hugo1 kirjutas:
Rootsi abi on minuarvates veidi üle tähtsustatud.
Ära unusta, et just seesama Rootsi ei lubanud läbi oma riigi Soomele appisaadetud sõdureid.
Ma ei mõtle otsest sõjalist abi, vaid diplomaatilist telgitagust mängu. Ärgem unustagem arvestatavat rootsi vähemust Soomes, kes on ühiskonnas tänini muide paljus eliidipositsioonidel.
Ja kordan, et see on pelgalt minu arvamus. Ma ei ole näinud lihtsalt muud seletust põhjusele, miks bolševikud Soome-kampaania pooleli jätsid, kui plaanitust visam vastupanu vallutamise ajagraafiku segi lõi. Kunagi varem ei olnud punased ju nii teinud, taganemised Eestist-Lätist 1919 ja Poolast 1920 sundis neile ju sõjaline olukord. Soome rahu tehti märtsis 1940 ju ajal, mil soomlaste suuremad kaitseliinid olid juba läbi murtud. Bolševike poolt vaadatuna oleks paar diviisi veel rindele paisatud (kahuriliha jätkus) ja marsitud uhkelt Helsingi peale, "petteks" paar "punasoome" üksust (loe: üksust, kus teenis teiste hulgas paar venestunud/bolševiseerunud soomlast) kaasas, et hilisemas ÜK(b)P ajaloo lühikursuses oleks saanud kirjutada Soome vabastamisest valgete okupatsioonist Soome bolševike poolt. Ja Kuusise valitsus pukki.
Või oli tõesti Groza ettevalmistused nii suurejoonelised, et see eelnev jama oleks seda siiski seganud? Ja seepärast siiski jäeti Soome kampaania pooleli, kui esialgne visa vastupanu oli ajaplaanid ületanud? Lootuses, et peagi saadakse algava Suure Operatsiooni käigus see maatükk endale nagunii?
hugo1 kirjutas:
Kui Stalin jättis tänu visale vastupanule vallutamata ühe Balti Riigi, siis miks mitte kaks, või koguni kolm.
Kui ta ei saanud jagu Soomest, kuidas oleks ta siis saanud jagu Lätist ja Eestist
Stalini (nagu ka Lenini) siht oli kogu aeg Lääne-Euroopa ja bolševismi levitamine seal. Tee Lääne-Euroopasse käib Läänemere lõunakalda kaudu, kus strateegilisteks punktideks on Königsberg, Danzig jt. Vaadates kaardile ei usu ma, et vallutades/allutades nt Königsbergi, oleks Stalin jätnud Peterburi ja Köningsbergi vahelisele kaldaosale alles mingisugused "tšužaja strana"d. Lisaks austas Stalin (erinevalt Leninist) ka Vene impeeriumi rajajaid/laiendajaid a la Aleksender Nevskit (jäälahingust tehti nt film), Ivan Julma, Peeter Esimest jt. Ja seda me teame kõik, et nimetet valitsejad on viimane kui üks soovinud Liivimaa (Eesti ja Läti) alasid resp. Läänemere idakallast meeleheitlikult enda kätte saada. Stalini käitumist vaadates oleks see olnud talle häbiasi tegemata jätta.
Ma ei usu mitte, et Talvesõjas rahu tehes oli Stalinil plaan Soome rahule jätta. Pigem paus teha. Vaadakem, mis juhtus tegelikkuses - sakslaste idakampaania alguses läks taas Soomes madinaks ning seda juba Soomele halvemas seisus, sest Soome südamesse Hankosse olid platseeritud tohutud väed. Kui Groza oleks 6. juulil 1941 alanud Stalini plaanide kohaselt, siis ma kardan küll, et sealsed madinad oleksid võtnud Soomele palju halvema pöörde...
Kardan, et kui Eesti, Läti ja Leedu oleksidki mingi aja suutnud N.Liidu vastu sõjaliselt seista, oleks lõppenud see ikkagi näiteks Saaremaa/Paldiski/Liepaja baasidega (vrd Hanko Soomes), kuhu oleks kuhjatud sedavõrd suured väed, mis oleksid esimesel võimalusel (Saksa-Vene sõja algamisel) üsna kiiresti suutnud muutunud poliitilises situatsioonis Balti riigid vallutada. Erinevalt Soomest olid Eesti. Läti ja Leedu Stalini plaanidel geopoliitiliselt sõna otseses mõttes tee peal ees...