Auastmete müük

[trafomees]

Kas KV-s oleks võimalik endale osta kaprali või seersandi auaste?

Aga iseenesest on see huvitav teema. Kas auastmeid saab müüa või mitte?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kolonelipatenti ei taha osta vä - mul just paar tükki üle

[trafomees]

[viiking]

Kui raske oleks hankida mõne eksootilise saareriigi kindrali auaste v siis nagu neid riike ju kaob nii ka uusi tekib ja siis kohe olla käsi, nö...
Esitada volikirjad EV valitsusele, taodelda koht residentsile ja koli sisse

Kunagi ehk täielik bullshit oli aga krt täna, no ma ei imestaks teps...

Eelduseks äkki ordu liikmelisus

[zzz-petz]

on võimalik kindlasti osta - kuna inimene müüb kaitseväeteenistuses olles oma oskusi kaitseväele, siis talle "tasutakse" eduka teenistuse eest lisaks palgale ka auastmetega. eelduseks muidugi on siis teenistusleping kaitseväega, nagu iga ostu-müügitehingu aluseks on ostu-müügileping.

[oleeg]

Teema iseenesest võttis juba muhelema, mida siis veel sisust

terv
o

[hummel]

Annab kõigevägevam klaviatuuri, annab ka muu.

Aga auastmetunnuseid peaks saama osta näiteks Tallinnast SRS-Kompanii poest Kalamajas. Osta, milliseid tahad, aga kanda ei või. Sealt saab osta isegi digilaigulisi, mis pole küll eeskirjaga lubatavad, kuid müüakse ja kantakse ikka. Ainus viga, et müüdavad pagunid on pisut üle 1 cm võrra liiga pikad.

[trafomees]

Nimesid nimetamata on mõned ärimehed "ostnud" endale sisuliselt auastmed peale. Nt üks ärimees soetas KV-le arvutiklassi ja sai kohe kiire ülendamise ka. Põhimõtteliselt on võimalik ka see tänapäeva Eestis...

[just plain mean]

Kui vaadata veel eelmises postituses mainitud reservohvitseri aumärkide rida õhtuvormi frakirevääril, siis kaadriohvitserid ainult niutsuvad nurgas

[malt laal]

tahad ohvitseriks saada?
tingimused:
1) partei liige (vahet pole mille), partei soovitus; v rahamees moosib sind ohvitseriks; KL -s tutvused
arvesta 1 nädal sõduri , 1 nädal seeru, 1 nädal ohve kursused ( nii oli mõned aastad tagasi) - kui oled riigiametis, siis palk jookseb
ohveks saamine 99%, isegi kui oled 150 kg , pooleldi ratastoolis ja poolpime.
üldse pole takistuseks, et kunagi pole üheski sõjaväes olnud ja omad "valget paberit" teenistuskõlbmatuse kohta

edu!

[oleeg]

tahad ohvitseriks saada?
tingimused:
1) partei liige (vahet pole mille), partei soovitus; v rahamees moosib sind ohvitseriks; KL -s tutvused
arvesta 1 nädal sõduri , 1 nädal seeru, 1 nädal ohve kursused ( nii oli mõned aastad tagasi) - kui oled riigiametis, siis palk jookseb
ohveks saamine 99%, isegi kui oled 150 kg , pooleldi ratastoolis ja poolpime.
üldse pole takistuseks, et kunagi pole üheski sõjaväes olnud ja omad "valget paberit" teenistuskõlbmatuse kohta

edu!

Küsiks otse, et kes nii on saanud? Või on see kõik "luuletus"?

o

[Satakas]

eks sa vaata neid reservohvitseride kursuste ridu ja näed ise, kes nii on saanud. ei kujutaks ju ometi ette, et needsamad tüübid tavalise korra alusel ohvitseriks saaks.

aga ega seepärast maksa ka väga viriseda. eks neidki ole vaja. n.ö. tsiviili ja KV lähendamiseks. KV saab neist mingit kasu ja neil omakorda on uhkem tunne leitnandiauastmega eputada.

mis aga muidu auastmete ostu-müüki puutub, siis ütleme, et kaprali ostmisega ei tohiks probleemi tekkida. käib see ju väeosasiseselt ja kui piisava veenvusega pakkumine teha, küll siis aetakse ka paberid korda.

kõrgemate astmetega tekib aga juba raskusi sest nende omistamne ja kinnitamine käib läbi nisukeste ninade, kes lihtsalt ei riskiks selle nimel oma karjääriga. lisaks on isegi seerutriipude pärast vaja läbida kuhjaga kursusi, s.t figureerida nimekirjades, saada hulk allkirju jne. aga iga allkiri tähendab erinevat inimest, kes sellisel juhul selles vandenõus osaline peaks olema. muidugi võiks olla võimalus ära kasutada inimlikku lohakust ning mõne bürokraatia "tagaukse" kaudu vajalik nimi vajalikku nimekirja sokutada, lootuses, et keegi lihtsalt ei märka. teoreetiliselt ja tehniliselt oleks see kindlasti täiesti võimalik kui keegi tagaukseline riskida nõustuks aga vata, siin tuleks järgmine konks, mille analoogia abil anekdoodis nõukaliidus ameerika spioone paljastati: kui nõukaliidus polnud nmelt just kuigi palju neegreid, siis eestis pole omakorda liiga palju sõjaväelasi ning kui mõni triibud-tärnid ostnu kuskil pikemalt teiste triibuliste-tärniliste sekka peaks sattuma, on päris kindel, et seltskonnas on vähemalt üks "sama lennu" kursant, kes isegi kainemal hetkel seda nime-nägu kursustelt meenutada ei suuda. kui ühe-kaks kehvamälulist võib veel juhuse arvele kanda, siis suurem hulk unustajad tekitaks juba õigustatud kahtlusi ning järgneks lähem uurimine.

kui asi vaid dokumentide kontrollimisega pirdub ning paberitel kõik muidu korras on, siis on loomulikult keeruline seisukohta võtta ja võib ka pääseda aga kui keegi selle omale südameasjaks võtab, siis pole just raske avastada, et uuritavat kodanikku pole lisaks ka ühelgi grupipildil, ta ei suuda seletada, kus asus kasarmus tema voodi sest kõik pakutavad variandid langevad ära, kuna kõik teised kursandid mäletavad täpselt, et nimetatud kohtades olid hoopis nende voodid jne. ühesõmaga, see üritus kukuks eesti väiksuse tõttu kiirelt kokku.
____________

aga ausatmetega on eestis omal ajal kollitatud-lollitatud muidugi kõvasti.

iseseisvumise alul tekkis kohe kuhjaga libaohvitsere ja -allohvitsere. osad neist olid pooleldi libad sest ehkki mingeid kursusi-koole polnud läbitud, olid neil täitsa ehtsates nõukaaegsetes sõjaväepiletites täitsa ehtsad tiitlid kirjas. olgugi, et need olid demblipäeval paari pudeli vanakese ja karbi tallinna kilude eest saadud. eesti sõjaväes tehti kerge atesteerimine ja aukraad oligi ilma suurema vaevata ametlikult käes. suhteliselt tavaline oli, et EKV'st saadi sedasi kohe vähemalt kraadi jagu kõrgem tiitel.

sellist asja ei tehtud sugugi ainult allohvitseride seas. oli ka päris-libasid, kel kõik võlts. dokumendid olid ehk ehtsad aga tühje blankette müüdi igast enesest lugupidavast vene sõjaväeosast ja pandi vajadusel ka pitsatid peale. kedagi seal enam ei huvitanud. peaasi, et viisid paar liitrit viina. mu oma sõber (tollal 16a) oli näiteks täieõiguslik nõukogude armee leitnant. vastavad paberid hankis raadi lennuväljalt tuttava prappori käest paari liitri eest. vormis pilt sees, pitsatid, allkirjad - kõik ehtne. ega ta sellega midagi muud teinudki kui, et oli ilus mälestus sellest kui persse nõukogude liit lõpuks läks. aga on teada, et tollal sigines taolisi "ohvitsere" ka eesti armeesse. pettus oli põmst lihtne. suur osa ülikoolis käinutest omasid nagunii reservohvitseri ausatet, paljud olid nõukaajal ikka mõned aastad suure kodumaa avarustes kadunud ja võisid vabalt öelda, et said vahepeal ohvitseriks. inimesed vahetasid elukohti, tutvuskondi, selles olukorras polnud mingi probleem õigel päeval õige dokument välja võtta ja kasvõi omaenda naist üllatada, et näe, mees on kapten. isegi avastasin ühel päeval, et mu emal on sõjaväepilet. vormis pilt, kapteni aukraad. meditsiiniväed vmt (arstiteaduskonna lõpetajatel tavaline värk).

muidugi...kohalikud sõjakomissariaadid olid komistuskiviks ja kes seda ei teadnud ega osanud oma legendi lihvida, ei läinud sõelast läbi sest põhimõtteliselt oli kohalikes komissariaatides kõigi samas piirkonnas elavate eru- ja reservsõjaväelaste andmed olemas. eks aga sellestki sai mööda hiilitud sest liidus valitses ju bardakk ja eks ikka juhtus, et unustati end sisse registreerida ja keegi ei märganud. aga eesti poolel saadi sellele süsteemile kohe pihta ja suurem osa pärislibasid praagiti kohe välja. kergemate kahtluste korral aitas väga viimistletud legend. hullemal juhul pidi teadma väeosi, mis ammu laiali saadetud ja enda loo nendega siduma. kui sa end just kapteniks ei valetanud ja teadsid ka, mida räägid ning kuidagi kahtlane ei tundunud, siis võis ka läbi minna. igasugused seersandid ja staršinad läksid aga kõik läbi - olgu liba või mitte sest neid auastmeid ei vaevunud endale keegi võltsima (v.a. see vanakesepudeli teema demblipäeval), mistõttu kõik andmed klappisid ka komissariaatide andmetega.

pärisohvesid polnud kuuldavasti palju. muidugi... päris alul koosnes vist kolmveerand kaitseliitu erinevate armeede (kronoloogiliselt alates EW sõjawäest kuni nõukogude armeeni) eru- ja reservkindralitest aga kui sai selgemaks, et paljast jutust ehtsate pagunite saamiseks ikka ei piisa, siis hajusid need tüübid kuidagi vaikselt minema. eks neil oli vanust kah muidugi juba parasjagu aga kui ikka midagi ette näidata oli, siis teatavasti üsna mitmed mehed tegid veel 50a hiljemgi karjääri.

kahjuks pole mulle teada kui palju neid libasid paljastati või kui palju läbi läks. tean mitut, kes vahele jäid või ise sõjamängust tüdinesid ja tsiviili läksid. vahelejäänutest ei tehtud miskipärast erilist numbrit. kuuldavasti lepiti tihti omavahel kokku, et kingasaamise põhjusena läheb kirja lakooniline "nõutava hariduse puudumine". need, kes vahele jäid, jäid vahele juba üsna alu. kaadrivoolavus oli nii suur, et kellelgi polnud ülevaadet. üks liba (prappori paberitega EKV'sse sisenenu) patseerib aga tänaseni ringi. no ta on nüüd suurem tegelane ja end ikka kõvasti harinud aga tjah. tea, kas ongi suurem patt?

[trafomees]

Väidetavalt oli ühe ajateenija isa ostnud ka oma pojale teenistuse lõpus kaprali auastme.

[hillart]

... Ma tean isegi lugusid, kus ühel õppusel pandi paika leitnant, kes oli liiga kõvasti karjunud ühe sellise kaitseliitlase peale. Pärast käidi kodus ja "vesteldi sõbralikult". Antud noor inimene tunneb paljusid allilmas ja poliitikas liikuvaid inimesi.

Need, kes ikka kantidega seotud ja kel rusikas käe otsas ning kehakaal vastav. See ongi nende auaste. Üldiselt KAPO, noored ärikatest mafioosod ning poliitikud on suht raske seltskond, kui nad ei soovi enam korraldustele alluda. Sa võid küll ähvardada ja karjuda. Aga pärast on kogu see seltskond sul kukil või mis kõige hullem tehakse lobitöö sinu lahti laskmiseks ära. Ühesõnaga reamees võib lüüa leitnandi elu nii sassi, kui võimalik õigete tutvuste korral. Ülemal on kasulik sellistest tüüpidest enda liitlased teha.

Kas siis Kaitseliit on omadega tõepoolest sinnamaani jõudnud? Omal ajal, 90-ndatel, oli see teemaks olev seltskond ikka see, kes KL ees respekti omas ja taolistel sinna küll asja polnud. Nüüd on aga nad ise KL-s ja "juhivad vägesid" oma tahtmist mööda? Kust krdist nad sinna said? Ja kuidas ometi? Ja veel kõigele lisaks - just-kui "avalik saladus" või?
Uskumatu, uskumatu, ...
Seakari, aga mitte ...
Selgrootu limukas on selline "ülemus", kes endale taolistest tüüpidest nö. liitlaseid teeb ja pole taolise "ülema" koht KL-s, saati siis veel mingil tasemel ülemana.

[trafomees]

Jutu järgi oli isegi vahipataljonis käinud mingi rusikamees, kes nii mõnelegi ohvitserile rusika näkku lõi. Oli pmst täitsa oma jope juba seal lõpus.