Kari:
Kuule kulla Reigo. Mu jutu käis siiski sõjajärgse perioodi kohta.
Kulla soome sõber, vabandan. Mis puutub su ühte teise märkusse, siis teen muidugi vastavad järeldused.
Nii, ma lubasin kommenteerida:
a) mis tõendab sellise lootuse olemasolu 1939 aasta
baasidelepingu kohta? Pigem on lugeda, et kardeti/oldi kindlad, et sõda tuleb ja sõda jõuab ka Eestini. Ok, sõnastus on "hakati lootma" ehk siis kui leping oli sõlmitud. Lepingu sõlmimise hetkel see lootus ei olnud argument.
Aber bitte. Ilmjärv, lk 631.
26. septembril 1939 Saksa sõjaväeatašee Rössing ja Eesti sõjaväejuhtkond pidasid Tallinnas nõu. Olemasolevad andmed kõnelusest: Rössing soovitas mõista, et Saksa käed on seotud läänes. Praegu pole Saksal võimalik Balti riike aidata millegagi. Loomulikult ei meeldi Saksale, et NL Baltis kanda kinnitab, aga praegu ei saa NL-i millegagi takistada. Saksamaa peab sellele probleemile aga tulevikus lahenduse leidma.
Ilmjärv järeldab: "Sellega oli selge sõnaga öeldud, et Nõukogude baasid Balti riikides on ajutine nähtus".
Samal õhtupoolikul otsustas valitsus baasid vastu võtta.
Mis puutub Prinz Eugeni küsimusse
Mis sunnib meid uskuma, et 1939.a hüpoteetilise sõja tulemusena oleks kogu eesti rahvas küüditatud Siberisse?
siis vastus on: mitte miski.
Kui 1939. läinuks tõsiseks sõjaks, siis oleks tõenäoliselt järgnenud midagi taolist:
- kaotus - ehk riiklikult organiseeritud vastupanu lõppemine
- relvad rahva käes laiali ehk mingisuguses vormis partisanisõja jätkamine leppimatute poolt
- eesti sõjavangide saatus - poliitiliselt ebakindel element kuskile "kindlasse kohta" (see tähendab suur osa ohvitseridest ja üks osa reakoosseisust); teine osa oleks ilmselt mingi aja pärast koju lastud, aga ilmselt alles siis, kui olukord alistatud maal oleks rahunenud.
- Olukorra rahustamine alistatud maal olenenuks sellest, millises ulatuses oleks siin jätkunud partisanisõda.
- Ilmselt oleks NL organiseerinud mingi nõukogude riikliku moodustise ning üritanuks "rahustamisse" kaasata nõukogudemeelseid tegelasi. See tähendab - eesmärgiks oleks olnud situatsioon kodusõda/klassivõitlus.
- üks osa tsiviilelanikest ("kodanlik element" jne) oleks toimetatud "kindlasse kohta".
- kui partisanisõda oleks olnud äge, siis oleks pidanud suuremaid repressioone hakkama rakendama ka nende toetajate vastu "tavalises" elanikkonnas.
- kui partisanisõda oleks olnud madala aktiivsusega, siis oleks vast läbi saanud ka ilma suurte repressiivaktsioonideta "tavalise" elanikkonna vastu
(Tavalise elanikkonna all mõtlen ma umbes selliseid, nagu need, kes küüditati 1949; "kodanlik element" umbes selline, nagu küüditati 1941)
Sellele, et Eesti kaotuse korral sõjas oleks järgnenud Soome 1940 a variant, pole mingit alust loota, sest Soome 1940. variant järgnes seetõttu, et Stalin kartis lääne sekkumist. Samas pole mingit alust loota, et lääs oleks sekkunud Eesti sõtta.