Üheks n-ö õpikunäiteks on Peterburi 5. kanali tegevus. Juhtum sai alguse 4. juunil avaldatud president T.-H. Ilvese intervjuust
Ukraina väljaandele Jevropeiska Pravda, kus ta rääkis, et Venemaa sõjaline rünnak Eesti (NATO) territooriumil ei jääks vastuseta. 5. kanalis ilmusid sellest „uudislood“ 4. ja 5. juunil. Samal ajal tegi telekanali võttegrupp ettevalmistusi Eestisse sõitmiseks ja otsis kohapealseid kõneisikuid. Lisaks sooviti käsitleda eesti keelde tõlgitud koomiksi „Hipster Hitler“ ilmumist. Kokkuleppele jõuti juba varasema eetrikarastusega Kremli-meelsete eestkõnelejatega. Teletöötajad Natalja Kirilova ja Igor Tšigarev saabusid Tallinna lennujaama 6. juuni hommikul. Kuna isikutel puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid Eestisse sisenemist, määras PPA neile sisenemiskeelu. 9. juuni õhtul oli reportaaž eetris. Plaanitud intervjuud tegi Vene telekanalite kohalik kaastöötaja Oleg Bessedin, kes on ka varem osutanud Venemaa propagandatootjatele kaasabi. 5. kanali töötajatel olid muu hulgas kaasas nn tööplaanid-stsenaariumid. Plaan nägi ette T.-H. Ilvese suguvõsa tausta ära kasutades rõhutada tema vene päritolu (vanaema ja ema venelased), viidata tema isa võimalikule koostööle Saksa okupatsioonivõimuga Eestis, heita talle ette kommunismi ja fašismi võrdsustamist jms. Leida kohapeal (Eestis) inimesi, kes oleksid valmis eeltoodut sobival viisil kommenteerima. Samuti püstitada küsimus: miks eestlastele nii väga Hitler meeldib, kas neil teisi „kangelasi“ ei ole (viide koomiksile „Hipster Hitler“)?
- 6.jpg (223.95 KiB) Vaadatud 5989 korda
2018. aastal on Venemaa riiklikus ajaloopoliitikas ilmnenud teatav tagasipöördumine agressiivsema ja jõulisema ajalootõlgenduse juurde. Retooriliselt on taas ellu äratatud Venemaad väidetavalt kahjustava ajaloovõltsimise vastane võitlus, mis pärast samanimelise komisjoni laialisaatmist 2012. a näis olevat ennast ammendanud. Viimasel ajal on aga just „Venemaa huve kahjustava ajaloovõltsimise vastase võitluse“ deviisi all taas sõna võtnud mitmed Venemaa juhtivate ülikoolide ja teadusasutuste esindajad, seostades seda eelkõige vajadusega kaitsta Kremlile sobivat II maailmasõja (ehk Venemaal: Suure Isamaasõja) käsitlust. Neid toetavad ajaloouurimisega tegelevad Venemaa GONGO2-d ja mõttekojad. Oluliseks tulevaseks tähtpäevaks on siinkohal 23. august 2019, mil möödub 80 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimisest. Venemaa historiograafia püüab MRP tähendust pisendada ning eitab, et just see NSV Liidu ja Saksamaa leping lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning päästis sisuliselt valla II maailmasõja. Taktikalise käiguna üritatakse avalikkuse tähelepanu suunata 1938. a Müncheni kokkulepetele, süüdistades hoopis lääneriike koostöös hitlerliku Saksamaaga.
26.-27. aprillil 2018 toimus Kaliningradis I. Kanti nimelises Balti Föderaalses Ülikoolis (BFU) seminar pealkirjaga „„Mälusõjad“ kui tänapäevase maailmakorralduse ümberhindamise instrument: II maailmasõja ajaloo uued väljakutsed“. Ürituse peakorraldaja oli 2017. a
moodustatud Sotsiaaluuringute Ekspertinstituut (EISI). Seminaril arutleti Venemaa ajaloopropagandale oluliste teemade üle: fašismi käsitlus, konfliktid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis tulenevad II maailmasõja „võltsimisest“, suhted Jaapani, USA, Balti riikidega jne.
- Ajaloovõltsimisele pühendatud konverents Kaliningradis. Vasakul M. Ilmjärv, tema vastas G. Chiesa.
- 7.jpg (170.62 KiB) Vaadatud 5983 korda
Peamiselt osalesid Kaliningradi seminaril Venemaa enda teadusasutuste ja -organisatsioonide töötajad. Sisuliselt ainsateks väliskülalisteks, kes andsid üritusele soovitud rahvusvahelist mõõdet, olid Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Magnus Ilmjärv ja Itaalia Kremli-meelne ajakirjanik, Krimmi annekteerimise apologeet Giulietto Chiesa. Seminari juhtinud Moskva Riikliku Ülikooli politoloogiateaduskonna dekaan Andrei Šutov toonitas hiljem meedias, et „välismaise akadeemilise kogukonna esindajate“ osalemine üritusel on hea märk. Seminaril avaldati lootust, et lähitulevikus luuakse
Kaliningradi „võimas“ ajaloovõltsimise vastase võitluse keskus nn Ajaloolise Mälu Instituut, mis kontseptsiooni kohaselt peaks pakkuma Venemaa ajaloopoliitikale „informatsioonilist ja analüütilist tuge ning võitlema julgeolekuohtudega ajaloolis-kultuurilises keskkonnas“. Eelkõige peaks instituut asuma võitlusesse ajaloovõltsingutega, mis puudutavad NSV Liidu ja Venemaa ajalugu.
24.-25. septembril 2018 toimus Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia (TA) Üldajaloo Instituudi ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi ühine ajalookonverents „Vene impeeriumi lagunemine ja iseseisvate riikide teke“, mis oli osa projektist „Venemaa ja Balti regioon 18.–20. sajandil: vastastikuste suhete probleemid muutuvas maailmas“. Tegemist oli IV Venemaa ja Eesti ajaloolaste ühiskonverentsiga, mis 2009. a said alguse Venemaa initsiatiivist asutada kahe riigi ajalookomisjon. Eelmine ühiskonverents leidis aset 2013. a Tallinnas. Vormiliselt oli uus, 2018. a konverents pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.
Kahjuks takistab Venemaa ja Balti riikide ajaloolaste senisest tõhusamat koostööd Venemaal endiselt au sees hoitav sovetlik ajalookäsitlus. Ilmekalt peegeldab seda Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni (RAPI)3 presidendi ja Peterburi Riikliku Ülikooli professori Nikolai Meževitši artikkel RAPI kodulehel „Kaotatud mineviku otsinguil. Eesti, Läti ja Leedu riikluse „sajandaks aastapäevaks““. Selles kirjutises tõdeb N. Meževitš, et Balti riikide 100. aastapäevade näol on tegemist „puhtalt riigisiseste üritustega“, sest Venemaa ametliku seisukoha järgi on Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus eksisteerinud vaid 47 aastat: aastatel 1920–1940 ja 1991. aastast tänaseni. Venemaa eitab endist viisi Balti riikide õiguslikku järjepidevust ega tunnista Nõukogude okupatsiooni. Naeruvääristavas stiilis väidab professor, et Balti riigid on vaid klotsid nõukogude konstruktoris, mis majanduslikult ega poliitiliselt ei ole kunagi saanud eksisteerida ilma Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liiduta. Seetõttu eelistabki N. Meževitš rääkida pigem Balti režiimidest, poliitilisest eliidist, etnokraatiast jms, vältides üldse riikluse mõistet. Kummastaval kombel loodab RAPI just seesuguste mõnitavate seisukohtade saatel arendada konstruktiivset koostööd Eesti teadlaskonnaga
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf
Videost näha erinevad üksuste liigid. Marssida nad igatahes oskavad... 
.
Na... nais... naisetada? naisitada? ("А зачем, бл@ть, девочек учить ходить строем?")
