www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 05 Juul, 2020 17:03

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 53 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Sept, 2008 18:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Veebr, 2008 11:34
Postitusi: 641
Asukoht: Tallinn
Mina eriti selle peale lootma ei jääks, et meie Narva jaamade välja lülitamisest tulenev oht Venemaale väga korda läheb. Esiteks, olen kindel, et Loode Venemaa elektrivõrk ei koosne vaid ühest tuumajaamast. Lisaks ei ole Loode-Venemaa võrk isoleeritud ülejäänud Venemaa elektrivõrgust. Kui nn tasa lülitamise plaan tekib, siis kindlasti arvestavad nad võimalike süsteemi arütmiatega ning võtavad kasutusele meetmeid selle vältimiseks või silumiseks. Lõpuks, millal Venemaa on varem hoolinud oma kodanike mugavusest?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2009 11:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2007 16:00
Postitusi: 949
Mittekonventsionaalse hulka kuulub ka nö energiasõda. Detsembri lõpus lekkinud dokumendist tuleb hästi välja, milline plaan härrastel idapiiri taga on.

http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1099153

Tsiteeri:
"определяющим фактором в отношениях с НАТО останутся неприемлемые для России планы продвижения военной инфраструктуры альянса к российским границам и попытки придания ему глобальных функций, идущие вразрез с нормами международного права".

...

"Внимание международной политики будет сосредоточено на обладании доступом к источникам энергоресурсов, в том числе на Ближнем Востоке, на шельфе Баренцева моря и в других районах Арктики, в бассейне Каспийского моря и в Центральной Азии".

"Не исключены решения возникающих проблем с применением военной силы — может быть нарушен сложившийся баланс сил вблизи границ РФ и границ ее союзников, возрастет риск увеличения числа государств—обладателей ядерного оружия. Нарушится региональный баланс сил из-за распространения элементов стратегической ПРО в Европе и отказа ряда государств от ранее заключенных соглашений в области контроля над вооружениями или обхода их положений"

Планируется активизация в таких политических форматах, как "группа восьми", "группа двадцати", РИК (Россия, Индия, Китай) и БРИК (Бразилия, Россия, Индия, Китай). При этом важнейшим направлением внешней политики названы отношения со странами—членами СНГ, ЕврАзЭС и ОДКБ. Причем последняя организация, военную составляющую которой было решено усиливать на сентябрьском саммите в Москве, рассматривается в качестве "главного инструмента, призванного противостоять вызовам и угрозам военно-политического и военно-стратегического характера".

...

до 2020 года военные должны получить "достаточный объем финансовых, материальных и иных ресурсов", чтобы перейти к новому облику армии с сохранением потенциала стратегических ядерных сил за счет наращивания количества частей постоянной готовности и совершенствования оперативной и боевой подготовки.

Для укрепления внешней и внутренней безопасности планируется сформировать "высокопрофессиональное сообщество спецслужб РФ" и "развивать общенациональную систему противодействия международному терроризму, экстремизму, национализму, этническому сепаратизму".

...

Помимо армии и спецслужб в Совбезе РФ также подумали и о российских гражданах. В разделе "Обеспечение национальной безопасности" стоят задачи повысить качество жизни, уровень образования и здоровье нации. В числе национальных интересов упоминается и развитие в России демократии и гражданского общества, правда "высшими приоритетами" все же считаются национальная оборона и госбезопасность.

Наконец авторы стратегии ставят перед страной амбициозную цель войти в среднесрочной перспективе в пятерку мировых лидеров по объему ВВП. Главной угрозой экономической безопасности названа экспортно-сырьевая модель развития экономики, "особенно уязвимая в условиях ее доступности для иностранного капитала и подверженности коррупционным схемам".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Veebr, 2009 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2007 16:00
Postitusi: 949
How to win a Fifth-Generation war?
http://blog.wired.com/defense/2009/01/h ... -a-fi.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: energeetiline heidutus
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2009 12:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
Pilt

Hea lugeja, kahtlemata on see teemakäsitlus rubriigi "oleksoloogia" kõige kõnekam ning üldisi muutusi ja võimalusi kohalikus energiamajanduses tuleb analüüsida südikalt.

Juba pikemat aega on mind huvitanud Eesti nafta, uraani, kulla, etc "maardlad" - kujutan ette, kalli lugeja pikaks moondunud nägu, kuid kindlasti olete selle teemaga tegelikult juba pikemat aega kursis olnud. Nimelt Eesti territoorium ja majandustegevuse võimalused Teravmägedes. Siinkohal ka lennukas pilt meie kaitseväe kaasamisest.

Teravmägedes on võimalik uraani iseenesest kaevandada. Lisaks on valitsus ja EE teinud kindlaks võimalikud Eesti tuumajaamade asukohad. Mis nagu teate on mere ääres ja laevaühendus on seega olemas. Võibolla tuleb valitsusel ja EE-l planeerida ka vastav kaevandus teravmägedesse. Valitsus juba pikemat aega kurdab oma vanglate üle-täituvuse üle. Võibolla tuleks mõnigi ehitada teravmägedesse...

kindlasti olete ka kuulnud ühest maailma kihvtimast projektist Teravmägedes - Norra seemnehoidla (mis on ka igaks juhuks projekteeritud pommituskindlaks!!!) - tegelikult on Norra lubanud kasutada ka omi vanu kaevandusšahte, mida saab nö hoonena kasutusele võtta (väljaehitus, ventilatsioon, küttesüsteemid etc.) Kütet on kohapeal kivisöe näol külluses, etc.

tervitades,

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2009 14:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3100
Kuidas selle asja omahind seal Teravmägedel kujuneb? Venelased kaevasid seal varem (võibolla praegugi) hirmkallist kivisütt. Tegevuse mõte oli ainult luurealane kohalolu Norra valduses, majanduslikku mõtet ei olnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: energeetiline heidutus
PostitusPostitatud: 01 Apr, 2009 23:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2005 10:02
Postitusi: 383
setu kirjutas:
Pilt

Hea lugeja, kahtlemata on see teemakäsitlus rubriigi "oleksoloogia" kõige kõnekam ning üldisi muutusi ja võimalusi kohalikus energiamajanduses tuleb analüüsida südikalt.

Juba pikemat aega on mind huvitanud Eesti nafta, uraani, kulla, etc "maardlad" - kujutan ette, kalli lugeja pikaks moondunud nägu, kuid kindlasti olete selle teemaga tegelikult juba pikemat aega kursis olnud. Nimelt Eesti territoorium ja majandustegevuse võimalused Teravmägedes. Siinkohal ka lennukas pilt meie kaitseväe kaasamisest.

Teravmägedes on võimalik uraani iseenesest kaevandada. Lisaks on valitsus ja EE teinud kindlaks võimalikud Eesti tuumajaamade asukohad. Mis nagu teate on mere ääres ja laevaühendus on seega olemas. Võibolla tuleb valitsusel ja EE-l planeerida ka vastav kaevandus teravmägedesse. Valitsus juba pikemat aega kurdab oma vanglate üle-täituvuse üle. Võibolla tuleks mõnigi ehitada teravmägedesse...

kindlasti olete ka kuulnud ühest maailma kihvtimast projektist Teravmägedes - Norra seemnehoidla (mis on ka igaks juhuks projekteeritud pommituskindlaks!!!) - tegelikult on Norra lubanud kasutada ka omi vanu kaevandusšahte, mida saab nö hoonena kasutusele võtta (väljaehitus, ventilatsioon, küttesüsteemid etc.) Kütet on kohapeal kivisöe näol külluses, etc.

tervitades,


Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: energeetiline heidutus
PostitusPostitatud: 02 Apr, 2009 10:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4945
juss000 kirjutas:

Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.


Ei suuda tõsiselt võtta. Pigem mingi eneseupitamine. Geoloogiliste radaritega tehakse eelluuret, et kustkohast on mõtet midagi puurida. Need ei anna mitte kunagi ühest vastust, et mis seal maa all peidus on. Pealegi on georadari pildi tõlgendamine nii keeruline, et üks lendur sellega küll hakkama ei saa. Seda, et venelastel oleks olnud mingi imetehnoloogia (à la "maavärinate esile kutsumise seade jms. ulmejama) ma välistaks. Teisalt on aga Eesti üks paremini geoloogiliselt läbi uuritud paikkondi üldse. Tasub TÜ geoloogidega rääkida kui maavarade kaevandamise huvi on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: energeetiline heidutus
PostitusPostitatud: 16 Juun, 2009 22:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2005 10:02
Postitusi: 383
Kilo Tango kirjutas:
juss000 kirjutas:

Minu garaazi naabriteks on kõik endised ENSVL lenduritest benskarid, kes on siia elama jäänud erinevatel põhjustel ja enamus on mõnusad vanakesed.Üks vana pajatas, et omal ajal oli neil ülesandaks mingi eri lennukiga kindlaks teha Eestis strateegiliste metallide , maardlate olemasolu.Nad lendasid kahekesi, lendur ja tema.Ja tema ütluse järgi me nii vaesed ei olegi. Aga need andmed , info läks kõik teadagi kuhu.Ta rääkis mingisugusest ribast, eriti tähtsast , rikkalikust.Selle koha pealt ma üritasin teda pigistada aga ega ta suurt ei osanud midagi täpsemalt öelda.


Ei suuda tõsiselt võtta. Pigem mingi eneseupitamine. Geoloogiliste radaritega tehakse eelluuret, et kustkohast on mõtet midagi puurida. Need ei anna mitte kunagi ühest vastust, et mis seal maa all peidus on. Pealegi on georadari pildi tõlgendamine nii keeruline, et üks lendur sellega küll hakkama ei saa. Seda, et venelastel oleks olnud mingi imetehnoloogia (à la "maavärinate esile kutsumise seade jms. ulmejama) ma välistaks. Teisalt on aga Eesti üks paremini geoloogiliselt läbi uuritud paikkondi üldse. Tasub TÜ geoloogidega rääkida kui maavarade kaevandamise huvi on.

Meeldiv kuulda, et eesti riigil pilt selge oma nn. geoloogiast.Aga millegipärast tahtsivad mingid üle lombi firmad ikkagi mingeid lepinguid sõlmida, et antaks võimalus eriti suures ulatuses mingit maa-ala uurida.Milles selline huvi???


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2017 23:15 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19539
Asukoht: Viljandimaa
TAAVI VESKIMÄGI: kui elektrit ei ole, siis ei ole midagi.
Argo Ideon
Tsiteeri:
Eesti lahtiühendamisest Vene elektrivõrgu süsteemist on küll palju räägitud, aga mis seis sellega on?

Praegu talitleb Eesti elektrisüsteem ühes sagedusalas Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa omaga. See on üks vereringe, üks orgaaniline tervik. Viimased seitse aastat oleme töötanud väga intensiivselt, et ühendada Eesti energiasüsteem idast lahti, läänega kokku. See on vajalik, et vähendada piirkonna energiajulgeoleku süsteemseid riske.

Tegu poleks unikaalse sammuga. 1995. aastal tegid sedasama Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Poola. 2002. aastal lahkusid Venemaa sagedusalast Rumeenia ja Bulgaaria.

2015. aastal viis siseministeerium läbi kriisiõppuse CONEX, mille tulemusena selgus seesama, mida olime teadnud tegelikult aastaid: kui ei ole elektrit, siis ei ole midagi. Elektrita ei ole mobiilsidet, ei ole kaugkütet, ei ole vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Tänapäeva ühiskonna toimimine sõltub suuresti elektrivarustuse olemasolust.

Meil on tarvis maandada see süsteemne risk, mis tuleneb asjaolust, et praegu hoiab meie ühtses elektrisüsteemis n-ö rooli Venemaa. Piltlikult me sõidame kõik samas bussis, aga Vene Föderatsioon on see, kes istub juhiistmel. Tema käes on rool, sidur ja pidur. Tema otsustab, kuhu pöörata, millal uksed lahti teha, kes läheb välja ja kes ei lähe.

Lahkumine Venemaa küljest ei ole ilmselt nii lihtne, et lülitame mõne kangi teise asendisse? Mida selleks tegelikult vaja on?

Oleme Balti riikides kokku leppinud, et vaatame oma energiavarustuskindluse tõstmise ja Venemaa mõju vähendamise projekti kolmes etapis.

Esimene tähtaeg on 2019. aasta. Siis me plaanime teha Baltikumi eraldamise katse. Praegu ühendavad Baltimaid Valgevene ja Venemaaga üheksa elektriliini. Lülitame need kõik välja ja proovime jätta kolm Balti riiki toimima eraldi sünkroonalana.

Meid aitab selle testi juures, et oleme ehitanud kaks Estlinki ühendust Eesti ja Soome vahele. Meil on Leedu–Rootsi kaabel Nordbalt ja on Leedu–Poola ühendus LitPol. Oleme tugevdanud Balti riikide sisemist võrku ja parandanud võrguautomaatikat. See kõik aitab kaasa, et kui peaks tekkima hädaolukord, siis me suudame hoida Balti elektrisüsteemi elus. 2019. aastal tahame seda katsetada ning selle eralduskatse järel olla veendunud, et Venemaa-liinid peaksid välja lülituma, siis tuled jäävad Eestis ja Baltimaades põlema.

Teine eesmärk on 2025. aasta, mil peame jõudma välja sinna, et Balti riigid suudaksid mitte ainult hädaolukorras, vaid vajadusel planeeritult ja kestvalt tegutseda eraldi sünkroonalana. Kõik kolm Balti riiki on endale sisemise eesmärgi püstitanud, et me selle võimekuse loome. Seda tuleb nagunii teha ka hilisema ühise talitluse valguses mõne teise Euroopa võrguga.

2030. aasta võiks olla tähtaeg, mil sünkroniseerime end mõne teise suurema süsteemiga. On valida, kas selleks saavad Põhjamaad või Kesk-Euroopa.

Miks see vajalik on?

Väikest elektrisüsteemi on palju keerulisem ning ka kallim juhtida. Kui süsteemis on väga vähe tootmisseadmeid ja väike tarbimine, siis näiteks iga tootmisseadme tööst välja langemine võib tekitada süsteemile tervikuna suuri probleeme.

Kui näiteks peaksime mingil põhjusel kaotama Narva elektrijaamad, siis nii väikeses elektrisüsteemis, nagu seda on Baltikum, võib tähendada hetkeliselt väga suurt sageduse kukkumist. Tänases olukorras Narva jaamade kadumist Venemaa ühendsüsteem ei tunnegi, süsteemi maht on nii suur. Ainult Balti riigid eraldi – see on nagu kartautoga sõitmine. Lühikest aega saab hakkama, aga Tallinnast Tartusse kardiga ju sõita ei taha. Meiega sarnast maailmavaadet jagavate riikidega ühises elektrisüsteemis töötada on nii odavam kui ka töökindluse mõttes stabiilsem.

Kas selleks on vaja ehitada veel uusi elektriühendusi Soomega – lisaks neile kahele, mis juba on?

Tänased Estlink kaablid on alalisvooluühendused, millega me saame võimsust vahetada, aga mitte sagedust hoida. Me vajame vahelduvvooluühendusi, millega me hoiame elektrivõrgus sageduse ühesugusena.

Selleks, et Balti riigid saaks 2025. aastaks eraldi töötada, on vaja Balti enda elektrisüsteemi tugevdada. Kõige selgem näide on kolmas Eesti–Läti liin, mille osas töö käib ja see peaks valmima 2020. aastal.

