kui sinimägede all oleks venelasi kinni hoitud

[Punaväelane Kalm]

kui sinimägede all oleks venelasi suudetud kinni pidada nii kaua ,et sakslased oleksid lahkunud ja eestlased oleksid välja kuulutanud oma valitsuse ,mis oleks olnud neutraalne.kas oleks olnud teoreetiliselt võimalus ,et venelased poleks eestit okupeerinud.või oli see lihtsalt paratamatus ükskõik mida me siis poleks üritanud

[oleeg]

kas oleks olnud teoreetiliselt võimalus ,et ????? poleks eestit okupeerinud.või oli see lihtsalt paratamatus ükskõik mida me siis poleks üritanud

Kui oleks jõudnud vastu pidada ka lõunarindel ... siis teoreetiliselt ... aga oletamisel pole mõtet.

See oli paratamatus. Neil oli vaja sadamaid ja saari.

[valdo]

kui sinimägede all oleks venelasi suudetud kinni pidada nii kaua ,et sakslased oleksid lahkunud ja eestlased oleksid välja kuulutanud oma valitsuse ,mis oleks olnud neutraalne.kas oleks olnud teoreetiliselt võimalus ,et ????? poleks eestit okupeerinud.või oli see lihtsalt paratamatus ükskõik mida me siis poleks üritanud

Kes vähegi ajalugu teab, see teab, et Sinimägede all HOITIGI punaseid kinni. Ning EW õigusjärglane Otto Tiefi valitsus pidas üsnagi mitu istungit, neist viimase läände taganemise poolel teel Põgari palvemajas Ridalast edela poole Matsalu lahe põhjakaldal. Seda just Tallinna langemise päeval 22. septembril.

Punased panid Sinimägede madinate järel ründe peateraviku aga lõuna poole ning Sinimäed evakueeriti siis, kui suurt maa-ala ja suuri väegrupeeringuid ähvardas juba reaalne kottivõtmine.

Oleksioloogiaga on kogu see asi seotud ehk niipalju, et äärmisel võimalusel, kui sakslane ei oleks Eestis olevaid väeüksusi taandanud, oleks Eestisse tekkinud veel üks Kuramaa kott. Või oleks Kuramaa asemel tekkinud kott teise koha peale. Ning see kott oleks vastu pidanud 8. maini ehk siis sakslaste tingimusteta kapitulatsioonini, mille järel oleks kõik läinud nii, nagu ta läks.

See, et oli olemas mingi EW valitsus, see punaseid (ja kahjuks ka Roosevelti ja Churchilli) tollal ei huvitanud. Eesti oli 1940 vabatahtlikult astunud N.Liitu ja asi mutt. See, kuidas lood tegelikult käisid, ei huvitanud tollal kahjuks maailmas eriti kedagi. Eesti tegeliku okupeerimise ajal jälgis maailm hoopis Prantsusmaa ja Pariisi langemist...

Kui tõesti oleks EW nimel osutatud punastele märkimisväärset organiseeritud vastupanu, küll siis oleks punased hiljem leidnud võimaluse need "fašistide käsilasteks" tembeldada. Või vähemalt kodanlikeks natsionalistideks. Muide - ka see oli 1944 Pitka poiste näol tegelikkuses olemas, kuigi tõesti väga väikesel määral...

[Lupus]

Sinimäed pidasid ju vastu ! Kahjuks murti rinne Emajõel ja sealt valgus punae laviin Sinimägede seljataha. Ja oli lõpp

[Mazz]

Eriti ei usu ka, et midagi oleks muutunud. Hitler jättis eesti maha, kuna Soome oli juba kapituleerunud.

[Marissa]

Ma olen vahel ikka mõelnud, et mis oleks saanud siis kui Hitler 1944. aasta algul oleks Eesti iseseisvuse taastamisega nõustunud ja mobiliseeritud mehed korralikult relvastanud. Kas 1944. aasta oleks lõppenud uue okupatsiooniga? Äkki oleks sõda siinakandis veel veninud? Poleks ju välistatud ka mingisugusegi iseseisvuse saavutamine? Aga see kõik oletamine, reaalsus oli teine.

[Sasha]

Minu arust on lühinägeilik 60 aasta sõja lõppemise pärast uskuda, et Saksamaaga võisid olla seotud ükskõik mis Eesti iseseisvuse lootused. Kõik sakslaste poolt tehtud riigipiiride muudatused ja "taasiseseisvunud" riigid (nagu Horvaatia või Slovakkia) nulliti ära võitjate otsustega veel enne sõda lõppu. Ainuke (ja temagi utoopiline) variant oli kaubelda liitlastega, aga selleks tuli aktiivselt tegutseda ameerika ja inglaste suunas veel enne sõja algust.

Tehniliselt päästa balti riigid nõukogude võimu tagasitulekust võisid ainult liitlased. Näiteks Churchill'i nõuniku poolt mainitud dessant Eesti saartele aastal 1944. Kui aga vaadata liitlaste perspektiivist, siis mida nad sellega saavutaksid? Mille nimel neil oli riskida oma sõdurite eludega ja ennetähtajalise suhetehalvendamisega Nõukogude Liiduga? Omamoodi nad ju peatasid NL Euroopa piiril aastal 1945 -- teine asi, kuidas nad said sellest piirist tolajal aru. Või eelistasid aru saada. See on ju "realpolitik", omakasu ennekõike.

Nii et ajaloos on juhtunud nii, nagu pidi juhtuma.

[Frundsberg]

Mis ikka oleks saanud. Arvatavasti mitte midagi. Lätlased ju hoidsid Kuramaad sõja lõpuni, mingit kasu neile sellest polnud.

[harri13]

aga seda ju tehitigi...Ajutiselt

[Mobutu]

Kas Lätis ja Leedus 1944 ka midagi Tiefi valitsusega analoogset moodustati?

[Soobel]

Vaata kuda tahad - Jaltas otsustati pidulikult meid vastu igasuguseid inimõigusi Stalinile rappida ja trukkida anda ja kogu lugu. Ei oleks isegi vahepealne Eesti sõltumatu sõjaväe ja valitsuse moodustamine aidanud midagi, sest ilma liitlasteta poleks Eesti punaagressorile vastu pannud.

Kui luulutada midagi oleksoloogilist, siis ideaalne olnuks asi nii, et natsid võinuks hullu Adolfi kõrvaldada, juudid rahule jätta ja kuidagi leppida liitlastega, et siis ühisel jõul punatimukad juurteni maamunalt välja kaevata. Niimoodi oleks võinud juhtuda.

[Sasha]

Kas Lätis ja Leedus 1944 ka midagi Tiefi valitsusega analoogset moodustati?

Leedus oli deklareeritud iseseisvuse taastamine 1941. aastal. 23.06.1941 see oli välja kuulutatud, 24.06.1941 sai kokku uus valitsus Juozas Ambrazevičius'ega eesotsas. 05.08.1941 valitsus teatas enda tegevuse lõpetamisest -- nad ei saanud läbi saksa võimudega. Hiljem leedu vabadusliikumine oli keelatud ja LAF (Leedu aktivistide rinde) tegelased represseeritud sakslaste poolt.

Lätis iseseisvusliikumine kandis nimet Latvijas Centrala Padome (Läti Keskkomitee), ta oli sama nõrk ja sümboolne kui Eesti EVK ning see oli sakslaste poolt hävitatud 1943 a. Selle liider Čakste suri koonduslaagris, aktiviste lasti maha novembris 1944 Liepajas.
Mainimist väärib ka lietnant Rubenis'i patajon, mis läks saksa alluvusest välja ja relvaga käes astus sakslaste vastu; see mäss oli veriliselt maha surutud detsembris 1944.

[hugo1]

1944a. ei olnud Eestil enam mingit võimalust vabadust tagasi saada.
Ainus võimalus, mida mina näen, eestlased oleksid pidanud punaarmeed kinni hoidma kuni külma sõja puhkemiseni. Siis oleks tulnud abi ka läänest. Kuid see tähendab, et esiteks oleks pidanud Eesti Saksamaa nõusse saama, et see jätaks siia relvad, vabatahtlikud jne...
Teiseks, kui ka see oleks saavutatud, kuidas oleksime me vastu pidanud 1946a-ni

Teine asi oleks olnud 1939a, või isegi 1940a. Siis olis veel paremad eestlased elus ja kodumaal, ning usun et oma kodumaa eest, kandes oma sõjaväe vormi võitleb iga eestlane nii vapralt kui suudab, seda et Eesti sõdur suutis vapralt võidelda nägime me niigi 44a Narva all ja Sinimägedes.
1939 - 40a punaarmee ja 1944a punaarmee on kaks täiesti erinevat asja.
1939a ei olnud punaarmee veel nii tugev.

[Kapten Trumm]

Sakslaste suurim viga oli see, et nad olid teine okupant, mitte vabastaja. Kui Hitler oleks välja lubanud, et peale N. armee väljalöömist saavad endised iseseisvad riigid iseseisvaks, siis oleks sakslastele passiivse/aktiivse vastupanu asemel nii mõnedki rahvad selles sõjakäigus kaasa löönud.

Sakslased kuulutasid kõik slaavlased aga teise sordi inimesteks ja tekitasid sellega iseendale probleeme. Ukrainlased, moldaavlased jne oleks kindlalt saksa poolel relvad haaranud.

Arvan, et okupandiks olemisega tehti iseendale vene kampaanias karuteene - kui 1941 suvel oleks lubatud iseseisvaid riike, siis oleks see Stalini kamp ise kokku kukkunud.

Põhiline idee oleks olnud NL sisevastuolude tekitamine, sest tollal ei olnud see midagi nii rahuarmastav vennalik pere.

Kasutamata jäi meeletu inimpotetsiaal ja koostööd tegev inimene on alati kasulikum kui koogutav käsutäitja.

Tapmiste, külade põletamise ja Stalini propaganda mõjul said neist kergesti venelaste silmis koletised ja sõja võitiski isamaatunne, mitte kommunistlik partei või NKVD.

[Sasha]

Kapten Trummil on üldiselt õiged märkused.

Lihtsalt nende juurde:

1. Moldaavlased teenisid Rumeenia armees; "Moldaavia nsv" ja kõrval olevad ukraina oblastid olid ju Rumeenia juurde liidetud.

2. Kui rõhutada, et sakslaste viga oli NSVL rahvaste mittevabastamine, see pisut moonutab üldpilti. Saksamaa ülesanne selles sõjas siiski oli mitte ainult teise ideoloogia hävitamine, vaid lebensraum-i laiendamine ja nii või teisiti olemasolevate piiride muutmine. Pidi nagu nii olema keegi, kelle arvelt see toimuma võiks. Ja kui vähemusrahvustele oli suhteliselt kerge midagi lubada (sest neil ei olnudki mitte midagi), siis venelastega see oleks ülimal määral keeruline. Kellele lubada alad etnilistel piiridel, kuidas jaotada Venemaad jne. Suurima tõenäolisusega see oleks poola või serblaste saatus: territooriumist lõigatud kõik, mis sai välja lõigata, vähemusrahvustega asustatud aladel venelaste küüditamine või etnilised puhastused jne. Teatud mõtes, selline poliitika provotseeriks ka mittekommunistlik (kommunistidest puhastatud) Venemaa pöörata relvi sakslaste vastu.