Eesti vs Venemaa - tegevus Venemaa territooriumil

[Some]

Tegin eraldi teema, sest eelmised sarnased teemad käsitlevad ainult kaitsetegevust Eesti territooriumil. Aga hüpoteetiliselt jääks tegelikult meie vägede tegevuspiirkonda terve Pihkva ja suur osa Leningradi oblastist. Küsimus siis, kas konflikti tekkides oleks eesti vägedel mõtet teha reide Venemaa territooriumile? Millised oleks võimalikud/vajalikud sihtmärgid mida rünnata? Kuidas reageeriks elanikkond? Millise varustuse/koosseisuga komplekteeritaks üksused?

Igaks juhuks ääremärkuseks tulevastele vene ajaloolastega - tegu on utoopilise situaatsiooniga, mitte Eesti Venemaa vallutusplaanidega

[Some]

Üks variante - piirilähedased objektid saavad kohe laksu meie 155mm suurtükkidelt. Võib-olla õnnestub neid ka Setumaal natuke kaugemele vene poolele viia, saab rohkem objekte materdada. Ehk mõni lemnnuväligi jääb laskeulatusse? Muidu tuleks vast rõhuda väikestele diversioonigruppidele, kes venelaste ladusid süütamas käivad. Viiakse autodega nii kaugele kui ohutu, sealt edasi kerges varustuses mööda metsi. Rünnata tasuks vast ladusid ja sidesõlmi? Päris baaside kallale minek võib suht suitsiidimissioon olla. Suurte regulaarüksustega vist ei tasu kaugele ronida?

[Kapten Trumm]

Ma ei oleks nii kindel, et vastane annab aega mobiliseeritavatega komplekteeritavate suurtükiüksuste piiri äärde üles rivistamiseks (mobiliseerimine=segadus ja ajakulu).

Küll aga võib vastasele mõista anda, et sõjalise rünnaku puhul ei piirdu sõda Eesti territooriumiga, vaid ootamatult võivad hakata plahvatama ka gaasi- ja naftajuhtmed, aatomielektrijaamad, sillad, rääkimata sõjalistest objektidest.

Seda saab kõige paremini teha igasuguste sissi-, jäägri jne üksuste pidamisega (Soomel on nt olemas -nii üksused kui nende kasutamise ajalooline traditsioon).

Selliste üksuste olemasolu tähendab, et vastane peab paigaldama olulise osa inimressurssi strateegiliste objektide kaitsmiseks, mis kokku annab kõvad inimhulgad (samapalju või rohkemgi kui invasioonijõud) - tekitatakse nn assümmeetriline vastus.

Ja paljud objektid nagu raudteeliinid, suured kõrgepingeliinid, nafta- ja gaasitrassid on tuhandeid kilomeetreid pikad ning neid valvata täielikult polegi võimalik - isegi patrullidega mitte.

Näiteks tüüpilise idanaabri lennuvälja perimeetri mõõdud on 4x3 km, kokku 14 kilomeetrit. Arvestades, et kaitses peab olema 1 mees perimeetri 10 meetri peale ja neid tuleb ka vahetada, siis ühe lennuvälja kaitsmiseks on vaja min 2 pataljoni.

[Some]

Huvitav mitu veepuhastusjaama Peterburis on? Mõned kõrgepingemastid erinevatel suundadel maha lasta? Aga need saadakse vast kiirelt korda. Muidu talveperioodil oleks terve linn elektrita jätta suht karm. Muidugi karta on et siis tehakse ka Tallinna infraga üks-null. Või ehk peaks ainult sõjalistele objektidele keskenduma?

[Lemet]

Või ehk peaks ainult sõjalistele objektidele keskenduma?

Peterburg ongi üks suur sõjaline objekt. Isegi Balti laevastiku staap paikneb minu mäletamist mööda seal. Lisaks Admiraliteet, sõjakoolid, sõjatehased, sadam, raudteejaamad jne.

[Kapten Trumm]

Ei saa muidugi mainimata jätta, et tänapäeva riikides on "pika käe" rünnakute põhiline instrument lennuvägi ja juhitavad lendrelvad, mitte mingid surmaminejate üksused (kuidas teisiti nimetada neid, kes asuvad ründama raskelt valvatud objekte).

Ka lennueskadrilli olemasolu tingib assümmeetrilise vastuse, vastane peab hakkama tugevadama kõikide lennuki tegevusraadiusse jäävate tähtsate objektide õhukaitset, tõmbama juurde lennuväeüksusi jne. See, kas see eskadrill kestab 2 või 20 päeva, on juba teisejärguline, sest oluline on "sisenemisbarjäär" sõjapidamiseks, mis on senisest kõrgem. Igasugu tiibraketid ja muud standoff relvad muudkui suurendavad seda barjääri. Vastane on sunnitud edukaks sõjakäiguks tegema ebaproportsionaalseid pingutusi, mis on kallid ja avastatavad (iseäranis hästi on avastatav lennuväe aktiivsuse tõus).

Ei ole nii, et sõjas osalevad ainult otsesed invasioonijõud ja ülejäänud Leningradi sõjaväeringkond elab omadele telekast kaasa ja joob Baltika õlut, nagu poleks midagi juhtunud. Hakkavad need merekoolid ja staabid samamoodi keldrisse vile peale jooksma ja oma elu pärast värisema.

Eesti riigikaitses pole tegelikult määrav see, kas vastu peetakse 20 või 120 päeva, vaid sõtta sisenemise barjääri kõrgus. Igasugused taktikalist paindlikkust ja suurt tegevusulatust võimaldavad relvasüsteemid tõstavad seda märgatavalt. Kõige rohkem tuleb karta äkkstsenaariume, sest valmisolek on madal. Eesti puhul on iseäranis ohtlik jõudude disbalanss vastase kasuks - Eesti sõjaline võimekus on väga tugevasti kahjustatav alalises valmisolekus olevate üksustega lähikonnas. Meil puuduvad igasugused relvasüsteemid, millega näiteks vältida õhuafääri KV objektide ründamiseks, takistada Pihkva dessandi maabumas jne jne. Põhimõtteliselt võib sõda alata homme ja meil pole selle vastu muud rohtu, kui püüda seda õigel ajal avastada. Kui ei avasta, siis on meil võimalus seda mobiiltelefoniga filmida ja ärapõlenud varemeist kõlblikke relvi otsida. Kui me siinkohal meenutame Pearl Harbourit 1941, Yom Kippuri sõda 1973 ja Kuveidi vallutamist 1990 (või kasvõi 9-11 sündmusi), siis laksule ei pruugi alati eelneda mingi müstilinee pingete kogumine ja luure ei ole ilmeksimatu.

Analoogse skeemiga lasi NATO omal ajal NSVL majanduse põhja. Leiutati uus TT rakett (nt Milan) - vastane pidi välja mõtlema uued tankid ja need ka valmis tegema. Üks kulutas miljardi, teine pool 100 miljardit.

Panusta relvadele ja lahendustele, mille vastumeetmed nõuavad vastaselt kordi suuremaid ja kulukamaid pingutusi.

[Yamamoto]

Venemaa rünnaku korral oleks tore venelastelt tagasi võtta Setumaa ja Narvatagune, et pärast rahu tegemist Eesti kontrolliks jälle kogu oma territooriumi. Muidugi tuleb selleks tugevamatest Vene väeosadest võitu saada.

[Kapten Trumm]

Selleks, et oma liivakasti laiendada, tuleb enne puud putru ära süüa. Seda õpetavad emad igale poissslapsele.

Sama asi ülekantud tähenduses kehtib ka riigikaitse kohta.

[Qtec]

No üks pinnuks olev objekt ei asu ju kaugel meie piirist. See on see kurikuulus vastrajatud raadioluurekeskus - kui ma nüüd mööda ei pannud. Isegi Google Earth'is ta ilusti näha. Õnneks samakenasti ka meie 155mm'ste laskeulatuses, nagu keegi kunagi siin foorumi keskonnas tabavalt välja tõi. Aga usun, et jala väga kaugemale, kui 50km vaenlase tagalasse eriti ei kipu. Ehk siis kaugemaid objekte hakkavad kimbutama meie Robinsonide ja AN-2'ede eskadrillid. Kaugemas tulevikus, müütilised soetatavad taktikalised kopterid:)

[Some]

Puhtalt lennuväele loota ka ei saa, S-300 katab suht suure territooriumi ära. Miski lennuväepolk ka veel katteks ja polegi eriti rohkem vaja. Diversioonigrupid on tõenäoliselt suurem peavalu, neid ju radariekraanil ei näe. Möödaminnes tuleks telefoniside kah maha rebida, siis ei saa tsiviilelanikkond kuigi operatiivselt metsas nähtud kollidest teatada. Suure laskekaugusega suurtükid võivad ka tõsiselt kahju tekitada, kui neid maha suruda ei õnnestu. Aga selleks peab objektidele suht ligidale saama, ning see on juba raske pähkel. Ei tahaks ju rasketehnikat üle Narva silla viia, ei tea kas saavadki pärast tagasi.

[Kapten Trumm]

Eks kõige edukam valem on "kombineerimine". St lennuvägi ja maismaaüksused, kauglaske suurtükivägi jne. Kuid selge on ka see, et lennuväge jalaväega ei asenda ja vastupidi.

Pealegi ei maksa unustada, et Eestil on ka 150 km piiri Peipsi ja Pihkva järvel, mida turvavad ainult mõned kerged piirivalvepaadid.

Mis segab vastasel sealt siiapoole ronimist? Peale Jõgeva ja Tartu kaitseliidu mitte miski.

[Some]

Eks veetõkked selles suhtes head, et rasketehnika ületoomine on igavesti tülikas. Aga rasketehnikata teist riiki okupeerida on suht tülikas ettevõtmine, eriti kui rünnatav on valmis. Muidugi ei teagi kuidas sündmused areneksid kui nii parlament kui valitsus on mingite dessantnike poolt pantvangi võetud... Aga see läheb juba selle teema alt välja. Spekuleeriks ikkagi edasi, kuidas vastase elu nende enda territooriumil raskeks teha. Millegipärast tunne et 50km nende sisemaad ohustada jääb pisut väheks... Otse piiri ääres neil pole ju midagi erilist millest neil kahju võiks olla.

[Qtec]

Kui ikka häda käes, siis jääb ju alati Sosnovõi Bor. Aint, et kui midagi viltu läheb, siis toob see haleda litaka ka meile endile.

[Some]

Elektrijaamu me saboteerida ei saa, siis on Eesti kah elektrita koheselt. Energiasüsteemid on ju seotud. Alajaamade ja kõrgepingeliinide tasandil võiks Peterburi jaoks pisukesi blackoute korraldada. Suurlinnad on ju elektrist jubedal määral sõltuvad. Ideaalis paneks kahele K700-le trossi vahele ja tõmbaks põhikõrgepingeliini mastid paarkümne kilomeetri ulatuses maha Sama operatsioon reservliiniga ja neil on mässamist pikaks ajaks. Veepuhastusjaamade õhkimine muudaks linna samamoodi üsna elamiskõlbmatuks, hakataks autodega vett linna vedama. Mäletate kui Õismäe ja Mustamäe 12 tundi veeta olid? Juba siuke lühike aeg andis päris valusalt tunda.

Muidugi kõige parem oleks ikka sõjaväeladusid kärsatada. Mul on millegipärast tunne et venelased, nagu ka eestlased hoiavad oma laskemoona kenasti suurtes ladudes. St kui tuli otsa panna siis on pauk suht kõva. Muidugi erinevalt eestlastest saavad venelased omale teistest piirkondadest laskemoona juurde vedada, nii et eriti see nende lahingvõimet ei mõjuta vast

[Gideonic]

Elektrijaamu me saboteerida ei saa, siis on Eesti kah elektrita koheselt. Energiasüsteemid on ju seotud. Alajaamade ja kõrgepingeliinide tasandil võiks Peterburi jaoks pisukesi blackoute korraldada.

Sellega tekib see häda, et kui Peterburgis vesi ära rikkuda ja elekter kinni keerata on Venemaal kohe suur hulk tsiviil-inimesi kes suure kisaga mobilisatsiooni ja fašistide surma nõudma hakkaks. Muidu arvaks ehk paljudki neist samamoodi kuid ei viitsiks või ei oleks sellest niiväga huvitatud (a la poeg võib surma saada vm).

Muidugi kõige parem oleks ikka sõjaväeladusid kärsatada. Mul on millegipärast tunne et venelased, nagu ka eestlased hoiavad oma laskemoona kenasti suurtes ladudes. St kui tuli otsa panna siis on pauk suht kõva.

Sellise tegevusplaaniga oleks 100% päri, kuigi neid väiksel alal asuvaid objekte on ilmselt kordades mugavam valvata kui näiteks lennuvälju.