www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Juun, 2020 8:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1073 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2020 12:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1668
1948-1991 Soome ja NLiidu vahel kehtinud YYA lepingu esimene punkt ütleb: ”Siinä tapauksessa, että Suomi tai Neuvostoliitto Suomen alueen kautta joutuvat aseellisen hyökkäyksen kohteeksi Saksan tai muun sen kanssa liitossa olevan valtion taholta, Suomi uskollisena velvollisuuksilleen itsenäisenä valtiona tulee taistelemaan hyökkäyksen torjumiseksi. Suomi kohdistaa tällöin kaikki käytettävissään olevat voimat puolustamaan alueensa koskemattomuutta maalla, merellä ja ilmassa ja tekee sen Suomen rajojen sisäpuolella tämän sopimuksen määrittelemien velvoitustensa mukaisesti tarpeen vaatiessa Neuvostoliiton avustamana tai yhdessä sen kanssa.”

ja 1992 - .... Soome ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud "Sopimus suhteiden perusteista" 4 § ütleb ”Sopimuspuolet pidättyvät voimakeinoilla uhkaamisesta tai niiden käytöstä toisen osapuolen alueellista koskemattomuutta tai poliittista riippumattomuutta vastaan ja selvittävät keskinäiset riitansa rauhanomaisin keinoin YK:n peruskirjan ja ETYK:n päätösasiakirjan sekä muiden ETYK-asiakirjojen mukaisesti. Sopimuspuolet eivät käytä eivätkä salli aluettaan käytettävän aseelliseen hyökkäykseen toista sopimuspuolta vastaan.

Mõlema ametliku dokumendi järgi on Soome lepinguliseks kohustuseks kolmanda osapoole (ehk siis NATO) tõrjumine.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2020 15:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1612
Wots kirjutas:
https://winstonchurchill.org/publications/finest-hour/finest-hour-053/churchill-and-the-baltic-part-ii-1931-1950/

Huvitavat lugemist. Ma ise kipun arvama , et tolle aegse Eesti valitsuse "impotentsuse" põhjus(üks paljudest) võis olla ka Inglismaa maskeeritud välispoliitika. Peame siiski meeles , et Inglismaa number üks prioriteet oli Hitleri Saksamaa mõjuvõimu vähendamine iga hinnaga ja nagu ajalugu näitab tehti seda liiga pimestunult vahendeid valimata. Väikeriike praktikas koheldi nii , et ennem jäägu need NSV liidu mõjupiirkonda kui Saksamaale. Loosungitele kirjutati mis iganes tundus meelepärane. Samuti on kontrast millal on midagi öeldud.

Koos külma sõjaga loodi ka Lääne narratiiv , et "tahtsime tegelikult head ja austasime riikide iseseisvust kuid Stalin jõuga sõitis kõigest üle ning meie ei teadnud tõelisi kavatsusi". Tore on siukest jama kooliõpikutesse kirjutada ja 70a pähe tuupida.

Mistõttu(isiklik arvamus ja ei pretendeeri ajaloolisele tõele) MRP on ületähtsustatud kuna mõjusfäärid ja sellest tulenevad elanikkonna elusaatused otsustati juba varem ära "demokraatiat" austavate Lääne riigite poolt.

Ma sügavalt kahtlen kui Stalin poleks Inglismaa/Prantsusmaa käest rohelist tuld saanud , et siis oleks Baltiriike ja Soomet puudutatud- vähemalt tol ajal. Nagu me ajalooliselt teame siis Saksamaa sai Rootsist rauamaaki. Kuna Soome vallutamine Stalinil väga ei edenenud siis proovis Inglismaa läbi Norra edutult Rootsi tungida - Soome abistamise sildi all - tegelikult taheti lihtsalt rauamaagi kaevandused okupeerida/ muuta kasutuskõlbmatuks. Soomlased pole aga rumal rahvas ja seetõttu peale IIMS lõppu ei joostud tormi Lääne suunas ja NATOga ei ühinetud.



Kas sa oskad välja tuua, kus, millal ja milliste Inglise ja/või Prantsuse poliitikute poolt Balti riigid veel enne MRP sõlmimist lahkesti Stalinile ära lubati ning meie okupeerimiseks „roheline tuli“ anti?

Sinu toodud Churchilli-teemaline link seda teooriat küll ei kinnita, vaid vastupidi, kordab laias laastus üle seda, mis oli teada nii 70 aastat kui ka täna: et tõepoolest ei olnud Lääne-Euroopa riigid kunagi pidanud Balti riikide iseseisvust ja vabadust enda jaoks prioriteediks nr 1 ning teatud mõttes mõisteti Nõukogude Liidu soovi oma mõjuvõimu Läänemere ruumis taastada. Kuid mingit (salajast) sobingut või kokkulepet Balti riikide okupeerimiseks enne sõda küll ei tehtud. Vastupidi – 1939. aasta suvel peetud Briti-Prantsuse läbirääkimised Nõukogude Liiduga kukkusid läbi esmajoones just sellel põhjusel, et lääneriigid ei soovinud anda Stalinile voli „tagada Poola, Rumeenia ja Balti riikide julgeolekut“, kuna mainitud riigid, eriti Poola, olid sellele jäigalt vastu (ja põhjusega). See keeldumine oli Nõukogude Liidule suurepärane ettekääne läbirääkimiste katkestamiseks ning MRP sõlmimiseks Saksamaaga, kes ilma igasuguse kobinata andis Balti riigid, Soome ning Poola ja Rumeenia idaosad Nõukogude mõjusfääri, st andis rohelise tule nende alade okupeerimiseks ja annekteerimiseks.

Ka sinu viidatud artikkel sedastab kokkuvõtvalt: „Hindsight suggests that the fate of the Baltic States was sealed once Molotov and Ribbentrop signed their infamous pact. An Anglo-Soviet understanding would have precluded the pact, possibly have secured the Baltic, and much else besides.“ Aga see kõik on juba oleksoloogia.

Pärast 1939. aasta 1. septembrit ja 1940. aastal ei olnud lääneriikidel meie piirkonda sekkumiseks enam ka puht-füüsilisi ja sõjalisi võimalusi, isegi kui tahe oleks olnud. Sellega oleks kaasnenud risk sattuda lisaks Saksamaale sõtta ka Nõukogude Liiduga (mis faktiliselt oli tollal Saksa liitlane). Tehti küll mõned arglikud hukkamõistvad avaldused, aga võiks ka aru saada, et nt 1940. aasta juunis oli üksinda Saksamaaga silmitsi jäänud Suurbritannial juba sada muud muret, kui Balti riigid.

Teisalt ei tunnustanud lääneriigid, sh UK mitte kunagi Balti riikide okupeerimist de jure. Nagu sinu artiklis viidatakse mh põhjusel, et see oleks Churchilli arvates muutnud naeruväärseks terve rea põhimõtteid, mille nimel üldse sõtta astuti. Kui UK pärast 1941. aasta juunit muutus omakorda Nõukogude Liidu liitlaseks, siis oli liitlastevaheliste suhete üks suurimaid ja kriitilisemaid tüliküsimusi see, et UK keeldus tunnustamast Nõukogude Liidu 1941. aasta piire, st Balti riikide, Poola ja Ida-Rumeenia annekteerimist. Kuigi Nõukogude Liit seda väga soovis ning 1941-42. aasta kriitilisem perioodil oleks võinud Nõukogude Liidu rahustamiseks ja sõjas hoidmiseks ükskõik mida kokku lubada. Hilisemad de facto tunnustamine ja teatud mõttes kapitulatsioon Jaltas ja Potsdamis toimus juba olukorras, kus Nõukogude Liit oli need territooriumid juba sisuliselt hõivanud.

Samamoodi on minu arusaamist pidi kogu aeg avalikult teada olnud ka fakt, et UK ja Prantsusmaa ei tormanud 1940. aasta alguses Soomele appi mitte omakasupüüdmatust soovist Soomet abistada, vaid justnimelt selleks, et Rootsi rauamaardlatele Saksamaa kahjustamiseks lähemale nihkuda.

Aga see selleks. Kui tulla tagasi selle teema algse küsimuse juurde, et kas Eesti juhtkond käitus 1939-40 õigesti, siis mis seal mõnes mõttes vahet oli, mida lääneriigid olid lubanud või mitte lubanud? Otsuse baaside leping sõlmida ja hiljem 1940. aastal sisuliselt kapituleeruda tegime me ikkagi ise omaenda otsustega. Ja vähemalt tagantjärele tarkusega oli see vale otsus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 22 Mai, 2020 23:55 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4865
A4 kirjutas:
Kui tulla tagasi selle teema algse küsimuse juurde, et kas Eesti juhtkond käitus 1939-40 õigesti, siis mis seal mõnes mõttes vahet oli, mida lääneriigid olid lubanud või mitte lubanud? Otsuse baaside leping sõlmida ja hiljem 1940. aastal sisuliselt kapituleeruda tegime me ikkagi ise omaenda otsustega. Ja vähemalt tagantjärele tarkusega oli see vale otsus.


No ma tavaliselt ignoreerin oleksoloogia alamfoorumit. Aga nii selge ja ühemõõtmelise arvamuse peale ütlen ikka (ja veel kord)
- Eesti ei olnud valmis (ja ei olnud kunagi ka valmistunud) pidama üksi sõda N Liidu vastu.
- 1939. a otsuste puhul veel üritati mingit välistoetust leida, aga seda ei pakkunud keegi (reaalselt - Saksamaa, kes oleks saanud pakkuda, oli meid juba maha müünud. Inglismaa oli liiga kaugel ning reaalset abi ei suutnud pakkuda.)

Omad otsused muidugi, aga olukordi arvestades, siis mis oleks parem variant?

Suurusjärk paartuhat mürsku õhutõrje kahuri kohta ning täienduse saamise osas 0 lootust? Enam-vähem sama tankitõrje kahurite puhul?

Sõja pidamiseks on vaja ressursse, ja Eestil neid lihtsalt ei olnud. Oli vintpüssi padruneid, mürske 75 mm kahuritele. jne mõnenädalase sõjategevuse jagu. Lennuväge ka ei olnud.

Ja - välistoetust ei olnud. Kust seda moona ja muud varustust saada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2020 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1668
Hääletu alistumise ja kahurite väikese laskemoonavaru vahel on ju ikkagi veel rida käike, kasvõi hääleka alistumise võimalus? 1939-40 toimunud täiesti arusaamatult viisaka diplomaatilise alistumise asemel oleksid Balti riikide liidrid võinud ju kohe võimalikult suure kära ja müraga eksiili minna ja seal edasi tegutseda, kindlasti oleks see aidanud palju soodsamat fooni luua, kui lasta end lihtsalt marginaliseerunud kollaborantidena ära kustutada. :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2020 12:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3485
Poola juhtkond evakueerus, see andis NSVL-le võimaluse pasundada, et Poola riik lõpetas tegevuse.
Eksiilvalitsusega saadi (ajutiselt) sõbraks alles siis, kui endal häda käes.

Ühesõnaga, poleks see häälekas alistumine midagi andnud. Kõik nägid ja said aru mis toimub, aga kõigil oli enda jaoks põletavamaid probleeme...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Tsiteeri:
Eesti ei olnud valmis (ja ei olnud kunagi ka valmistunud) pidama üksi sõda N Liidu vastu.


Ega Soome ka ei olnud. Üldiselt pole ükski riik "valmis" - see on suhteline mõiste. Tondi diviis polnud ka valmis WWIII-s osalema, sest tanke oli, jalaväesõidukeid ja suurtükke aga eriti mitte.

Lihtsalt see "mitte valmisolek" on saanud igasugu kroonuajaloo koolkondade lemmikoopuseks ja seepärast tekitabki teravaid reaktsioone (minul vähemalt).
Ajalooteadusega on siis asjad kehvasti, kui ta hakkab propagandaga tegelema - kui vene ametliku ajalookoolkonna narratiiviks on 1941 suve tohutu lüüasaamise õigustamine, näib meil selleks olevat 1939. a kapitulatsiooni õigustamine.

Seda tegelt ei peaks tegema.

Tsiteeri:
Sõja pidamiseks on vaja ressursse, ja Eestil neid lihtsalt ei olnud. Oli vintpüssi padruneid, mürske 75 mm kahuritele. jne mõnenädalase sõjategevuse jagu. Lennuväge ka ei olnud.


Soome polnud sõjamaterjalidega Talvesõja alguses kuigivõrd paremini varustatud kui meie olime. Ometi kuidagi nad hakkama said. Ja vastase kohta oli Soomes ja Eestis (aga ka muus maailmas) tarkust toona üsna samapalju - et selle kolossi võitlusvõime ei vasta ta suurusele, polnud toona teada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 13:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3078
Selle teema võiks üldse kinni panna, pole siin kellelgi midagi uut öelda, saab ainult üha uuele ringile minna. Keda huvitab lugegu algusest peale. Fakt on see, et kuni lõpuni tehti kõik valesti, vähemalt hilisema ajaloo vaatevinklist. Päts oleks võinud vähemalt Varese persse saata ja välissaatkonda(desse) avalduse saata - isegi see jäi tal tegemata. Oli juba vana mees, elutöö tehtud - ei oleks tohtinud midagi enam karta. Soomlaste vastupanu oli võibolla pooleldi kogemata, aga ajaloo silmis jäid nad õigeks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 13:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3485
Kesse "ajaloo" nimeline tegelane on, kes ütleb, mis on fakt ja mis on õige? Ja kuna ta kedagi jaanus2 enda eest rääkima volitas? :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 15:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3610
Asukoht: Eesti
Millel üldse põhineb arvamus, et oleks toona otsustatud/tehtud teisiti, oleks siis ja praeguseks läinud paremini.??
Samamoodi saaks ka väita, et oleks toona tehtud teisiti, oleks lõpptulemus võinud olla ka hullem. Tunduvalt hullem.
Kes teab...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 16:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Hullemini minek ei ole kinnitust leidnud, küll on näiteid paremini minekust. Soome ongi siin kaunis ere näide, aga sinna võiks lugeda ka endised VLO riigid.
Üks asi, millega taoline kroonuajalugu inimesi hirmutab, on see, et vot vastuhaku korral oleks olnud kaotused suuremad, rahvas oleks ära küüditatud, maha löödud jne. See tegelikult sarnaseid näiteid vaadates kinnitust ei leia.

Piiratud ulatuses "vaenuliku elemendi" küüditamist ja tapmist mõistagi tehti igal pool, aga ühelgi juhul 1939-1940 (aga ka peale 1944) hõivatud aladel mingit lausgenotsiidi ei juhtunud, ka seal kes julgesid vastu hakata (nt Poola).

Suuri lausgenotsiide ja massilisi ümberasustamisi korraldati ikkagi aladel, mis olid NSVL osad juba 1920ndatest (valdavalt kodusõjas hõivatud) ja mis maailmas olid juba ammu unustatud (või mida peeti mugavaks unustada). Ühelgi 1939-edasi hõivatud alal taolisi asju ei toimunud, sõltumata sellest, kas hakati vastu või mitte.

Sõjas NSVL vastu 1939 sügisel poleks me halvemini esimenud kui soomlased. Mida oskasid soomlased, oskasime ka meie. Lihtsalt soomlased alustasid ettevalmistustega varem ja NSVL juhtkonna tegevus kinkis ka neile veidi aega. Meil istuti siin käte peal ja kui oli võimalus veits iseloomu näidata, siis toonane juhtkond otsustas pükse langetada.

Võibolla oli lihtsalt probleem selles, et toonane EW juhtkond, kes parimal juhul oli näinud vene elu tsaariajal, ei taibanud toona NSVL valitsenud blatnoikultuuri reegleid, nt "a slabõh bjut" ("nõrku pekstakse"). Kui sa vastu ei hakka, oledki "slab" ja peadki peksa saama.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 17:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1348
Asukoht: Soome
Viiskümmend kirjutas:
Hääletu alistumise ja kahurite väikese laskemoonavaru vahel on ju ikkagi veel rida käike, kasvõi hääleka alistumise võimalus?

Jah, nagu Norra. Upputasid Blücherit ja siis natuke veel pauguttamist ja pärast seda alistusid Saksa võimule.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 22:46 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4865
Kapten Trumm kirjutas:
Lihtsalt see "mitte valmisolek" on saanud igasugu kroonuajaloo koolkondade lemmikoopuseks ja seepärast tekitabki teravaid reaktsioone (minul vähemalt).
Ajalooteadusega on siis asjad kehvasti, kui ta hakkab propagandaga tegelema - kui vene ametliku ajalookoolkonna narratiiviks on 1941 suve tohutu lüüasaamise õigustamine, näib meil selleks olevat 1939. a kapitulatsiooni õigustamine.

Seda tegelt ei peaks tegema.


Hm, et mina olen siis nüüd kroonuajaloolane. Esiteks - ma ei ole üldse ajaloolane. Teiseks - seleta äkki lahti, kes on need "kroonuajaloolased" sinu arust Eestis? Mille järgi neid tuvastada saab?

Mina ütleks lihtsalt, et ise ajaloo teemat valdamata kukud sa usinasti teistmoodi seisukohti esitavaid inimesi sildistama. Kuigi hoopis ise esitad propagandatõdesi. Lihtsalt teistpidi propaganda tõdesi

Kapten Trumm kirjutas:
Soome polnud sõjamaterjalidega Talvesõja alguses kuigivõrd paremini varustatud kui meie olime. Ometi kuidagi nad hakkama said. Ja vastase kohta oli Soomes ja Eestis (aga ka muus maailmas) tarkust toona üsna samapalju - et selle kolossi võitlusvõime ei vasta ta suurusele, polnud toona teada.


Selle kohta on juba olemas (mitu) Talvesõja teemat. Jah, Soome ei olnud ka sõjaks valmis (Mannerheim astus vahetult enne Talvesõda ülemjuhataja ametikohalt tagasi, sest parlament ei kinnitanud tema relvastuse ostusoove ja valitsus tegi tema arust sõjaväe moderniseerimiseks liiga vähe). Aga ka ei - Soomel oli kindlasti nii mõneski mõttes varustust rohkem ja varustus mitmekülgsem. Aga - see on Soome Talvesõja teema. Mida neis erinevates teemades on tegelikult juba ka korduvalt arutatud.

Ja - ka Soome tegelikult ei tahtnud sõda. Lihtsalt Soomes oli veel demokraatia alles ning kõik protseduurid N Liidu ultimaatumi vastuvõtmiseks võtsid rohkem aega. Ja tegelikult on ajaloolased hinnanud, et Soome oleks ilmselt ka need ultimaatumi tingimused väikese porina saatel vastu võtnud. Lihtsalt N Liit ei viitsinud enam oodata. Lõpuks oli ühte väikest võidukat sõda ka vaja.

Ja ma ei tea küll, kus kohal see Eesti ajalooteadus propagandaga tegelema on hakanud. Sa ilmselt ei ole viimasel ajal ühtegi ajaloo-alast teost lugenud.

Ajalooliste protsesside lahtikirjutamine ja kirjeldamine ei ole kohe kuidagi propaganda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 10:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Kroonuajalugu antud teemal on selgelt 1939 otsuste õigustamine ja Eesti vastupanuvõimaluste alahindamine.
Ma ise lihtsalt arvaksin, et seda ei peaks tegema.

Üldiselt oli toona vähe riike, kes "valmis" olid, väikeriigid kõige vähem muidugi.
Ka Wehrmachtile jättis ajalugu liiga vähe aega, põhimass tatsas jalgsi 25 km ööpäevas relvad moonaga turjal ja sõltus hobutranspordist nagu WWI ajal.
Moodsa mehhaniseeritud sõjapidamise kaanonite kohaselt polnud Wehrmacht üldse sõjaks valmis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 10:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
herman30 kirjutas:
Viiskümmend kirjutas:
Hääletu alistumise ja kahurite väikese laskemoonavaru vahel on ju ikkagi veel rida käike, kasvõi hääleka alistumise võimalus?

Jah, nagu Norra. Upputasid Blücherit ja siis natuke veel pauguttamist ja pärast seda alistusid Saksa võimule.


Ei, osad norrakad võitlesid oma lipu all (nagu ka poolakad) Suurbritannia relvajõudude alluvuses ja peale saksa kapitulatsiooni astus kuningas sirge seljaga sõjalaeva pardalt maale.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 10:26 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19160
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Kroonuajalugu antud teemal on selgelt 1939 otsuste õigustamine ja Eesti vastupanuvõimaluste alahindamine.
Ma ise lihtsalt arvaksin, et seda ei peaks tegema.
Alahindamise seisukohalt olen nõus. "Õigustamise" koha pealt mitte - ajalookäsitlus peab ikka tuginema allikate põhjal tuvastatud faktidele, mitte ideoloogilisele positsioonile, et millegi "õigustamine" on lubamatu.

Ise ma muide ka arvan, et lõpptulemuses poleks vahet, aga suurt sitem poleks ka saanud - Mart Laari, Urmas Salo ja Leo Kunnase poolt avaldatu põhjal. ARVAN.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1073 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt