, natuke ümaramate "kastitrollide" soetuse idee segaseks.
Kui keegi ütleks, et nendega hakatakse tegema patrull-lende Eesti merepiiril (PV jääb alles üksainuke L-410), siis saaksin aru.
EOG-le langevarjutreeningu pakkumiseks ja liitlaste lõbustamiseks langevarjuhüpetega natuke kallis üritus lihtsalt.
Samal ajal pole Eestil ühtegi lahingulennukit, mis on natuke piinlik. Isegi ülal pildil olevaid "ründetrolle" õppustel kasutamiseks mitte.
http://www.raptoraviation.com/aircraft% ... 20R13.html
http://www.raptoraviation.com/aircraft% ... Mig29.html

Samal ajal pole Eestil ühtegi lahingulennukit, mis on natuke piinlik. Isegi ülal pildil olevaid "ründetrolle" õppustel kasutamiseks mitte.

Kui ma ei eksi, siis selles rollis (FAC väljaõpe/harjutused) kasutatakse meil renditud L-39 treeninglennukeid.

L-39 pole mingi lahingulennuk, erinevalt nt soomlaste Hawk-ist, mille konstruktsioon ja pardal oleva aparatuur võimaldab kasutamist kerge lahingulennukina. Meil on kasutusel treeningversioonid, millele pole miski relvastuse paigutamine võimalik. Ripprelvastust saab paigutada üksnes relvastatud mudelile L-39ZA, mis on selleks tugevdatud kontruktsiooni ja vastavate provisjonidega.

Pildil on Soome Hawk tulistams nõukogude päritolu lühimaa õhk-õhk raketti R-60. Täna peaksid nad kasutama AIM-9 Sidewinderit, sest R-60-d on läinud kaduviku teed koos MiG-21dega (rakette kasutati tegelikult ka tükk aega siis, kui hävitajad juba Hornetid olid).



Kunagi peaks ka sinna välja jõudma, et me piiririkkujaid kotime ikkagi oma lipu all.
Minuteada Soome plaanib neid kasutada Hornetite täiendusena, vastase kopterite ja aeglaselt lendavate lennukite küttimiseks, mille puhul pole mõtet kallist masinat raisata.
Kõnealused R-60 raketid olid Soome MiG-21bis hävitajate relvastuses kuskil 2000ndate alguseni. Poola kasutas neid Balti õhuturbes, kui nad siin MiG-29ga lendasid.
Hävituslennuki vastu on taoline masin muidugi sihtmärgi rollis, aga samas rollis oleks ka kastitrollid (viimased siis maapealse sihtmärgi rollis).

L-39 on ründelennuki rollis kasutatud küll, mitte et ta selleks optimaalne oleks. Meil pole lahingrelvastust peal sellepärast, et rendilepingud ei luba seda ja pole ka otseselt vaja tänu Balti õhuturbe missioonile.
Ja hetkel kasutatakse neid just väljaõppeks (koos õhuturbe lennukitega). Seega ma ei näe, et meil otseselt mingeid vajakajäämisi selles vallas on. Kas sa tõesti tahaksid, et kaitsevägi hakkaks miljoneid kulutama mingite lennukite peale, mille asemel liitlased meile praegu niikuinii nö teenust osutavad. See oleks mõttetu raiskamine. Parem võiks nende lennukite ostusumma kulutada hoopis suurtükkidele või soomukitele.

EDIT:

Sama käib ka kastitrollide soetamise kohta, v.a kui neid hakatakse tõesti kasutama patrull-lendudeks piiril (st on konkreetne riigikaitsega seotud kasutus).

Ja ma olen igati nõus sellega.

Igatahes, nagu ma mainisin, siis meie lennukid on renditud kindlaks otstarbeks. Kui vaja, siis saaks ka ilmselt relvastatud lennukid kasutusse võtta, kuid tõenäoliselt siiski ei ole vaja.

L-39 C mudelile (tsehhikeelsest sõnast "treening") polegi võimalik mingit relvastust paigaldada ilma suurema lennuki ümberehituseta.
Paigaldada saab ainult neile, mis on ehitatud kerge lahingulennuki konfis (nt L-39ZA), mis on tugevdatud tiiva peatalaga ja võimaldavad vedada tiivaalused raskusi.

Parem võiks nende lennukite ostusumma kulutada hoopis suurtükkidele või soomukitele.

