corvus kirjutas:Loomulikult räägin ma aastasest kasvust. SKP protsendid seda ju tähendavadki. Kasvu võrreldes eelmise aastaga või siis mingi perioodi (antud juhul 1920-1939 keskimist kasvu aastas) kasvu keskmist protsenti.
Kuigi ma küsisin ka konkreetseid näitajaid aastate kohta Eesti puhul (need kolm aastat näitavad üleilmse languse jõudmist siia, devalveerimist ja esimest tõusuaastat tinglikult), siis kõik muu on täiesti võrreldav Euroopa kontekstis. Kui ma võrdleks seda USA või mõne Aafrika riigiga, siis ma mõistan su muret Shiim, kuid nimekiri on Euroopa riikidest, kes 1920ndal aastal olid enamasti (vahest Inglismaa ja Prantsusmaa välja arvatud) üsna ühel joonel. Soome-Norra-Tsehhi-Ungari-Poola-Bulgaaria-Eesti-Läti-Leedu jne.jne. Enamasti me ju teame ühe (nojahh Henn ei tea kahjuks) või teise riigi põhimajandusharusid tollel ajal? Soome - metsatööstus 40%; Tsehhoslovakkia-rasketööstus; Poola - põllumajandus jne.jne
Nii, et kui me teame Soome SKP kasvuks perioodil 1920-1939 4.5% aastas, siis Eesti väidetav SKP kasv perioodil 1920-1939 c.0.7% aastas annab meile ju üsna selge pildi? Ning kui se protsent oleks (mida ta ei ole!) 1.5% aastas, siis annaks ta hoopis parema pildi? Ja kui me oleks Rootsi tasemel 2,6% (kus SKP sõjaajal endale rasva kogus), siis oleks pilt ikkagi mingil määral võrreldav, sest me ju teame Rootsi teatavat eelisseisu 1920.aastal nagu ka 1945.aastal
ja ometigi suutsid nad kasvatada 1920-1939.aastatel oma SKP'd võimsalt keskmiselt 2.6% aastas. Inglismaa kogu oma tööstusega ei suutnud..
NB! Et ajada pill täitsa lõhki siis kaasaegsed oleksid vast rääkinud üldse rahvamajanduse kogutoodangust (RKT ehk GNP)... Läksin siin juba ka SKP'de lõksu (ei märganud, et vahepeal muutus SKP nii kuumaks teemaks) oma numbritega. Tegelikult, nagu ma juba oma algses postistuses kirjutasin on tegu RKTdega, sest SKP võeti kasutusele alles peale 70ndaid!
Eks seda pilli saab veelgi lõhki ajada, eraldada SKT ja SKP (need võivad tähendada erinevaid asju, kuigi väga ei riielda kui lõpptoodangu mõistes mõlemat kasutatakse), aga see selleks. Ka SKT ei ole universaalne näitaja, seetõttu ongi olulisem SKT ostujõu pariteedi alusel, aga ka see ei ole ideaalne võrdluskriteerium riikide elatustasemete kõrvutamisel (eks majandusteadlased jätkavad tööd ja otsivad paremat võrdlusmeetodit
).
Väidan siiski, et kasvunumbrid ei pruugi tähendada väga palju, sest näiteks Valge ütleb nii:
Aga maailm on teistsugune, ning kui ta Eesti majandustaset omaaegsega võrrelda tahaks, siis peaks ta vaatama seda, missugune näeb Eesti koht välja täna nende riikidega võrreldes, kes olid Eestiga ligikaudu samal tasemel 1930. aastatel.
Andmed on ligikaudsed, kuid piisavad üldjärelduseks: Ungari ja Poolaga on seis praegu ligikaudu sama, kuid Austria, Soome ja Itaaliaga, kellest omal ajal väga vähe maha jäime, on vahe peaaegu kahekordne.
http://www.postimees.ee/011207/esileht/ak/298921_2.php
Sellest järeldub, et Valge on uuemate andmete põhjal otsustades minu poolt siia eelnevalt visatud 2000. aasta artiklis liiga radikaalne olnud (või on tema mõtted juba tol ajal natuke valestimõistetavalt kirja saanud).
Kui eeldame, et Soome oli uuematel andmetel aastal 1920 siiski Eestist väiksema SKT-ga (no nt. 8000 rahaühikut Eesti 12000 vastu), siis (eeldades, et protsendid 0,7 ja 4,5 on tõesti õiged), saan mina kiirel ja kontrollimata arvutamisel Eesti SKT-ks aastal 1939 13700 ühikut ja Soome SKT samal aastal 18460 ühikut. SKT iseenesest ei näita ka veel alati kõike - kaitse-eelarve mõttes on oluline kui suur osa SKT-st riigieelarvesse maksude jne. abil tõmmatakse. Kõrgete riigitulude abil võiks sellise vahe eelarve mõttes (proportsionaalselt muidugi, ka need rahaühikud peaksid väljendama SKT-d inimese kohta, mitte kogu SKT-d) tasa teha küll. Aga kääre võib muidugi ka laiemaks kasvatada.
Vaatamata kirjeldatud määramatusele on SKT ise kindlasti parem alus riikide potentsiaalsete kaitse-eelarvete võrdlemiseks kui SKT kasv.
). Muud maksud samuti väiksemad. Suur osa riigituludest oli seotud igasugu tollide ja sadama- ja laomaksudega, samuti riigi ettevõtlusega jne...
