Küsiti nii:
ja mina vastasin nii:Ning kas vabadusvõitluse alternatiiv - alistumine - tagaks ikka rahvuse ja kultuuri säilimise?
Mis keeles sa siin praegu targutad? Millises keeles ja mis rahvuse kultuuri põhikoolis õpid?
Ma ei arva, et lollidel ja toladel on mingisugune immuunsus, mistõttu nende olemusele osutada ei või. Mõiste "loll" ei erine põhimõtteliselt mõistest"tark". Mis puutub arvepidamisse, siis ilmselt lisandus just praegu veel üks.Tubli, Reigo!
Oled arvet pidanud, mitut foorumlast sa 'lolliks' oled juba ristida jõudnud ja kaua aega läheb kuni kõik sildistatud saavad?
Üldse sai kolmes 1944 veebruarikuu suurrünnakus Helsingile vigastusi 325 (370) maja, neist hävis 109 - Tallinnas olid ühe rünnaku vastavad arvud 3524 ja 1549. Raske on sellist rohkem kui 10x vahet nimetada korralikuks pihtasaamiseks. Tänu Soome kaitseväe tegevusele said punakotkad harjutada pommiheitmist vähemolulistesse kohtadesse.igavesti eilne - MadMan osatas mind 1944 Helsingi pommitamise teemal:
Tsiteerin::
"Enne oli 400 hävitatud ja raskelt vigastatud maja, nüüd "sai kannatada"?"
Aga kas see polegi üks ja seesama?
Mis andis alust uskumaks, et NSVL mõnest lepingust kinni peab?Reigo - Aga millega on see sinisilmsus tõestatud?
Näita mulle seda sõja edukuse hindamise mõõdupuud. Tõesti - pikas perspektiivis otsustab võidu sõdivate poolte majanduslik potentsiaal ja selles plaanis polnud EW-l mingit lootust, kuid vastu hakates oleks tehtud tõesti kõik mis võimalik meie kultuuri jne kaitsmiseks. Tšetšeenide kultuur ja rahvas säilus kordi hullemates tingimustes. Seega on siin kõvasti rõhutatud keele ja kultuuri säilumine veidike ületähtsustatud. Kui sõda oleks jõudnud kaotusfaasi, siis oleks arvatavasti hävitatud vajalikud dokumendid ja võtmeisikud jt saanud põgeneda välismaale. Piisava hulga korral oleks saadud ju astuda ka võitlema koos liitlastega ja ehk kuidagigi mõjutada suurriikide arvamust maailma ümberjagamisel.Reigo - Ma kordan veelkord (vist kümnendat korda): sõda hinnati lõppevaks kaotusega ning seejärel oleks Eesti igal juhul kommude meelevallas olnud.
see võrdlus lähtub vigasest eeldusest, et linnaarhitektuur on Helsinki ja Tallinna puhul sama. Kuna see tegelikkuses nii ei olnud, on võrdlus kohatuMadMan kirjutas:Üldse sai kolmes 1944 veebruarikuu suurrünnakus Helsingile vigastusi 325 (370) maja, neist hävis 109 - Tallinnas olid ühe rünnaku vastavad arvud 3524 ja 1549. Raske on sellist rohkem kui 10x vahet nimetada korralikuks pihtasaamiseks.
Aga miks sa arvad, et keegi uskus, et NSVL lepingust kinni peab?Tsiteerin::
Reigo - Aga millega on see sinisilmsus tõestatud?
Mis andis alust uskumaks, et NSVL mõnest lepingust kinni peab?
1924 sündmused, kalameeste regulaarsed kinnipidamised Peipsil, piirivalvurite ründamine 1938 jne. olid kujukad näited kommunistide tegutsemistiilist.
Alust andis karta see, et Nliidu rahvaarv oli Eesti omast nii ja nii mitu korda suurem ning sõjatehnika hulk nii ja nii mitu korda suurem. Mis puutub võrdlusesse Vabadussõjaga, siis sa vist pole teadlik, et Vabadussõja ajal oli Venemaal segaduste aeg ning Eesti vastu tegutses maksimaalselt alla 10 protsendi Punaarmee maaväe lahingujõududest. Ja ma tuletan veelkord meelde: lõpuks oli ka Soome kaotuse äärel.Näita mulle seda sõja edukuse hindamise mõõdupuud. Tõesti - pikas perspektiivis otsustab võidu sõdivate poolte majanduslik potentsiaal ja selles plaanis polnud EW-l mingit lootust, kuid vastu hakates oleks tehtud tõesti kõik mis võimalik meie kultuuri jne kaitsmiseks.
NSVL sõjaline vägevus põhines ju blufil - mingi nokitsemine jaapanlastega kuskil Mongoolias, praktiliselt vastupanuta sissemarss Poolasse. Mis andis alust seda kord juba Vabadussõjas võidetud tööliste ja talupoegade armeed nii hirmsasti karta?
Et öelda tahad Sa mida?See, kes küüditas siin kuni sakslaste tulekuni 1941 aastal, tuli 1944 aastal tagasi ja võis oma plaane jätkata. Või kaotas Stalin oma kavad kangemat mekkides vahepeal ära, ehk pani need kogemata oma suure piibuga põlema? Äkki toimus mingi ootamatu leebumine 1949 aasta talurahva suurküüditamiseni. Siis jälle leebus neljaks aastaks kuni oma surmani.
Üks väheseid kordi, kus olen Sinuga ühel nõul.Sõja korral oleks see võib-olla samuti säilinud, aga kas samas ulatuses, seda me ei tea ega saagi teada.
Aga ka Sinu oma on võimatu tõestadaSeekord läks õnneks neh, aga seda mitte tänu Pätsule.
Seda väidet on võimatu tõestada.
Sa naerad vist enda üle? Mida on järgneva puhul võimatu tõestada?Aga ka Sinu oma on võimatu tõestada Laughing
Või sa arvad, et seda minu väidet on võimatu tõestada:Fakt on see, et alistuti ja fakt on see, et eesti keel ning kultuur on alles.
See väide on tõestatud selle asjaoluga, et me ei tea, milliseks oleks ajaloo käik kujunenud kui Päts võtnuks vastu otsuse sõdida. Võib-olla oleks väga halvasti läinud. Sellisel juhul pole korrektne väide, et kultuur ja keel ei säilinud mitte tänu Pätsile.Seda väidet on võimatu tõestada.
See oletus kuulub fantaasia valdkonda. Samamoodi võib oletada mida iganes.Selle põhjal võib oletada, et 1941a., kui ei oleks tulnud sakslased, oleks venelased eestlased(suure enamuse) ära küüditanud ja tapnud ning keegi ei oleks vahele tulnud.
Hurraa! Aga järele mõeldes, mismoodi sa sündmuste edasist käiku ette kujutad, kui Päts ja Co oleksid kaitseliitlastele teatanud, et relvi ärge ära andke kui nõutakse? Komud oleksid alustanud vägivaldset relvastuse konfiskeerimist, mis oleks viinud milleni? Olukorra pingestumiseni ning repressioonide intensiivistumisele. Sulle pole veel vist teada, aga repressiivpoliitika oli esialgu ettevaatlik - asja võeti rahulikult, sest arvati, et probleemi pole ja aega on küll. Esimese suuraktsioonini (küüditamine) jõuti alles veidi enne sõja algust. Üleüldiselt tegid Päts ja Co eesti rahvale pigem teene kui karuteene.Päts&Co ees ei pea me millegi eest tänulikud olema, vastupidi, viimane karuteene Eesti rahvale oli see, et Kaitseliidult korjati relvad.
Järjekordne sügav mõttetera foorumi mõttetarkadelt.Mis kasu on tarkusest kui inimene käituda ei oska?
Kui mina mode oleks, siis ma eemaldaks igasugused grafomaanid üleüldse foorumilt. Siis poleks vaja ka võitleva rumalusega võidelda. Aga rea isikute suureks õnneks ma mode pole.Vt, sõber-Reigo, väga kahju, et mina siin mode ei ole.
Kui oleksin, istuksid sina profilaktika mõttes regulaarselt trahviboksis
Aga miks siis seda lepingut üldse sõlmida? Arvestades Hitleri ja Stalini "suurt sõprust" ei paistnud nende omavaheline konflikt veel niipea algavat. Teadmisega, et NSVL niikuinii lepingust kinni ei pea, siis oleks võinud ju kohe halvimaks valmistuda.Reigo - Aga miks sa arvad, et keegi uskus, et NSVL lepingust kinni peab?
Kordan veelkord, miks leping sõlmiti. Sõda peeti enese kindlaks hävitamiseks. Lepingut peeti võimaluseks enese kindlat hävingut vältida. See oli niiöelda 50/50 seis. Mõisteti, et Nliidult pole lõppkokkuvõttes midagi head oodata (seega vaevalt, et usuti, et Nliit lepingut peab), ent teisalt oli lootus, et enne kui see paha tuleb, kaob Nliidul võimalus seda paha teha. Stalini ja Hitleri konflikt ei paistnud "niipea" algavat, kuid seda loodeti juba 1940. aastal, nagu sa ka Marandi artiklist, mille ise postitasid, lugeda võisid.Aga miks siis seda lepingut üldse sõlmida? Arvestades Hitleri ja Stalini "suurt sõprust" ei paistnud nende omavaheline konflikt veel niipea algavat. Teadmisega, et NSVL niikuinii lepingust kinni ei pea, siis oleks võinud ju kohe halvimaks valmistuda.
Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 4 külalist