Sama käib ka kastitrollide soetamise kohta, v.a kui neid hakatakse tõesti kasutama patrull-lendudeks piiril (st on konkreetne riigikaitsega seotud kasutus).
Langevarjundus on küll tore, aga on sügavalt kahtlane, kas Peipsi tagune õhutõrje ikka nii nõrk on, et meil on võimalik kaitsevahenditeta transpordilennukitel mingit õhupaiskeoperatsiooni teha.
Selleks loetud arvuks langevarjuhüpeteks saab samamoodi ju lennuki üürida. Meil pole ju õhudessandvägesid, mida on igapäev hüpitada vaja.

Lihtsalt nii märkusena, et rappida saanud Süüria armee ründelendudest teeb keskeltläbi ca 25% (nii 3 - 25 lendu päevas) L-39. Lendavad nad igapäevaselt, aga loomulikult on hädalahendus. Samas hetkel käimasolevas kampaanias maasihtmärkide vastu nad eelistavad L-39 Mig-29 -le. Viimased ei lenda üldse. Põhjus võib muidugi olla nii lendude hind, kui ka soov muuta võimalike lennukeelutsoonide kehtestamist keerukamaks (hoitakse ähvardusena varuks).

The Syrian Arab Air Force has operated a number of armed L-39ZA light attack variants

Wikipedia L-39 ja Süüria teemaline artikkel algab sellise lausega.
L-39ZA tarnitigi põhiliselt kolmandatesse riikidesse lahingukasutuseks-lihtsalt rahapuuduse tõttu.
Ida-Euroopa ja Venemaa aga (kust ka meie kasutatavad pärinevad) kasutas aga C mudelit väljaõppes.



Z(A) mudelid erinevad juba tehases paigaldatud 23 mm paariskahuri ja nelja tiivaaluse pülooni poolest (lisaks väljast nähtamatud konstruktiivsed muudatused ja lisaseadmed lennukis). St tegemist ongi kerge lahingulennukiga kasutamiseks piiratud õhu(tõrje)võimega vastase vastu ja vaese kliendi poolt. Lennukile on võimalik paigaldada (vastavate lisapüloonide olemasolul) ka lühimaa õhk-õhk rakette (R-60 või AIM-9).

Siin saidil viidatakse, et seesama müügis olev 1980. a MiG-21UM treeninghävitaja maksab as it is 150 tuhat dollarit.
http://www.globalplanesearch.com/listin ... -21/158501
Lennuvalmis seatuna võib see olla selle MiG-29UB näitel nii 2-3 miljonit dollarit (21 on oluliselt lihtsam ja odavam masin kui 29).
Selliste masinate L-39-st kallim hinnasilt on selgitatav eelkõige sellega, et tegemist on ka tänapäeva mõistes "high-performance" masinaga, mis võimaldab kinni püüda kiireid ja kõrgel lendavaid pahalasi. Näiteks vertikaalkiirus on seal L-39 omast nii 10 korda suurem ja 10 km kõrgusele jõudmine võtab aega 2-3 minutit, samas kui L-39-l läheb selleks üle 10 minuti. Relvastuse võimekuselt on need Hawki ja L-39ZA-ga umbes võrreldavad (lähimaaraketid, kahur/kuulipilduja).

Kapten Trumm kirjutas:L-39 C mudelile (tsehhikeelsest sõnast "treening") polegi võimalik mingit relvastust paigaldada ilma suurema lennuki ümberehituseta.
Paigaldada saab ainult neile, mis on ehitatud kerge lahingulennuki konfis (nt L-39ZA), mis on tugevdatud tiiva peatalaga ja võimaldavad vedada tiivaalused raskusi.

No kui vikipeediat uskuda, siis saab ikka küll

The basic L-39C trainer has provision for two underwing pylons for drop tanks or practice weapons, but these are not usually fitted.[28] It can be armed with a pair of K-13 missiles to provide a basic air defense capability.[26] Light-attack variants have four underwing hardpoints for ground attack stores, while the ZA variant also has an underfuselage gun pod.[29] Mock UB-16 rocket pods can also be installed for visual appearance only.[23]

https://en.wikipedia.org/wiki/Aero_L-39_Albatros

Mis puutub aga Eesti õhuväe lennukite kasutamisse, siis L-39 leiab kasutust eelkõige sihitajate koolitamisel ning treenimisel ning ka lennuväe tulejuhtide treenimisel. Kusjuures mõlemis ülesandes kasutab neid samu Eesti õhuväe Albatrosse ka Läti sõjavägi.

An-2 oli (on?) lisaks langevarjurite väljaõppele samuti kasutusel sihitajate koolitusel. Ehk siis An-2 mängis seda sihtmärki, mille poole sihitaja pidi L-39 suunama.

Ja An-2 on see lihtne probleem, et need on lihtsalt nii vanad lennukid, et nende lennukorras hoidmine on kangelastegu omaette. Seepärast neile asendust otsitaksegi. Kui saadakse natuke kobedamgi transpordilennuk, siis leiduks neile muid transpordiülesandeid veel küllaga.

toomas tyrk kirjutas: Ja An-2 on see lihtne probleem, et need on lihtsalt nii vanad lennukid, et nende lennukorras hoidmine on kangelastegu omaette. Seepärast neile asendust otsitaksegi. Kui saadakse natuke kobedamgi transpordilennuk, siis leiduks neile muid transpordiülesandeid veel küllaga.

Paras ime omaette, et need üldse veel lendavad. Ca 2000 kanti tegime Nurmsis hüppeid An-2 pealt. Lennukil rippus õliämber mootori all. Kui see ei tähendanud lekkivat mootorit, siis mida? Psühholoogiline motivaator langevarjuritele?

aht0 kirjutas: Paras ime omaette, et need üldse veel lendavad. Ca 2000 kanti tegime Nurmsis hüppeid An-2 pealt. Lennukil rippus õliämber mootori all. Kui see ei tähendanud lekkivat mootorit, siis mida? Psühholoogiline motivaator langevarjuritele?

Nõukogude radiaalmootoriga lennukid mitte ei leki, vaid märgistavad oma territooriumi!
Aga tõsisemalt võttes - kui enne käivitamist alumistesse silindritesse valgunud õli läbi küünlaavade korralikult välja lasta, siis mootori tööle see kuidagi ei mõju, et väljalaskest seismise ajal õli lekib.
Kui aga protseduur tegemata ununeb, on tagajärjeks tõenäoliselt kõver keps.

Antud mootor (nimega M-25) leidis NSVL-s (peale Wrighti disaini kohendamist) põhiliselt kasutamist hävitajate I-15, I-16 ja I-153 mootorina 1930ndatel aastatel.
Hiljem, parema ülelaadimise ja veel uuema nippe näppega sai sellest 1940ndate alguseks M-62 ning hilisem ASh-62.
Kui eri versioonid (sh Hiina omad) sellest kokku lugeda, ületab selle tootmisarv ülilevinud Allison V-1710 mootori oma.
Ei maksa remontida töötavat asja.

An-2 probleem pole isegi niivõrd vanus (neid lennukeid on maailm täis), vaid asjaolu, et langevarjuritega koormatuna kulub terve igavik kõrgusevõtmiseks, sestap eelistati vahepeal kasutada piirivalve L-410, mis mahutab rohkem ja tõuseb kiiremini.

Olen kuulnud ühelt F-4 piloodilt Vietnamis, et kõige üllatuslikum asi, mida taevas ette tuli, oli reaktiivmürskudega An-2, kilist doorgunner DShK-ga uksest välja sihtimas.

Tartu lennundusmuuseumis seisab praegu "vastutaval hoiul" Soomest "leitud" MiG-25RBS, mis erinevalt nt sellest vanarauast, mis Euroopast saadud on, pidi olema töökorras. Ehk seepärast hoitakse seal ka mootoreid suletuna. Kuna lennumuuseumil polnud selle ostmiseks raha, siis pidi seal näitamiseks seisma. Muuseumi enda sõnul on tegemist töökorras (ja hooldatud) lennumasinaga. ÕV võiks selle žesti ära teha ja selle ära osta (hinnasilt võib seal olla mõnisada tuhat eurot). Sellise aeroplaaniga saaks kontrollida, palju see vihmavari siis ka tõsisema vastase vastu väärt on ja anda ka korraliku kogemuse liitlastele.

Lihtsalt võrdluseks, tüüpilisel luuremissioonil 22-25 000 m kiirusega 3000 kmh läbib see lennuk Eesti õhuruumi kogu ulatuses (250 km) viie ja poole minutiga. Milline shanss on seda tuvastada 15 000 m kõrgusele tõusva F-18-ga, on veel ise küsimus. Midagi teha jõuaks ainult F-15ga ja seda ka siis, kui see 5 min jooksul õhku tõuseb.

Ahjaa veel, Soomes olevat see lennuk olnud õhuväe väljaõppevahend. Mida sellega täpsemalt tehti, kahjuks ei teatud.

Kapten Trumm kirjutas:...pidi olema töökorras.

Sõdurpoiss, kes lennupäevade ajal valvas, et huvilised kabiini läbustama ei poeks, rääkis üsna sama juttu. Piloot oli sissepugemise karmilt ää keelanud.