Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[MadMan]

Tegemist oli siiski tigeda kalaga.

Kunnase raamat sai toodud näitena sellest, et venelased tunnistavad ainult jõudu. Lepingud ja järeleandmised on nõrkuse tundemärk. 1940 ei peetud kinni ühestki lepingust, vaid teostati NSVL sõjaväe abil riigipööre. Päts mökitas midagi Kadriorus ja läinud see rong oligi. Ka siis oli veel võimalus vastu hakata. Kõik ajalooallikad näitavad ainult tegelikku, toimunud ajalugu, aga antud oleksoloogilise arutelu toetuseks ei ole kahjuks midagi tuua.
Kas 1939 baaside lepingus väljendus Eesti rahva tahe?
Riigijuhid tegelesid enesepettusega lootes, et Saksamaa ja NSVL kisklemise tulemusena saab EW jälle vabaks, aga seni ollakse natuke okupeeritud.

[MadMan]

Seega - on olemas ainult üks tõde - Salo oma. Kõik teisitimõtlejad on lollid tugitoolisportlased, pööbel ja muidu kõvatajad.
88 km põhja pool tõestati, et NSVL võitmatu tööliste ja talupoegade armeega saab ka teisiti asju ajada kui valget lippu lehvitades. Kaitsetahet ja iseseisvust ei saa väljendada arvude abil. See kas on või seda pole.

[andrus]

Tegemist oli siiski tigeda kalaga.

seegi väide on vale

http://ester.utlib.ee/search

Isikunimi Paistik, Avo, 1936-
Pealkiri Klaabu. 2, Klaabu, Nipi ja ahne kala : [jutustus : nooremale koolieale] / Avo Paistik ; autori illustratsioonid.
Ilmunud Tallinn : Perioodika, 1991 (Tallinn : Oktoober)

Kaanepilt

kurat, enam lihtsamat näidet tuua ma ei oska

[Kapten Trumm]

Ja jätaks selle Soomega kekutamise, 195 000 meest relvis esimese nädalaga ja 4 miljonit rahvastikku, pluss palju muid nüansse teevad selle võrdluse - esiteks asjakohatuks teiseks diletantlikuks..

Ja....? Võrdle lahingutegevuse piirkondade suurust ka. Soomel on NSVL-ga maismaapiiri 1200 km meie alla 200 vastu.

Ja lõpetuseks sellele Soome teemale, meenutaks, et Soome kaotas mõlemad sõjad! Miks,oh miks te alate ignoreerite seda fakti?! Baasid neile tulid? Tulid!

Täpsustame siinkohal, et et EW eksistents lõppes siiski 1940. aasta sündmustega, mitte 1939. 1940. aasta "tegemine" oli Soomes sama hea kui võimatu, sest
a) kriisid ja sõjad liidavad rahvast
b) sõjameestel oli vere maitse veel suus ja mingi katse üritada Helsinkisse kirjaoskust viima oleks lõppenud tapatalgu jätkumisega, Hankos istuvaid venelasi jälgiti nagu kana munadel ja nende marss Helsinki suunas oli soome sõjalisel juhtkonnal selgelt silma ees.

Venelased käitusid Soomega nagu oma nukuvabariigiga kuni 90ndateni? Käitusid! Soomlased põevad seda siiani (isegi nii, et arhiividki suletud)? Põevad! Ainult mingi kohalik küünikust eestlane võib vast öelda, kuradi uhke oli olla soomlane 1940.aastal või 1944.aastal.. eriti veel näiteks 1945.aastal, mil Valpo möllas nii, et mets kohises..

Soome saatus oli siiski kaugeltki muud kui Poolal, Ungaril, Rumeenial jne jne, kellest said vabadustarmastava pere liikmed. Soomest ei saanud. Sellel ajal kui soomlased kirjutavad Sotilaskirja's, mille poolest on hea Crotale või kuidas stardivad lennukid maanteelt, urineeritakse isegi siin verd, et kas me peaks ostma ühe vana tanki sõduritele näitamiseks või mitte.

Ikka ja jälle tulevad diplomeeritud, kuid vähe elukauged, elus püssist mitte lasknud ja ignorantsed ajaloolased, kes tõestavad EI OLE VÕIMALIK. Mina lugesin selle Salo töö läbi, kui nii analüüsi loogikat vaadata, siis juba sissejuhatuses on näha, et autori eesmärgiks oli tõestada vastupanu võimatust.

Soomlaste armee arvukusi Eesti omadega 1:1 võrrelda on mõttetus, tuleb ikkagi lähtuda tuletihedusest lahingupiirkonna kohta ja see oli mõlemal riigil samas klassis. Võtta Stavka plaanid ja teha sellest järeldus, et 2 nädalaga on asi läbi on samasugune elukauge jutt - Meretskov lubas Helsinkis paraadi mitu päeva peale sõja algust? Isegi valitsus oli kokku pandud. Plaanid my ass.

[andrus]

Kapten Trumm, vastad ühele väikesele küsimusele varasemalt lehelt ?

Lennuki ja Wambola müük oli vaieldamatult õige tegu, nt 1941 suvi (eriti Karl Marxi lugu) näitas hästi, kui mõttetu relv need WWI aegsed vaegõhukaitsega hävitajad olid.

kõigepealt teadmiste kontroll:
1. marxi relvastus august 1941.a.
2. uputamise asjaolud
edasi oleksoloogiteemale kohaselt võid samade küsimuste juures fantaseerida, pannes mõne muu 1941.a. saadaoleva hävitaja samasse situatsiooni

Võrdle lahingutegevuse piirkondade suurust ka. Soomel on NSVL-ga maismaapiiri 1200 km meie alla 200 vastu.

tore, et numbrite jagamine on juba selge, kui nüüd veel topograafilise kaardi lugemine ka selgeks saaks

1940. aasta "tegemine" oli Soomes sama hea kui võimatu

kuusineni valitsus oli nsvl-l soome jaoks omast käest võtta, teda polnud vaja soomes tegema hakatagi

[MadMan]

andrus
Tõesti - raamatu pealkiri ja multika pealkiri on erinevad.
ETV - KLAABU, NIPI JA TIGE KALA

Milleks "imeda" sulepeast legende a la meie "maailma parimast sõdurist", kui me seda teps ei olnud, nagu polnud meie sõjavägi ka kõige modernsem, et mitte öelda: ta kuulus 30ndatel Euroopa mahajäänud ossa...?

Millistel riikidel oli tol ajal modernseim sõjavägi? Ütleme, et Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal ja Venemaal. Mis nende modernsete armeedega 1940-1941 toimus teame vist kõik. Parim sõjatehnika isegi hiigelkogustes ei asenda mehi, kes neid liigutama peavad nii kangide taga kui staapides.
Kõlbas sakslastel suhteliselt kehvasti relvastatud julgestusüksused (Idapataljonid) otse rindele saata, oleks need mehed sobinud ka Eestit kaitsma.

Ja jätaks selle Soomega kekutamise, 195 000 meest relvis esimese nädalaga ja 4 miljonit rahvastikku, pluss palju muid nüansse teevad selle võrdluse - esiteks asjakohatuks teiseks diletantlikuks..

Teevad mille asjakohatuks ja diletantlikuks? Et Soome tahtis ja suutis korraldada õppused ja läbi viia mobilisatsiooni, mida EW ei julgenud teha? Kas argus on reaalpoliitika?

Ja lõpetuseks sellele Soome teemale, meenutaks, et Soome kaotas mõlemad sõjad! Miks,oh miks te alate ignoreerite seda fakti?! Baasid neile tulid? Tulid! Venelased käitusid Soomega nagu oma nukuvabariigiga kuni 90ndateni? Käitusid! Soomlased põevad seda siiani (isegi nii, et arhiividki suletud)? Põevad! Ainult mingi kohalik küünikust eestlane võib vast öelda, kuradi uhke oli olla soomlane 1940.aastal või 1944.aastal.. eriti veel näiteks 1945.aastal, mil Valpo möllas nii, et mets kohises..

Meie soomlasest foorumikülastaja on ehk pädev sellele jorale vastama.

Juhul, kui oleks otsustatud Eestis teisiti ja sa Madman oleksid siiski 68 aastat hiljem sündinud (milles ma sügavalt kahtlen) ning selle juhtudes sa suhtlekisd minuga Eesti keeles (milles ma ka sügavalt kahtlen), siis arutaks me sinuga arvatavsti kuskil Kanadas, miks kurat soomlased meile appi ei tulnud ja miks nad peale seda (või ka samal ajal) kui meie võitlesime novembris 1939.aastal, ryssät nende esimesel nõudmisel omale Hankosse, Helsinksse ja Viipurisse lubasivad. See oleks oleksiloogia, mitte see kas Eesti juhtkond käitus õieti või mitte. Polnud sellist valikut sellel ajahetkel, millal nemad elasid ja tegutsesid ehk 1939.aasta septembris! Oli ainult sitt ja veel sitem valik. Esimene lubab meil sinuga siin ja Eesti keeles suhelda, teine aga.. loe mu eelmist mõtet Kanada kohta.
Kuna me sinuga siiski elame Eesti Vabariigis, ei olegi enam see oluline kas nende valik oli teadlik või alateadlik või oli see NKVD karvane käsi, seda enam, et kuna meil ei ole nende motiivide kohta ÜHTEGI otsest allikat (olgu selleks kasvõi minupärast Lenini ordeni andmise käskkiri Pätsule - aga ma tuletaks meelde, et ka mitmed kõrged KGB'lased ja isegi topeltagendid läänes on sama ordeniga pärjatud, mis ei takistanud neid siiski töötamast ühe teise ideoloogia hüvanguks, siis oleks ka see küsitav teadmine), siis ei saa me ka kunagi mõningaid asju 100%teada.
Otsus mis 39.aastal tehti on sigavalus ja osale eestlastest surmav, kuid SIIN ME OLEME ja arvatavasti ka jääme! Saage juba oma alaväärtuskompleksist üle! Mõõdate muutkui, kellel pikem ja kes kellel oleks vastu hambaid pidanud panema..
Maailm, rahvusvahelised suhted ja selles virrvarris ellujäämine - kui rahvas, kelle arvukus on miljon - on kordades keerulisem, kui mingi abstraktne uhkus, mis jätab vaid pisikese märkuse meie eksistentsist ajalukku (ja sedagi võibolla vaid paremates entsüklopeediates, ja kindlasti mitte Prantsuse omades).

Huvitav, et soomlased hoolimata kahest hirmsast kaotusest soome keelt pole unustanud, erinevalt corvusest, kes suures ärapanemistuhinas enam õigesti kirjutada ei mõista.

[vdreving]

Venelane ehk" sõbralik naabrimees" on oma suuruselt meist alati üle olnud,ka relvastust on neil tunduvalt rohkem ja viina ka. Peab siis sellepärast kohe käpad taeva poole tõstma?

[kari lumppio]

Tere!

Võtame lähtekohaks selle et Eesti sõjaline vastupanu oli lootusetu. Selle all mõeldakse siiski vist et sõjalise vastupanu edukas lõpetamine oli lootusetu, eks? ( põhineb faktidele, Salo dissertatsioon jne.)

Millele põhineb see arusaam, et ilma sõjaliseta (või mingita) vastupanuta Eestil läheb/läks paremini? On see faktidele põhinev teabe, oletus või hoopis lootus? Vähemalt minu poolt on see ehtne küsimus, mitte provokatsiooniks mõledud.

Millised olid Venemaa plaanid 1939-1940 Eesti jaoks ja kas ja kuidas need muutusid seoses puudunud vastupanuga? Hr. Carl-Fredrik Geust, kes on uurinud Vene lennuajalugu on kunagi maininud, et venelased ootasid eestlastelt vastupanu (ka baaside ajastul), vähemalt mingeid kokkupõrkeid. Ning imestasid kui midagi ei juhtunud.

Suvel 2005 toimus seminaar teemaks lennuki Kaleva allatulistamine 14.6.1940. Osales ka venelane uurija Peterburgist Pavel Petrov. Tema ettekandest on meelde jäänud, et Balti laevastiku määrustes eestid/eestlasi nimetati vaenlasteks. Mulje jäi selgelt sõjalisest agressioonist, ei mingid abistamise vms. sulla-mulla'd.

Viimase seos siinse teemaga on see, et kas midagi hirmsad oleks tõesti juhtunud kui Eesti oleks käitunud venelastele ootustepäraselt ja avaldanud vastupanu? Hirmsamad kui juhtus ilma vastupanuta. Eks see on see peamine küsimus?


Kari

PS Nagu mina olen aru saanud ei Soome juhtkond kunagi otsustanud minna (Talve)sõtta. Sõjalise agressiooni vastu valmistuti kordusõppustega (varjatud mobilistatsioon) ning N-liiduga pidi tegema läbirääkimiste järgi leping. Stalinil aga oli millegipärast hirmus kiire saada asi otsustatud ning tema alustas sõja. Sõja, mis pidi hoidma Soome (ja Rootsi) eemal tulevasest N-liidu Saksa sõjast. Kuidas sellega siis lõpuks juhtus? See liin - löök Soomele ja Rootsile tulevases sõjas- oli otsustatud juba 1934. On mainitud minu mälu järgi isegi Ilmjärve raamatus.

[Kapten Trumm]

1. marxi relvastus august 1941.a.

Topic related ehk ÕT relvastus: 1x45 mm poolautomaat ahtris, 2 kuulipildujat. Tõsi, mu vene sõjalaevaehituse raamat on kodus, eks ma õhtul kontrollin. Punavene kangelasmemuaar "Miiniristleja leekides" kirjutab, et lennukid ründasid teisel ringil tulles välja männimetsa varjust ning ahtrikorsten varjas ÕT kahuri tulistamise suuna.

Laev seisis kai ääres, lennukite ilmulisel andis tagasikäigu. Sõltumata asendist ei suutnud antud laevatüübi ÕT relvastus häirida sihikulist pommitamist isegi horisontaallennult, liiatigi veel pikeerimiselt.

Selsamal põhjusel ilmusid alates 1942 BL laevadele 45 mm poolautomaatide asemele 37 mm õhutõrje automaatkahurid, kuna poolautomaadi tulekiirus on liiga väike, et tolle aja lennukiiruste juures isegi vastast häirida, rääkimata tõrjumisest.

2. uputamise asjaolud
edasi oleksoloogiteemale kohaselt võid samade küsimuste juures fantaseerida, pannes mõne muu 1941.a. saadaoleva hävitaja samasse situatsiooni

Laev seisis kai ääres, vöör kalda poole. Saksa Ju-88-d ründasid teiselt ringilt. Katlad olid auru all. Sakslased tegid horisontaallennult sihikulist pommitamist, tabades laeva kui ka kõrval asunud merekütti. Lahingukursil neid miski segada ei suutnud.

Teine saadaolev hävitaja BL-s oli Gnevnõi-klass. ÕT relvastus oli ca 2 korda võimsam (2x76 mm, 2x12,7 mm). Kas oleks aidanud, ei tea.

Edasi - paremat ÕT relvastust Novik-tüüpi hävitajale panna ei saa, sest selleks pole ruumi. Laev on konstrueeritud WWI eelsel ajal ning tekiplaneering ei arvesta lisarelvastuse panekut. Sellest tulenevalt on ÕT relvastus nõrk ja on paigutatud halvasti, jättes suured pimedad alad ja võimaldamata koondtuld.

Küsimus antud kaasuses on puhtalt selles, kui palju oleks suudetud nurjata esimest kahte pealelendu.

kuusineni valitsus oli nsvl-l soome jaoks omast käest võtta, teda polnud vaja soomes tegema hakatagi

Seda küll. Küsimus oli lihtsalt selles, et Soomes oleks Kuusineni valitsuse
"meeleavalduse" pihta lihtsalt tina antud. Õigemini oleks see tina tulnud ilmselt kaugel enne Helsinkit. Meil ei julgenud keegi iitsatadagi. Siin tundsid kohalikud kvislingud end suht vabalt.

[Kapten Trumm]

Tere!
Hr. Carl-Fredrik Geust, kes on uurinud Vene lennuajalugu on kunagi maininud, et venelased ootasid eestlastelt vastupanu (ka baaside ajastul), vähemalt mingeid kokkupõrkeid. Ning imestasid kui midagi ei juhtunud.
Suvel 2005 toimus seminaar teemaks lennuki Kaleva allatulistamine 14.6.1940. Osales ka venelane uurija Peterburgist Pavel Petrov. Tema ettekandest on meelde jäänud, et Balti laevastiku määrustes eestid/eestlasi nimetati vaenlasteks. Mulje jäi selgelt sõjalisest agressioonist, ei mingid abistamise vms. sulla-mulla'd.

Minu vanavanemate meenutuste kohaselt olid 1939 Läänemaale saabunud punaarmee väeosad veoautode kastis, ilma soomusmasinate ja tiibjulgestuseta. Taevas appi, kas nad kavatsesid sedasi rünnakule minna või Eks nad Talvesõja algusfaasis reisisid samamoodi. Neid sai ka seetõttu surma suhtes 10 punasõdurit ühe soomlase vastu.

[MadMan]

Iseseisvad riigid - Taani, Norra, Belgia, Holland, Jugoslaavia, Kreeka - julgesid vastupanu osutada maailma tol hetkel parimale sõjaväele. Saksa armee ei olnud tugev tehnoloogiliselt, vaid just juhtimise, distsipliini ja väeliikide koostöö koha pealt. NSVL armee oli tugev vaid numbrites. Milles oli tugev EW armee? Eestlaste tegevus hiljem idarindel ja Sinimägedes näitas, et sibulatega saadakse edukalt hakkama ka suures vähemuses olles.
EW juhtide kaitsetahte puudumist ei suuda ükski Salo õigustada. Kui mehed ei saanud oma tööga hakkama - astunud tagasi, korraldanud rahvahääletus, mida iganes, aga väita, et nad tegid kõik õigesti - lapsik.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole praegu selles, kas EW oleks 1939 sügisel vastu pidanud. Selge vastus on, et ei, x aja pärast oleks Punaarmee territooriumi ikkagi vallutanud.

Päris kindlasti ei oleks see olnud pidulik marss Tallinna suunas, nii kaks kuud lahingutegevust (arvestades Punaarmee kesist sooritust kannasel) on päris kindel.

Punaarmee oli 1939 arvult tohutu suur, kuid ettevalmistuselt vilets, taktikaliselt saamatu ja motivatsiooniprobleemidega. Punaarmeelast motiveeris püstol kuklas. 1944 aasta pealetungidest 1939 kontekstis rääkida ei saa.

Puuduvad kindlustused on vilets argument, mitmekihilise laega dzoti ehitab rühmasuurune tööjõud umbes ööpäevaga ja jaosuurune 2-3 ööpäevaga. Sama on kaitsekraavidega, suures hädas aetakse rahvas sundkorras kaevama. Püstikaeviku kaevab jalaväelane endale sapöörilabidaga kuskil 5-6 tunniga.

Vastuhaku korral saanuks Eesti kampaania kaunis veriseks. Laskemoon lõpeb, võetakse vastase relvad ja moon. Vaadates Talvesõda, kus vedeles venkude varustust ja relvi kõikjal...Soome õhujõududes olid peale sõda isegi allüksused, mis lendasid trofeedeks saanud lennukitega.

Kaotuste suhe kahekuulise kampaaniaga kujuneb 200 000 punaarmeelast vs 50 000 eestlast. 1939. a taseme juures peab läbimurdeks olema elavjõu ülekaal vähemalt 5-6 korda. St 150 000 mehelise Kaitseväe purustamiseks käigult on vaja ca 500 000 mehelist jõudu.

Tolle hetke seisuga puudus Punaarmees selline tankivõimekus, nagu oli Wehrmachtil, 1941 lõppesid vastavad üritused Punaarmee fiaskoga. Nii Leedus kui Valgevenes. 1939 Punaarmee ei omanud taktikalist võimekust arendada välksõja stiilis mehhaniseeritud kiilusid. Seda eriti kinnisel või poolkinnisel maastikul.

Küsimus on selles, kas 1939-1940 oleks õnnestunud finlaniseeritud sündmised siin (rahuleping, teatud ajad baasideks) ning 1940. aasta sündmuste läbikukkumine.

1940. aasta sündmused õnnestusid ikka tänu sellele, et kohalikud punaeestlased ja venelased ei kartnud enam midagi. Ei kartnud seepärast, et eestlased lasid ise püksid maha. Soomlased ei lasknud ja seepärast ei hakanud Soomes keegi riigipööret üritamagi. Vähimgi katse seda soomusmasinate ja kohalike kvislingite abiga teha oleks lõppenud sõja jätkumisega. Seda ei olnud venelastel vaja, sest põhisündmused hargnesid mujal.1939 sõja järel oleks nad tina kartnud. Väga oleks kartnud. Mingeid "vabadustarmastava töörahva" manifestatsioone poleks korraldatud, oleks pidanud edasi sõdima. Võib arvata, et ka "vaikiv aeg" võis olla üks selliste sündmuste mootor - kohalikud punameelsed pidid vait olema.

Tekib küsimus, miks Soomest ikka 1940 sujuvalt üle ei sõidetud? Esiteks polnud seda Soomet venelastele väga vaja (suur vaenulik maa), vaja oli mõningaid alasid. Teiseks lõhnas olukord regioonis ka mujal sõja järele. Et kiirmarsi korras võtta korraga Soomet ja Baltikumi, tuleks siia tarida enamik 1939 Punaarmeest. Stalin peaks WWII edasi lükkama?

Organiseeritud vastupanu Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus enam-vähem samal ajal oli asi, mille üle Jossif väga õnnelik ei ole.

[Kapten Trumm]

1939-1940 oli Punaarmee ikka suhteliselt hale üritus võrreldes 1944. aastaga. Said nad ju 1941 suvel haledalt lakki arvukuselt tükk maad väiksemalt Wehrmachtilt, kes oli taktikalt ja koostöölt parem kui kõik tema vastased kokku. Hea paralleel oleks vist karjase poolt hirmutatav hiigelsuur lambakari? Talvesõjas jäi lõpuks jäme ots venelastele tänu tohutule arvukusele. Elavjõudu raisati täiesti arutult, vägede koostöö ei toiminud ja see, mis toimus nt põhja pool Laadogat oli täiesti ulme, väiksearvulised soomlaste üksused peksid puruks terveid üksusi ja piirasid sisse vastast, mis oli tihti neist kordi suurem.

1944 oli Punaarmee juba jõud, mille võrdlemiseks 1939. aastaga peaks siis saadaoleva NSVL sõjajõu vist küll vähemalt kümnega korrutama?

Päris huvitav kogemus olnuks need Eesti saamata Spitfired I-153 ja I-16 vastu.

Mis puudutab Talvesõja lõppu, siis väär on siiski väita, et Soome relvajõud olnuks purustatud ja seepärast tegid soomlased rahu. Jah, oli suuri kaotusi, kuid relvajõud olid endiselt võitlusvõimelised. Mannerheimi liin oli kah "nagu Maginot liin", punker paari kilomeetri takka...

Hea nali oli Talvesõjas Suomussalmi lahing, kus soomlased võtsid venelastelt trofeeks rohkem tanke kui neil endil sõja alguses oli.

Kaotused - Talvesõjas selline kaotuste suhe umbes oli, kui võtta arvesse haavatud, siis oli suhe kuskil 6:1. Seda siis sõjas, kus ründajal oli inimesi 4 korda, tanke 100 korda ja lennukeid nii 30 korda rohkem.

Mis puudutab talve, siis isiklikult ei usu, et sügisel või kevadel oleks kergemini läinud. Siis asendavad külmunud veekogusid lahtised ja külmunud masinaid kandvaid pinda soine pläga, kus peale hobuse suurt millegagi ei liigu. Kaitsjal lihtsam kaevikuid kaevata.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et venelastel polnud seda Soomet eriti tarvis. Vaja oli paari kohta, aga mitte riiki. On päris raske valitseda sellist vaenulikku maad, kes ei lepi kutsumata külalistega. Samamoodi polnud eriti tarvis ka Eestit, vaid mõningaid kohti. "Vabatahtlik NSVL astumine" oli lihtsalt boonus.

Mis puudutab arvukust, siis oluline määraja on soomlaste taktikaline üleolek, kasvõi seesama Suomussalmi lahing, kus pataljon ja kaks polku peksid puruks kaks diviisi suurused jõud ja võttis kõvasti lahingutehnikat sõjasaagiks.

[hugo1]

corvus


Sa räägid koguaeg, et Soome kaotas sõja.
Mul on mõned küsimused, et Su seisukohta paremini mõista.
1.Mis olid Sinu arvates N-Liidu eesmärgid 39.-40a Soomes?
Eriti kui arvestada sellega, mis toimus sellel ajal Baltikumis.
2.Mis eesmärk oli Kuusineni valitsusel
3.See Salo töö mida Sa siin esile tood ütleb põhiliselt seda, et Eesti ei olnud sõjaks valmis.
Kas Soome oli
Võrdle näiteks Eestit ja Soomet 1938a.