Praegu ühendavad Eestit ja Lätit otse ainult kaks elektriliini üle Valga. Kolmas liin läheb läbi Pihkva, ning see lõigatakse tulevikus läbi. Kaks Valga liini on nõrgad ja vanad, need asuvad ühes liinikoridoris. Uus liin läheb suunal Harku–Lihula–Sindi–Kilingi-Nõmme–Riia. Selle maksumus on 172 miljonit eurot, millest 112 miljonit paneb sisse Euroopa Liit. Ülejäänud raha oleme kogunud elektri ülekandevõimsuste rendist turuosalistele, ehk tarbijale ei lähe selle liini ehitus maksma sentigi.

Baltimaade sees tehtavate investeeringute suurusjärk kokku on 500 miljonit. Kui me tulevikus peaksime ühinema Kesk-Euroopa võrguga, tuleb ehitada teine Poola–Leedu ühendus ja tugevdada Poola sisevõrku Saksamaa suunal. Kui ühendume Põhjamaadega, tuleb ehitada tõenäoliselt sinna veel kolm vahelduvvooluühendust Soome suunal. Kui palju see täpselt investeeringuid vajab, on ennatlik öelda. Kõigepealt on tarvis põhimõttelist kokkuleppet, kas sünkroniseerime end Kesk-Euroopa või Põhjamaade suunas. See selgus peab tulema veel tänavu.

See on poliitiline valik?

Jah, see on poliitiline valik. Teine osapool peab ju ka olema valmis vajalikke võrgutugevdusi tegema. Silda ei saa ehitada ainult ühele kaldale.

Euroopa Liit on öelnud, et Baltikumi desünkroniseerimine Venemaast ja sünkroniseerimine ühe või teise elektrivõrguga Euroopas on prioriteetne eesmärk. Kindlasti Euroopa Liit kaasfinantseerib nende projektide realiseerumist. Meie senine kogemus on olnud väga hea. Estlink 2-le saime 100 miljonit Euroopa Liidu toetust, kolmandale Eesti–Läti liinile 112 miljonit, Eesti–Soome gaasiühendusele Balticconnector 206 miljonit. Sisuliselt oleme viimase kuue-seitsme aastaga projektipõhiselt pea pool miljardit eurot täiendavaid investeeringuid saanud. See on suurepärane, et oleme elektri- kui gaasivõrgu idast lahti, läänega kokku ühendamisel suutnud kaasata efektiivselt Euroopa Liidu toetusi.

Kas Eesti ise oleks saanud neid investeeringuid teha?

Kindlasti mitte. Eriti markantne on Balticconnector. Ilmselgelt Eesti gaasitarbija ei oleks kunagi sellist investeeringut tariifis välja kandnud. Ka Estlink2 on sama lugu. Kogu Eesti elektrituru avamine on tegelikult olnud edulugu – meil on 100% konkurentsile avatud turg, kus hinnad on täna madalamad, kui oleksid olnud Narva jaamade põhised reguleeritud hinnad.

Me panime Estlinki suurusjärgus 100 miljonit eurot sisse Eesti elektritarbija tariifi arvel, aga läbi madalama elektrihinna juba ainuüksi 2014. aastal tõi juurdepääs Põhjamaade elektriturule kusagil 50 miljonit eurot kasu tarbijatele läbi madalamate hindade. Saime endale Soome elektrihinna, vastasel korral meil oleks olnud Leedu hind, mis on olnud ca 20 eurot kallim kuni selle aasta alguseni. Igal juhul on ühendused Põhjamaadega toonud Eesti energiatarbijale kasu.

Lisaks infrastruktuurile oleme estlinkide kaudu saanud toimiva turumehhanismi. Samamoodi kui Balticconnector peab tooma 2020. aastaks ühtse Soome ja Balti gaasituru. Infrastruktuuru ehitamine on mõttetu, kui selle infra peale ei ole toimivaid turumehhanisme, mis laseks energial efektiivselt voolata.

Kogemus on näidanud, et ei saa tekkida abstraktset nõudlust ja pakkumist, kui ei ole infrastruktuuri. Loogika on ikka see, et taristu tuleb enne ja turg tuleb järgi. See kehtib ka laiemalt. Näiteks Rail Balticu puhul.

Mis gaas seal Soome–Eesti gaasitorus voolama hakkab?

Küsimus ei ole isegi selles konkreetses gaasimolekulis, kas see on pärit Venemaalt või tulnud meile LNGna ja siis regasifitseeritud. Meil tekib kolme Balti riigi ja Soome ühine, arvestatava suurusega gaasiturg, mille maht on ca 8–10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Eesti oma 0,5 miljardi kuupmeetriga ei ole mingi eraldiseisev turg, kus saaks tekkida efektiivne konkurents.

See annab meie gaasitarbijatele sisuliselt võimaluse valida müüjat, nii nagu elektriga täna on. Võimaldab tekitada konkurentsi gaasimüüjate vahel, mis on hea tarbijatele.

Kui leedukad tõid Klaipėda sadamasse vedelgaasiterminali ehk laeva, mille nimi on Independence, siis kui palju see meie olukorda Eestis mõjutas?

See tähendas meile väga palju. Klaipėda LNG terminal andis meile kindlustunde, et isegi kui Venemaa kraanid on kinni, siis suudame Klaipėda ja Läti Inčukalnsi hoidla kaudu suvel Baltikumi nii palju gaasi sisse tuua, et talvel oleks gaasivarustus tagatud. Gazprom oli sunnitud ümber mõtlema kogu oma lähenemise Baltikumile ja siinse gaasi hinnastamisele.

Aprillis 2017 liberaliseerub Lätis gaasiturg. Juurdepääs Inčukalnsi maa-alusele hoidlale avaneb, see peaks soodustama konkurentsi. Gazpromi kriitiline roll Baltikumi gaasiga varustamisel on murtud. Gaasi varustuskindluse mõttes olen üsna rahulik. Me oleme astunud väga suure sammu Venemaa mõju vähendamisel gaasitarnetele. Elektriga me veel sealmaal ei ole.

Miks elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamine nii kaua aega võtab?

Tuleb arvestada, et ainuüksi suurte õhuliinide ehitamine nullist võtab umbes kümme aastat aega. Kolmanda Eesti–Läti liini kogemus näitab, et alustasime projektiga kusagil 2010. aastal ja valmima peaks see 2020. On planeeringud, kasutusõigused, detailplaneeringud, ehitus. Desünkroniseerimisega seotud projektid on piisavalt mastaapsed. Oleme töötanud hästi, kui 2019–2025 loome endale kindlustunde energiajulgeoleku mõttes. Kui on kas hädaolukord või julgeolekuolukord seda nõuab, siis suudame kolme Balti riigiga iseseisvalt opereerida.

Näiteks just lõpetasime Eesti Elektrijaama alajaama rekonstrueerimise Narvas, mis tähendab ühe pika sõltuvuse lõpetamist. Nüüd suudame Eesti elektrisüsteemi hoida töös ka siis, kui Narva jaamad ei peaks elektrit tootma. Narva jaamad on teatavasti läbi oma jahutussüsteemi väga mõjutatavad Vene Föderatsiooni poolt. Kui nad peaksid seiskuma, siis tuled ei kustu.
Hea intervjuu.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2017 12:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 669
On tõesti hea intervjuu.
Oleks tahtnud siiski täpsemalt teada, mis muutub ajavahemikus 2019-2025 kui "võimekus avariiolukorras eralduda" saab "võimekus planeeritud ja kauakestvaks eralduseks".
Tsiteeri:
Uus liin läheb suunal Harku–Lihula–Sindi–Kilingi-Nõmme–Riia. Selle maksumus on 172 miljonit eurot, millest 112 miljonit paneb sisse Euroopa Liit. Ülejäänud raha oleme kogunud elektri ülekandevõimsuste rendist turuosalistele, ehk tarbijale ei lähe selle liini ehitus maksma sentigi.
See ei ole 100% korrektne. Võrguteenuse hind kooskõlastatakse vastavalt kuluarvestusele. Kõik kulud mõjutavad lõpptulemust. Tõsi on, et ilma EL toetusteta ja rendituludeta võiks võrguteenuse hind olla veel kõrgem (ilma uue liini ehitamiseta samas madalam).

Eesti-Soome gaasitoru on 50-50 niikaua, kuniks meil ei ole (ühel või teiselpool lahte) oma LNG terminali. Väide Leedu laeval oleva LNG tehase võimekusest on liialdatud - reaalselt pole sealt võimalik läbi lasta mahtu, mis kataks kolme Balti riigi aastaringse vajaduse. Rääkimata selle gaasi jagamisest Soome.
"Venemaa gaasikraanid kinni" on hetkel veel üsna omaenda jalga laskmise moodi üritus - Peterburi kandi gaas tuleb samuti suures osas Läti hoidlatest ja jookseb läbi meie Värska pumpla. Kui kraanid kinni, võib Peterburis jahedaks minna ;) Seega on meil otse Vene piiri ääres 2 energeetika-alast kriitilist objekti - Narva elektrijaamasid oskavad pea kõik nimetada aga Värska gaasipunkt on oluliselt vähem teada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2017 22:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 509
2korda2 kirjutas:
"Venemaa gaasikraanid kinni" on hetkel veel üsna omaenda jalga laskmise moodi üritus - Peterburi kandi gaas tuleb samuti suures osas Läti hoidlatest ja jookseb läbi meie Värska pumpla. Kui kraanid kinni, võib Peterburis jahedaks minna ;) Seega on meil otse Vene piiri ääres 2 energeetika-alast kriitilist objekti - Narva elektrijaamasid oskavad pea kõik nimetada aga Värska gaasipunkt on oluliselt vähem teada.


siin olevad kaardid paistavad väitvad vastupidist?

http://www.mappery.com/maps/Europe-Prop ... es-Map.gif

edit: panin konkreetse kaardi lingi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2017 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Mär, 2016 14:37
Postitusi: 124
smr kirjutas:
2korda2 kirjutas:
"Venemaa gaasikraanid kinni" on hetkel veel üsna omaenda jalga laskmise moodi üritus - Peterburi kandi gaas tuleb samuti suures osas Läti hoidlatest ja jookseb läbi meie Värska pumpla. Kui kraanid kinni, võib Peterburis jahedaks minna ;) Seega on meil otse Vene piiri ääres 2 energeetika-alast kriitilist objekti - Narva elektrijaamasid oskavad pea kõik nimetada aga Värska gaasipunkt on oluliselt vähem teada.


siin olevad kaardid paistavad väitvad vastupidist?

http://www.mappery.com/maps/Europe-Prop ... es-Map.gif

edit: panin konkreetse kaardi lingi


Äkki seletad, mida sa sealt 2003 a. kaardilt nüüd silmas pidasid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2017 14:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 509
carrierlost kirjutas:
Äkki seletad, mida sa sealt 2003 a. kaardilt nüüd silmas pidasid?


Seda kaarti vaadates ei saa ma aru, kuidas Peterburi gaasi Lätist tuleb.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2017 14:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Mär, 2016 14:37
Postitusi: 124
smr kirjutas:
Seda kaarti vaadates ei saa ma aru, kuidas Peterburi gaasi Lätist tuleb.

Läbi torustiku, mis läheb Lätist Pihkva poole läbides veidi ka Eesti territooriumi Misso kandis:

Pilt

Suvel pumpavad Incukalns mahutisse sisse, kütteperioodil välja.
Tsiteeri:
In 2015, Gazprom’s gas storage capacities in Europe (including those under lease contracts) amounted to 5 billion cubic meters and their daily deliverability was 61.5 million cubic meters.

Gazprom owns the following UGS facilities in the FSU:

Mozyrskoye, Osipovichskoye and Pribugskoye (Belarus);
Abovyanskoye (Armenia).
The Company also uses some of the Incukalns UGS capacities (Latvia).

http://www.gazprom.com/about/production ... d-storage/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kliimamuutustest
PostitusPostitatud: 28 Jaan, 2020 11:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17656
LIVE TVs praegu konverentsi ülekanne tuumajaama rajamisest Eestisse. Hetkel veeretab Ratas ümarat juttu.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 53 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt