Muideks! Viimasel ajal on kuidagi eriliselt hakanud silma torkama postitused erinevate teemade all, missugused just-kui aksioomina võtavad, et meile ikka ja alati keegi kusagilt peaks midagi poolmuidu või hoopis ilma eest andma. Pajatatakse mingitest nn. sõbrahindadest NATO´s jne. Millegipärast maailmamajandus selliseid mõisteid eriti ei tunnista. Pole ei meie, ega keegi teine just NATO liikmelisusele tuginedes või selle tõttu miskit odavamalt või lausa mitte millegi eest saanud. Maailmas on olemas vaid riikide huvid ja kodumaata kapital ning mitte keegi ei ole huvitatud sobiva äri olemasolul meie või kellegi teise NATO liikmelisusest. Kangesti koomiline on kuulda pettunud üllatushüüdeid (kommentaare), kui need või teised on saanud seda või teist ja kes teab kui suurtes kogustes imemadalate hindadega, kuigi pole nad ei NATO-s ega midagi. Me ise siin tegeleme hoopis taolise enesesisendusega. Ja nagu näha, on nii mitmedki seisukohad, mis esialgu kellegi poolt kunagi just-kui oletuste tasemel välja öeldi, praeguseks juba aksioomide staatusesse jõudnud.
Seda siis seoses massikommunikatsiooni ja propaganda rolliga arvamuste kujundamisel.
Meie foorumis aga pajatatakse oma märgadest unenägudest, utopistlikest soovunelmatest, et kuidas me ikka peaks seda ja teist maailma sõjatehnika tippsaavutusi saama, kujutades küll tankide, küll lennukite teema all endale ette sõjategevust, kus omad mehed just-kui taolist tehnikat peaksid kasutama, mis igavesed ja tabamatud on. Ja samas, tehnika, mis vaata et 100% -ist haavamatust ei taga, olla kas siis päris, või vähemalt meiele kasutuskõlbmatult saast.
Ja veel!
Millegipärast üritatakse meile iga kandi pealt peale suruda seda ohvristaatust, lootusetuse ja alistumismeeleolusid. Juba pea-aegu kogu eelneva viimase iseseisvusaja jooksul (tuleb tunnistada, et esimese 5-7 aasta jooksul polnud see mitte selliselt, sest muidu poleks tõenäoliselt seda MEIE RIIKIgi olnud). Ikka ja jälle, et kui raske meil ikka on olnud läbi aegade ja ikka meist sõltumatu võõrale võimule alistumine, küüditamised, võõrvõim kui mingi vääramatu jõud, millega võidelda ei saagi. Ja sellest aksioomist tulenevalt peaksid teised kõik meid just-kui haletsema ja meile krt teab mida poolmuidu või tasuta jagama. No ei jaga ja ei anna! Mis krdi "sõbrahinnad", missugustega me siin end meelitame. Pole olemas selliseid asju. Äri ei tunne sõpru.
See, kes end ise ei aita, seda ei aita ka keegi teine.
Just eile oli uudistes, et taas tuleb mingi film küüditamistest. Värvati osalisi filmis kaasalöömiseks.
Krt küll! Imalaks on see asi juba läinud.
Samas, kui meie riigi kuulsuspäevi, milliseid me vaid tänu iseendale saavutasime (ja-jah - ka selliseid päevi on olnud - kui mõnele see uudisena tuleb) ja meie meeste kodumaa nimel kordasaadetud kangeid tegusid ei julgeta nagu tunnistada, rääkimata nende filmilindile talletamisest. (Vana teema juba ka meie foorumis.)
Kas siis tõepoolest kogu meie riigi ajalugu ja meie meeste teod läbi aegade on olnud vaid üks lõppematu alistumine vääramatule välisjõule?
Kas selline riigi kodaniku kasvatamine (kui see tõepoolest seda riigi poolt on) on taotluslik? Ja kui see seda on, siis mida sellega õieti siis taotletakse?
Vaat sellised mõtted ja küsimused on mul peas, millistele ma vastust ei leia.
Uusi trende kohalikust propagandast
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Venelastel valmis suureks ümmarguseks võidupühaks üks "ajalooline" seriaal nimega "Vabastajad" (Osvoboditeli). Vaatasin.
Selle vanade nõuka ajalootarkuste korrutamine (ootamatu sõda juunis 1941 jne) juures on aga märkimist väärt üks teine asi.
Filmis on põhirõhk 3D animatsioonil, hulk näideldud stseene ja natuke dok-kaadreid. Needki kohati Läänerindelt.
3D animatsiooni abil selgitatakse nt langevarjuri liikumist lennukist väljumisel jms üldharivat.
Tuntud näitleja kommenteerib seda mingist 3D virtuaalmuuseumist.
Ehk siis küse, et miks meil ei võiks olla selliselt ülesehitatud film Vabadussõjast?
Selle filmi eelarve on murdosa tehtud melodraamadest (Detsembrikuumus, Nimed marmortahvlil, Tuulepealne maa).
Kellele teha ettepanek?
Talvisota või Tali-Ihantala oleksid eelarvelt krõbedad, aga selline arvutitöö?
Selle vanade nõuka ajalootarkuste korrutamine (ootamatu sõda juunis 1941 jne) juures on aga märkimist väärt üks teine asi.
Filmis on põhirõhk 3D animatsioonil, hulk näideldud stseene ja natuke dok-kaadreid. Needki kohati Läänerindelt.
3D animatsiooni abil selgitatakse nt langevarjuri liikumist lennukist väljumisel jms üldharivat.
Tuntud näitleja kommenteerib seda mingist 3D virtuaalmuuseumist.
Ehk siis küse, et miks meil ei võiks olla selliselt ülesehitatud film Vabadussõjast?
Selle filmi eelarve on murdosa tehtud melodraamadest (Detsembrikuumus, Nimed marmortahvlil, Tuulepealne maa).
Kellele teha ettepanek?
Talvisota või Tali-Ihantala oleksid eelarvelt krõbedad, aga selline arvutitöö?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Huvitav, kas see Marxi tsitaat on tõene? Siis oleks küll paras kivi kommunistide kapsaaeda nende oma klassiku poolt!
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Trollile täienduseks - ka täiuslik keeleoskus ei muuda šovinisti olemust, kes end põlisrahvusele põhimõtteliselt vastandab.
Vene rahval on palju rahvatarkusi - näiteks "Ära mine võõrasse kloostrisse oma eeskirjadega".
Kahjuks eestlaste sugulusrahval ( vähemalt loode-Venemaal) ei ole kombeks oma rahvatarkuste järgi elada.
Vene rahval on palju rahvatarkusi - näiteks "Ära mine võõrasse kloostrisse oma eeskirjadega".
Kahjuks eestlaste sugulusrahval ( vähemalt loode-Venemaal) ei ole kombeks oma rahvatarkuste järgi elada.
Eesti ajalugu on võltsitud?
Ma igaks juhuks seda Vabadussõja rubriiki ei pannud, tundub pisut propaganda moodi. Kas keegi ajalooga ürikute kaudu tutvunu oskab öelda kas mõni väide ka õige on? Artikli autoriks märgitud Tõnu Veeremaa.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64621886
Eestlastele kingiti juba Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust....
Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa 1939.a.. lk.172.
Katkendeid raamatutest «Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa»; ja «Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a..»
30 märtsil 1917 tunnistas Venemaa Ajutine Valitsus ametlikult Eestimaa Autonoomiat. Lk. 517. Riigi legitiimne võim oli Töörahva Komuuni (Anvelti) käes.
Järjekordselt kinkis eestlastele täieliku iseseisvuse Inglise kindral Marsh 11 augustil 1919 a. Eestlased omast ahnusest ja sisemisest võimuvõitlusest tingituna pole kunagi suutnud oma iseseisvust hoida. Venemaa on läbi aegade pakkunud eestile autonoomiat ja iseseisvust!
Esimese Maailmasõja aegu ja hiljem, on kogu aeg eestlaste võitlusvaim ja varustus olnud viletsad. Esimesed 2000 meest saadeti nn. Vabadussõtta ilma relvadeta. Isegi 1919.a. oli veel relvade puudujääk ligi 10 0000 ühikut. Samal ajal toimus aga ju veel saksa okupatsioon.
Eestlastele kingiti juba mitmendat korda, Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust.
Sellega igasugune vajadus nn. vabadussõjaks juriidiliselt puudus. Kõik oli seaduslikult garanteerituna olemas.
Tartu rahu sõlmimine ebaseadusliku Lenini enamlaste mittelegitiimse valitsusega on järjekordne bluff ja kokkumäng punastega, mis aga kestab tänase päevani..
See oli tavaline võimuvõitlus Esimese Maailmasõja keerises. Toimus Maailmasõda, Tsaari Venemaa lagunemine Valgekaartlasteks ja punasteks enamlasteks.
Eestis aga käis äge võitlus enamlaste-(Anveldi) pooldajate ja sõjalise diktatuuri (Pätsi –Laidoneri) pooldajate vahel. Valdades isegi toimis veel kolmikvõim. Politseis ja sõjaväes aga kaksikvõim. Eesti sõjaväeline Hunta taples võimu pärast.. Sekkus veel ju ka taas saksa okupatsioon.
Tänu liitlastele: britid, prantslased; venelastele, kus võitlesid valged punastega - õnnestus eestis teostada-kehtestada Pätsi sõjaline diktatuurivalitsus.
Mingit Nõnda nimetatud Vabadus-sõda 1918-1920 polnudki! Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk.172.
Sellele eelnes Ülemsõjanõukogu otsus 11 juunist 1919 a., mille täideviijaks oli inglise kindral H. Gough.lk.145,
Mingi nn. vabadussõja luulu on järjekordne eestlaste suurusehullustus, võrreldes soomlastega! Soomlastel oli «Kalevala» ja Talve sõda. Soomlased hoiavad oma iseseisvust tänaseni! Eestlased panid ka kokku omapoolse «Kalevipoja» ning samuti - oma Vabadussõja!
Raamatus, Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa lk. 84. - 21 veebruar 1918 Saksa okupatsioonivägede tulekul deklareeris Eesti ! polgu ülem E. Põdder, et Eesti rahvusväed peavad ennast sakslaste (okupantide) suhtes kõikjal iseseisvaks ja erapooletuks (NEUTRAALSEKS) ning okupatsioonile vastupanu ei osuta.
Lk. 86. - 20 märtsil 1918.a. järgnes saksa kindrali A. v. Seckendorffi käsk: Eesti sõjavägi likvideerida ja laiali saata.
Sakslased konfiskeerisid eestlastelt 28 suurtükki, 69 kuulipildujat, 12 500 püssi, 27 pommi-ja miinipildujat, 1,6 miljonit padrunit jne.
1922.a.hinnati sakslaste poolt tekitatud kahju väärtuseks 193 miljonit vene kuldrubla.(367,5 miljonit Eesti marka).
Sellest 105 miljonit konfiskeeritud relvade eest ja 88 miljonit sisseseadeid, masinaid, 19 laeva, lina, metsa jne,
Lk.111. 27. august 1918.a. Bresti rahulepingu lisa Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus oma ülemvõimust Eestis.
22. september 1918.a. saksa keiser Wilhem II tunnustas Eestimaa ju Saksamaa osaks, iseseisvaks saksa hertsogiriigiks. Seega kaotas Eesti oma autonoomia.
Nüüd oli eesti reeturite ainuke lootus, et liitlaste - või Venemaa väed vabastavad Eesti.
Augustis 1918.a. asuti Eesti punaste kütipolgu ja Eesti Töörahva Nõukogude Vabariigi loomisele. Toimusid mässud.
Lk. 96. 1917.a. sügisest alates valitses Vene-Saksa rindel "Ei sõda - ega rahu!"
Sõduritel puudus nimelt motivatsioon sõdida. Toimus Vene-Saksa sõdurite vennastumine ja vastastikune kaubitsemine.
Lk. 156. 29.novembri 1918.a.Eesti üldmobilisatsioon suutis kokku kutsuda 1500 meest.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk 24. Asutava Kogu valimised toimusid aktiivsel sõjaväe osavõtul.
Lk.44. toimusid kooliõpilaste värbamised sõjaväkke. Lk.49. Ajutine valitsus oli täielikult sõjaväeline. Lk.52. Koolinoorte mobilisatsioonide käigus tõusis armees meeste arv 74 506 meheni. Püsse oli aga vaid 64 140. Seega enam kui 10 000 meest olid endiselt ilma relvadeta. Varustus oli kehva. Sõjaväkke meelitas toitlustamine ja riietus. Nimekirjades seisvate Kaitseliitlast arv kerkis küll 1.juuniks 1919.a. 100 000-ni, Kuid riviteenistuseks kõlblikke oli neist ainult 32 000 meest ja nendest olid saanud õppust ainult 14 000 meest. Lk.14. Soomusrongi koosseisus oli ainult 70-80 meest... Põhilise võitluse Petrogradi - Pihkva suunal tegid ära Põhja Armee ja Judenitsi juhitud Loode Armee, kellel oli ka varustus parem ja soomusronge rohkem....
Uusikaupunki rahulepingus, mis sõlmiti 31. augustil 1721. aastal. Peeter I kuulutas Liivimaa Saksa provintsiks Vene tsaaririigi koosseisus. Eesti aadelkond võitis Rootsi võimu alt Vene tsaari alluvusse üleminekuga tohutult, sest Karl XII oli sakslastest mõisnike õigusi Põhjasõja jooksul juba korduvalt kitsendanud. "Peeter I kasutas selle ära. Ta mitte ainult ei kinnitanud Saksa privileege, vaid andis veel juurde. Osa rootslastele kuulunud mõisaid anti näiteks sakslastele üle." Algas baltisaksa mõisnike õitseaeg! Mida Peeter I Eestile andis?
Päästis eesti rahva otsesest demograafilisest hävingust. Linnades kehtisid Lübecki linnaõigus ja luteri usk. Tõi koguni õlilaternad Tallinna tänavatele, ning need saabusid Eesti pealinna isegi varem kui Peterburi. Tõi Eesti arhitektuuri siinmail kaua domineerinud hilisgootika kõrvale ka baroki. Tähtsamad barokk ehitused on näiteks Kadrioru loss ja mitmed majad Toompeal. Ehitas välja kaks olulist sadamat – Tallinna ja Paldiski.
"Armuline ja hea Vene keisrihärra..." selliste sõnadega pöörduti Vene keisrihärra poole, et vabaneda saksa mõisnike ülemvõimust. Venemaa valitsejad on kogu aeg toetanud eestlaste autonoomia ideed, alates 1030.a.Jaroslav Mudrõi valitsemisest kuni Jeltsini välja!. Esimest korda pakuti eestlastele Tallinna linna omavalitsust 1904.a. Millega eesti talupojad ei tulnud toime ja loovutasid Linnavõimu venelastele, et hea keisrirahvas valitseks neid! Ka balti aadelkond Eduard von Dellinngshausen, pakkus talupoegade vabastamise sajandaks aastapäevaks veelgi suuremaid vabadusi, kuid eesti reeturid läksid omavahel riidu ja lõpuks: 1936.a. võimu haaras jäägitult diktaator Pätsi (nagu praegu Ansip) sõjaväelaste hunta!.
Eestlaste tõeline iseseisvuspäev on 21. juuli 1940. aastal. Kui Päts pöördus rahva poole: «Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale sm. Johannes. Varesele kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. Sest toona rahvas võitis valimised!
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda. Seda seisukohta jagab ka Eesti praegune, Ansipi valitsus.
Venemaa vabastas eestlased sakslaste ristisõjast! 1920. ja 1945. aastatel saksamaa okupatsioonist! Ka nüüd on ainuke lootus Venemaa peale, kes võib vabastada Eestimaa jänkide ja NATO okupatsioonist ja viia taas majanduslikule tõusuteele.
Nagu Tsaari Venemaa ja Nõukogude Eesti aegu. Nii nagu Pätsi sõjalise hunta aegu, nii ka Ansipi aegu Eestimaa pole suuteline ennast ära toitma!
Eestil on ka teine ajalugu: Peale nende sobingute tunnustasid Tsaaritapjad-bolševikud, eesotsas Leniniga ka teisi eesti vabariike!
I - 5 novembril, 1917 aasta- 4. märtsini1918. aasta, Nõukogude Eesti kaks päeva enne Suure Oktoobri revolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril 1917..
II - 28 novembril 1917 kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest. Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska.
2 detsembril 1917 ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära.
III - 23 veebruaril 1918 Wabariiklastel I Ajutine Valitsus, kui õnnestus enne sakslaste saabumist, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
IV - 4 märtsini 1918 aasta, Balti Hertsogiriiki. Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma
12 november – 27 november 1918 II Ajutine Valitsus
25 novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid.
27 november 1918 – 8 mai 1919 III Ajutine valitsus
V - 28 novembril 1918 a. – (18 jaanuaril 1919 a. Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril.) taastati Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) 8. Detsembril1918. aasta Lenin tunnustas seda riiki ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
VI - 18 jaanuaril 1919. aastal-21.juuli 1940. kuulutati välja Eesti Wabariik, ja seda wabariiklaste poolt
VII - 11 augustil 1919 loodi Tallinnas inglise kindralite G. Gofi ja F. Marshi nõudmisel Loode-Venemaa valitsus
VIII - 21 juulil 1940 aasta president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poot taastati Nõukogude Eesti Seega, 6 augustil 1940 aastal astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20 augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990 aasta 8 mail loodud IX Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure 1990 aasta 12 juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.
Kui Eestis aga on mingi vabadusvõitlus, siis see jätkub võimuvõitluse näol tänaseni!
Tõnu Veeremaa - Kultuuriloolist estofiilidele
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64621886
Eestlastele kingiti juba Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust....
Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa 1939.a.. lk.172.
Katkendeid raamatutest «Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa»; ja «Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a..»
30 märtsil 1917 tunnistas Venemaa Ajutine Valitsus ametlikult Eestimaa Autonoomiat. Lk. 517. Riigi legitiimne võim oli Töörahva Komuuni (Anvelti) käes.
Järjekordselt kinkis eestlastele täieliku iseseisvuse Inglise kindral Marsh 11 augustil 1919 a. Eestlased omast ahnusest ja sisemisest võimuvõitlusest tingituna pole kunagi suutnud oma iseseisvust hoida. Venemaa on läbi aegade pakkunud eestile autonoomiat ja iseseisvust!
Esimese Maailmasõja aegu ja hiljem, on kogu aeg eestlaste võitlusvaim ja varustus olnud viletsad. Esimesed 2000 meest saadeti nn. Vabadussõtta ilma relvadeta. Isegi 1919.a. oli veel relvade puudujääk ligi 10 0000 ühikut. Samal ajal toimus aga ju veel saksa okupatsioon.
Eestlastele kingiti juba mitmendat korda, Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust.
Sellega igasugune vajadus nn. vabadussõjaks juriidiliselt puudus. Kõik oli seaduslikult garanteerituna olemas.
Tartu rahu sõlmimine ebaseadusliku Lenini enamlaste mittelegitiimse valitsusega on järjekordne bluff ja kokkumäng punastega, mis aga kestab tänase päevani..
See oli tavaline võimuvõitlus Esimese Maailmasõja keerises. Toimus Maailmasõda, Tsaari Venemaa lagunemine Valgekaartlasteks ja punasteks enamlasteks.
Eestis aga käis äge võitlus enamlaste-(Anveldi) pooldajate ja sõjalise diktatuuri (Pätsi –Laidoneri) pooldajate vahel. Valdades isegi toimis veel kolmikvõim. Politseis ja sõjaväes aga kaksikvõim. Eesti sõjaväeline Hunta taples võimu pärast.. Sekkus veel ju ka taas saksa okupatsioon.
Tänu liitlastele: britid, prantslased; venelastele, kus võitlesid valged punastega - õnnestus eestis teostada-kehtestada Pätsi sõjaline diktatuurivalitsus.
Mingit Nõnda nimetatud Vabadus-sõda 1918-1920 polnudki! Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk.172.
Sellele eelnes Ülemsõjanõukogu otsus 11 juunist 1919 a., mille täideviijaks oli inglise kindral H. Gough.lk.145,
Mingi nn. vabadussõja luulu on järjekordne eestlaste suurusehullustus, võrreldes soomlastega! Soomlastel oli «Kalevala» ja Talve sõda. Soomlased hoiavad oma iseseisvust tänaseni! Eestlased panid ka kokku omapoolse «Kalevipoja» ning samuti - oma Vabadussõja!
Raamatus, Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa lk. 84. - 21 veebruar 1918 Saksa okupatsioonivägede tulekul deklareeris Eesti ! polgu ülem E. Põdder, et Eesti rahvusväed peavad ennast sakslaste (okupantide) suhtes kõikjal iseseisvaks ja erapooletuks (NEUTRAALSEKS) ning okupatsioonile vastupanu ei osuta.
Lk. 86. - 20 märtsil 1918.a. järgnes saksa kindrali A. v. Seckendorffi käsk: Eesti sõjavägi likvideerida ja laiali saata.
Sakslased konfiskeerisid eestlastelt 28 suurtükki, 69 kuulipildujat, 12 500 püssi, 27 pommi-ja miinipildujat, 1,6 miljonit padrunit jne.
1922.a.hinnati sakslaste poolt tekitatud kahju väärtuseks 193 miljonit vene kuldrubla.(367,5 miljonit Eesti marka).
Sellest 105 miljonit konfiskeeritud relvade eest ja 88 miljonit sisseseadeid, masinaid, 19 laeva, lina, metsa jne,
Lk.111. 27. august 1918.a. Bresti rahulepingu lisa Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus oma ülemvõimust Eestis.
22. september 1918.a. saksa keiser Wilhem II tunnustas Eestimaa ju Saksamaa osaks, iseseisvaks saksa hertsogiriigiks. Seega kaotas Eesti oma autonoomia.
Nüüd oli eesti reeturite ainuke lootus, et liitlaste - või Venemaa väed vabastavad Eesti.
Augustis 1918.a. asuti Eesti punaste kütipolgu ja Eesti Töörahva Nõukogude Vabariigi loomisele. Toimusid mässud.
Lk. 96. 1917.a. sügisest alates valitses Vene-Saksa rindel "Ei sõda - ega rahu!"
Sõduritel puudus nimelt motivatsioon sõdida. Toimus Vene-Saksa sõdurite vennastumine ja vastastikune kaubitsemine.
Lk. 156. 29.novembri 1918.a.Eesti üldmobilisatsioon suutis kokku kutsuda 1500 meest.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk 24. Asutava Kogu valimised toimusid aktiivsel sõjaväe osavõtul.
Lk.44. toimusid kooliõpilaste värbamised sõjaväkke. Lk.49. Ajutine valitsus oli täielikult sõjaväeline. Lk.52. Koolinoorte mobilisatsioonide käigus tõusis armees meeste arv 74 506 meheni. Püsse oli aga vaid 64 140. Seega enam kui 10 000 meest olid endiselt ilma relvadeta. Varustus oli kehva. Sõjaväkke meelitas toitlustamine ja riietus. Nimekirjades seisvate Kaitseliitlast arv kerkis küll 1.juuniks 1919.a. 100 000-ni, Kuid riviteenistuseks kõlblikke oli neist ainult 32 000 meest ja nendest olid saanud õppust ainult 14 000 meest. Lk.14. Soomusrongi koosseisus oli ainult 70-80 meest... Põhilise võitluse Petrogradi - Pihkva suunal tegid ära Põhja Armee ja Judenitsi juhitud Loode Armee, kellel oli ka varustus parem ja soomusronge rohkem....
Uusikaupunki rahulepingus, mis sõlmiti 31. augustil 1721. aastal. Peeter I kuulutas Liivimaa Saksa provintsiks Vene tsaaririigi koosseisus. Eesti aadelkond võitis Rootsi võimu alt Vene tsaari alluvusse üleminekuga tohutult, sest Karl XII oli sakslastest mõisnike õigusi Põhjasõja jooksul juba korduvalt kitsendanud. "Peeter I kasutas selle ära. Ta mitte ainult ei kinnitanud Saksa privileege, vaid andis veel juurde. Osa rootslastele kuulunud mõisaid anti näiteks sakslastele üle." Algas baltisaksa mõisnike õitseaeg! Mida Peeter I Eestile andis?
Päästis eesti rahva otsesest demograafilisest hävingust. Linnades kehtisid Lübecki linnaõigus ja luteri usk. Tõi koguni õlilaternad Tallinna tänavatele, ning need saabusid Eesti pealinna isegi varem kui Peterburi. Tõi Eesti arhitektuuri siinmail kaua domineerinud hilisgootika kõrvale ka baroki. Tähtsamad barokk ehitused on näiteks Kadrioru loss ja mitmed majad Toompeal. Ehitas välja kaks olulist sadamat – Tallinna ja Paldiski.
"Armuline ja hea Vene keisrihärra..." selliste sõnadega pöörduti Vene keisrihärra poole, et vabaneda saksa mõisnike ülemvõimust. Venemaa valitsejad on kogu aeg toetanud eestlaste autonoomia ideed, alates 1030.a.Jaroslav Mudrõi valitsemisest kuni Jeltsini välja!. Esimest korda pakuti eestlastele Tallinna linna omavalitsust 1904.a. Millega eesti talupojad ei tulnud toime ja loovutasid Linnavõimu venelastele, et hea keisrirahvas valitseks neid! Ka balti aadelkond Eduard von Dellinngshausen, pakkus talupoegade vabastamise sajandaks aastapäevaks veelgi suuremaid vabadusi, kuid eesti reeturid läksid omavahel riidu ja lõpuks: 1936.a. võimu haaras jäägitult diktaator Pätsi (nagu praegu Ansip) sõjaväelaste hunta!.
Eestlaste tõeline iseseisvuspäev on 21. juuli 1940. aastal. Kui Päts pöördus rahva poole: «Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale sm. Johannes. Varesele kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. Sest toona rahvas võitis valimised!
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda. Seda seisukohta jagab ka Eesti praegune, Ansipi valitsus.
Venemaa vabastas eestlased sakslaste ristisõjast! 1920. ja 1945. aastatel saksamaa okupatsioonist! Ka nüüd on ainuke lootus Venemaa peale, kes võib vabastada Eestimaa jänkide ja NATO okupatsioonist ja viia taas majanduslikule tõusuteele.
Nagu Tsaari Venemaa ja Nõukogude Eesti aegu. Nii nagu Pätsi sõjalise hunta aegu, nii ka Ansipi aegu Eestimaa pole suuteline ennast ära toitma!
Eestil on ka teine ajalugu: Peale nende sobingute tunnustasid Tsaaritapjad-bolševikud, eesotsas Leniniga ka teisi eesti vabariike!
I - 5 novembril, 1917 aasta- 4. märtsini1918. aasta, Nõukogude Eesti kaks päeva enne Suure Oktoobri revolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril 1917..
II - 28 novembril 1917 kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest. Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska.
2 detsembril 1917 ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära.
III - 23 veebruaril 1918 Wabariiklastel I Ajutine Valitsus, kui õnnestus enne sakslaste saabumist, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
IV - 4 märtsini 1918 aasta, Balti Hertsogiriiki. Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma
12 november – 27 november 1918 II Ajutine Valitsus
25 novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid.
27 november 1918 – 8 mai 1919 III Ajutine valitsus
V - 28 novembril 1918 a. – (18 jaanuaril 1919 a. Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril.) taastati Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) 8. Detsembril1918. aasta Lenin tunnustas seda riiki ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
VI - 18 jaanuaril 1919. aastal-21.juuli 1940. kuulutati välja Eesti Wabariik, ja seda wabariiklaste poolt
VII - 11 augustil 1919 loodi Tallinnas inglise kindralite G. Gofi ja F. Marshi nõudmisel Loode-Venemaa valitsus
VIII - 21 juulil 1940 aasta president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poot taastati Nõukogude Eesti Seega, 6 augustil 1940 aastal astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20 augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990 aasta 8 mail loodud IX Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure 1990 aasta 12 juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.
Kui Eestis aga on mingi vabadusvõitlus, siis see jätkub võimuvõitluse näol tänaseni!
Tõnu Veeremaa - Kultuuriloolist estofiilidele
Re: Eesti ajalugu on võltsitud?
Google otsingutulemuste järgi otsustades tundub tegemist olema mingi täiesti põrunud anarhistiga. Google.
Veel üks üllitis ilmselt sama tegelase sulest: Link.
Veel üks üllitis ilmselt sama tegelase sulest: Link.
Pole nagu midagi öeldagi... eks igaüks lähe lolliks omamoodi. Igal juhul pole sellist soperdist küll mõtet tõsiselt võtta.Praegused streigid tõestavad ilmekalt, et oleme jõudnud samasse lähtepunkti
tagasi, kus olime 1937-1940-nda aastani! Tänased sündmused tõestavad
Vares-Barbaruse valimiste võitu ja N Liitu astumist!
Re: Eesti ajalugu on võltsitud?
Nüüd on üks järgmine loll, kellel on juba pisut võimu (ikkagi Tallinna TV üks juhtninasid), selle loo üles korjanud ja üles riputanud:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64621886
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64621886
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Eesti ajalugu on võltsitud?
Ühest küljest on hea kui saab sellisele jamale võimalikult vara jälile. Siis jõuab veel elusolevatelt üle küsida, täpsustada ja see väikene propagandanuiast-"meelemürk" neutraliseerituna mõjub hoopis vaktsiinina. Saab lisada omapoolse täpsustava kommentaari.
Samas ma ei teagi, kas tasub jamaga alati vaidlema hakata? Ehk lisab oponendile tahtmatult kaalu?
Igastahes 1940 aasta vägivaldset inkorporeerimist tuleks siiski küll vaadelda Molotov-Ribbentropi-Pakti, 1939 aasta Poola jagamise ja soomlaste-punaste Talvesõja kontekstis.
Samas ma ei teagi, kas tasub jamaga alati vaidlema hakata? Ehk lisab oponendile tahtmatult kaalu?
Igastahes 1940 aasta vägivaldset inkorporeerimist tuleks siiski küll vaadelda Molotov-Ribbentropi-Pakti, 1939 aasta Poola jagamise ja soomlaste-punaste Talvesõja kontekstis.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Tõstaks vana teemat pisut- kohalikuks trendiks näikse uuemal ajal olevat lihtlabane mahavaikimine. Olen üritanud peale GRU kapteni ja seersandi vangistamist ja nende ümber toimuva kordeballeti ülesastumiste ka kohaliku venekeelse meedia toimetamistel silma peal hoida, aga see näikse olevat eeskujuks võtnud rukkipõllul varjuva kuldi maneerid. Vait ja vagane, nagu poleks sündmust olnudki...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Deutsche Welle asjatundja tuleb Baltikumile vastupropagandakanali loomisel appi.
http://www.spiegel.de/politik/ausland/b ... 35009.html
http://www.spiegel.de/politik/ausland/b ... 35009.html
-
Martin Peeter
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Ma arvan, et neid pilte võiks vaadata ja mõelda. Ma loodan, et mõtlevad ka need, kes selle eest raha saavad.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71857141
http://m.delfi.ee/galeriid/?id=155119#! ... oNvzDf_-gg
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71857141
http://m.delfi.ee/galeriid/?id=155119#! ... oNvzDf_-gg
Dona nobis pacem!
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
http://www.ohtuleht.ee/686332/galerii-p ... aljakul#58
Kummaline kooslus.
Kummaline kooslus.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Uudisteagentuuri RIA nägemus Baltikumi okupeerimisest http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=71959759
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Originaalartikkel on see? http://ria.ru/analytics/20150720/1138219309.html See avaldati küll eile.
Tunnen, et autor pidi end tugevalt tagasi hoidma, et mitte lisada lausesse urodlivõi - värdjalik. Kovaljovi tähelend Voenno-Istoritseskij Zurnalis ei andnud rahu?На очереди было детище Версальского договора — Польша.
Vot sulle siis.членам ЦК ВКП (с) было очевидно, что во главе страны нужен более лояльный политик. Как впрочем, и в других прибалтийских республиках.
Re: Uusi trende kohalikust propagandast
Punaarmee ansambel tuleb Eestisse Venemaa vastu austust kasvatama.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72324279
Huvitav, kes sedasorti initsiatiiviga esines? Impressum?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72324279
Huvitav, kes sedasorti initsiatiiviga esines? Impressum?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist