www.militaar.net

Terv

Tegutsen rohkem militaarmudelite alateemas, kuid seoses ühe mudeliga Vajan nõu EW aegse sõjaväemundri kohta.

Periodiseerides aja kuskil 1925- 1927 aasta vahemikku, siis millele ta kõige rohkem sarnanes ja millistele vormielementidele tähelepanu pöörata?
Kas tankistid ja jalgratturid kandsid jalaväelastega sama mundrit? Kui ei, siis erilist huvi pakub riietus, mida tankistid kandsid.
Millist värvi oli mundririie?

Nii palju kui ma hetkel omal käel olen põgusat uuringut teinud, tundub, et oleks mõistlik modelleerimisel aluseks võtta mõni IIMS saksa kõrgekraelises mundris figuur. Et aga seda küllaltki palju ümber lõigata tuleks, oleks teretulnud ka kõikvõimalik mundrit suures plaanis näitav pildimaterjal.

Kuna ma end vormiriietuse alal diletandiks pean, siis palun kaasfoorumlastel andestada erialaste terminitega seotud vead.

Kristjan

Hm, sama alafoorumi kleepsuks on postitus, kus lingid nii 1924. kui 1926. a. vormide kirjeldustele. Kus on olemas ka päris korralikud värvipildid.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19873

Kuna Sulle jalgratturite riietus erilist huvi ei paku, siis ka sellest ei proovi kirjutada. Aga siiski jääb arusaamatuks, miks küsid kui erilist huvi ei ole?
Aga olgu, ei olnud jalgratturitel erilist mundrit, liibuvat ja kirevat ega polustüroolist (või eiteamillest) jalgratturikiivrit. Ja muutus jalgrattasõit rohkem populaarseks ilmselt 20-ndate lõpp, 30 algus, kui osteti Rootsist suurem ports jalgrattaid KV-le. . Ja kui olid jalgratturid jalaväe osades, siis jalaväe vorm, kui Ratsarügemendi vms koosseisus, siis vastavalt ratsaväevorm, niipalju kui need igapäeva/töövormid erinesid, piduliku husaarikuuega pole eriti jalgratturitest pilte näinud, paraku.
Kui viitsid, siis järgnevas teemas on mõned jalgratturite fotod, midagi on näha ka, mis seljas on.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30224

Kuna Sulle jalgratturite riietus erilist huvi ei paku, siis ka sellest ei proovi kirjutada. Aga siiski jääb arusaamatuks, miks küsid kui erilist huvi ei ole?

Vabandust, kirjaviga minu esimeses postituses. Harilikult üritan ikka oma kirjutise enne saatmist läbi lugeda. Eks ma edaspidi olen siis veel usinam.

Kuid tänan infokillu eest. Antud lingi all oleva jalgrattateema olen ise ka läbi lapanud, kuid seni pigem jalgrattale keskendudes. Kas ma saan õigesti aru, et tankistide puhul jalaväevormi kasutamine ei ole samuti väga mööda pandud?

Ka Toomase antud link oli väga abiks. Ei teagi, mis põhjusel enne sellest mööda vaatasin.

Modelleerimisel olen valiku langetanud saksa II maailmasõja vormi kasuks, mille taskuid ja vormielemente tuleb siiski ohtralt ümber lõigata. Mütsi osas tundub kõige sobivam olevat jälle inglise ohvitserimüts, mis pealt saab samuti kõvasti lamedamaks kärbitud.

Kristjan

Kolm tankisti ja Poola tankett

http://www.esm.ee/ekv-vana/?id=11112&album_id=11156

Minu ponnistus on siis hetkel selline:








Hall triip seisva tüübi seljal on kinni pahteldatud õmblus.
Kollane löga, mis siit-sealt paistab, on kontoritatt, millega figuurid on ajutiselt kokku pandud Ajutisest koostest tulenevalt on ka seisva tüübi kael praegu liiga pikk ja füsiognoomia pisut ebaloomulik.

Mundrite puhul võtsin eeskujuks Toomase viidatud 1924. aasta kirjelduse. Istuv tüüp on ilma frentsita/kuueta - Alussärk oli neil vististi valge? Piltidel värvimata figuuridelt pole muidugi vormielemendid just kõige selgemini näha, kuid kui keegi siiski viga näeb laita, on seda praegu viimane aeg teha.


Kristjan

PS. parandasin trükivea

Püksid olid eesti sõjamestel alati "muskliga", st kalifeed. Ja säärsaapaid kandsid ainult ratsutavad mehed ratsa- ja suurtükiväes, muidu ikka "spiraalidega" poolsaapad

Grupifotodelt on jäänud mulje, et ka suvalistel ajateenijatel võisid säärsaapad jalas olla, oleks nagu tegu paremal järjel olevate meestega, kes oma kuluga "varrukatega saapad" jalga muretsesid, samas kui enamik kroonu poolsaabastega ja sääresidemetega läbi ajas? Või mingi teine teema - nende sõjameeste klassifitseerimisel jalavarjude järgi?

Tänud

Olen ise ka piltidel tähele pannud, et suvalistel sõduritel vahel kõrged saapad jalas olivad. Ehk oli tegu noil piltidel siis suurtükiväe meestega. Kumbi saapaid auto-tanki divisjoni Tankide kompanii mehed kanda võisid - need ju ka päris jalamehed polnud

Pükste koha pealt on hetkel hilja midagi muuta, saabastega samas annaks ehk veel midagi ette võtta. Sellisel juhul, mis värvi saabastel need säärsidemed olid - mustad? rohelised?

Küsimus on ka auastmetunnuste kohta tankikompanii meestel - Mis värvi see pael krael neil oli? Sinine?
Mida need mehed krael väeosa numbri asemel kandsid? Kuldset T'd? A.T.D. väeosa tunnust?

Mis oli pagunil neil meestel, kelle auaste oli allpool veltveeblit - seersandid, reamehed? Kas tankiga üldse lasti vähema auastme mehi ja ajateenijaid sõitma?


Pilte ka jalaväemundri kraest ja veltveebli pagunist, et aru saada millest ma räägin:

vastavalt 1926 a vormikirjeldusele: "tehnilised väed (soomusrongid ja auto-tankide üksused) - väeliigivärv mustikalilla. Seega on kraevinkel just sellist värvi. Nööbid jms on loomulikult kuldsed (kollased).
Säärsabastega sellid vanadel fotodel on kõige tõenäolisemalt üleajateenijad, kellele need olid ette nähtud. Ma ei usu, et rahuaegses kaitseväes lubati ajateenijatel omatahtsi vormiriietust tuunida ning massist erineda. Ratsakomandode ja suurtükiväe ajateenijatel peaksid säärikutel ka kannused näha olema. "Spiraalid" olid loomulikult muu mundruga sama värvi - khaki

seersante selle mundri kandmise ajal ei olnudki, need tulid veidi hiljem. Kapralil oli üks pael, nooremallohvitseril kaks ja vanemallohvitseril kolm. See vinklite alla jääv tärn näitab üleajateenijat, ajateenijatel seda polnud. Paelad võisid olla kuldsed (riviametikoht) või hõbedased (rivitu).

vaoinas kirjutas:Mundrite puhul võtsin eeskujuks Toomase viidatud 1824. aasta kirjelduse. Istuv tüüp on ilma frentsita/kuueta - Alussärk oli neil vististi valge?

Kui aluseks on võetud 1924. a. vormikirjeldus, siis sel ajal oli auto-tanki divisjonis kraemärkideks
staap ja komandod - S
autode komandod - A
tankide kompaniid - T
samuti on seal viidatud mingi üldise märgina ristatud suurtükkidele koos kiivriga

1926. a. vormikirjelduse järgi olid seal juba kogu divisjonil ristatud suurtükid ning rüütli kiiver.

Kujundus on toodud samades eelpool viidatud vormikirjelduste dokumentides.

Väeliikide värvid olid vist (vähemasti minu mäletamist mööda) kõigis kirjeldustes samad.

Terv,

Kuna jälle on EW kaitseväe mundri mudeldamine päevakorda tõusnud, tõstan igivana teema uuesti üles.

Lähtun 1926. aasta vormist. Küsimus on: kas allohvitseridel oli tavapärane kanda vööl ka püstolit kabuuris, või on see pigem erandlik?
Samuti, kuidas oli sõduritel reguleeritud rihma kandmine. Mul ei ole vormide kohta palju pildimaterjali, kuid neil, mis on, on sõdurid frentsis ilma rihmata - kas sõdurid kandsid igapäevaselt rihma, või pigem ei kandnud?

Tänades,
Kristjan

vaoinas kirjutas:Lähtun 1926. aasta vormist. Küsimus on: kas allohvitseridel oli tavapärane kanda vööl ka püstolit kabuuris, või on see pigem erandlik?
Samuti, kuidas oli sõduritel reguleeritud rihma kandmine. Mul ei ole vormide kohta palju pildimaterjali, kuid neil, mis on, on sõdurid frentsis ilma rihmata - kas sõdurid kandsid igapäevaselt rihma, või pigem ei kandnud?

Tunduvad lihtsad küsed:
1) kindlasti oli tollal kabuuri olemasolul vööl ka püstoli kandmine seal tavapärane ning erandlik oli pigem tühi kabuur vööl
2) sõdurid teevadki fotosid enamasti jõudehetkil - mistap ongi nad fotodel tihtpääle ilma vöörihmata kuuel, ka kuued ise lahtinööbitud, mütsid tagurpidi peas ning muidu lollakas irve näol

Pärast 24.a. putšikatset anti KV-s ohvitserkoosseisule käsk - vormis liikudes olgu kogu aeg teenistuspüstol vööl. Erariietes aga olgu väiksem tuleriist kaasas, mis riiete all peidus oleks. Iga ohvitser pidi olema alaliselt valmis uuele rünnakule vastu astuma