wambambola kirjutas:See ei tundu reaalne ja nende heade ideede autorid võiks panna oma kätetööd katsetama. Näiteks suure külmaga kuskil väljas seismamongol kirjutas:Ehk siis talvel laseme barettidega ringi?.
Ülejäänud märgid kinnitatakse KVJ poolt. Ma ei oska selgitada, miks KM-s nii otsustati.just plain mean kirjutas:Huvitav dokument. Baretid on kenasti sees, aga märk sellel kandmiseks on ainult mereväelastele ja KVJ-le ette nähtud. Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).
riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).
Eesti lipu seadus § 1 lg 2 - Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna.Jalutu kirjutas:riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...
rahvusvärvid - on nagu iseenesestmõistetav... või kuidas keegi vaatab?
Sedasi võib kirjutada siin, milnetis. Kas aga ka ametlikus dokumendis on säärane keelekasutus lubatav/kohane/ jne ?Kuivõrd Eesti lipp on nii riigi- kui ka rahvuslipp, siis seda värvikombinatsiooni võib nimetada nii riigi- kui ka rahvusvärvideks.
Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi. Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.just plain mean kirjutas:Minu jaoks on olukord, kus osa sümboolikat on justkui KM pädevuses, osa KVJ omas ja osa vist delegeeritud pataljoni- ja kompaniiülematele, täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Vormiajaloo huvilisena usun kindlkalt, et iga märk ja iga vormiese, mida sõjamees enda küljes kannab, peaks olema ka riigivõimu poolt kinnitatud. Vaadake ükskõik missuguse teise riigi sümboolikat (USA, Briti, Saksa, Vene vms) - mitte kusagil pole kohta isetegevusel. Ka kõige pisem märgike peab olema valmistatud vastavalt kinnitatud standarditele ja paiknema vormil seal, kus sellele on koht määratud. Vaadates ennesõjaaegse KV vormikirjeldusi võib märgataa, et samad reeglid pädesid toona ka meil. Praegune olukord meenutab väga detsentraliseeritud revolutsioonilisi armeesid või Saksa 1MS järgseid Freikorpse, kus iga pisiüksus võis tekitada endale väga ägedate eraldusmärkide komplekti. Praegu ei välista miski, et lisaks olemasolevatele pataljonide ja kompaniide embleemidele ei tekiks näiteks veel ka rühmade, peastaabi osakondade ja jaoskondade ja miks ka mitte ükskivõitlejate omi (iroonia).
Kõik on õige, korrektne ja ilus. JOKK.Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.
) siis leitakse ka õiged inimesed üles ja tehakse asjad korda. Kes siis neid uusi ja ägedaid pataljoni- ja kompaniiembleeme tekitab ja kanda lubab, kui pole delegeeritud? Paluks selgitustalban kirjutas: Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi
Jalutu kirjutas:
Tänan ugri, oma sisuliselt süüdimatu vastusega päästsid mul päeva
Sain taaskord naerda. Mitte et sina milleski süüdi oleks, kaugel sellest. Küündimatus muutis vastuse pisut pikantsemaks, ei enamat.
Puust ja punaseks:riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).
rahvusvärvid - on nagu iseenesestmõistetav... või kuidas keegi vaatab?
See oli asi, milles KV-l ei olnud lõpuks sõnaõigust ja isegi tahtmist kaasa rääkida, sest meie jaoks oli tähtis ca 9 kuud kestnud protsess lõpuni viia...vähemalt enne aasta lõppu. Jah, tõesti, ei küündi KM tasemeni, sestap ma ka ei hooma osade otsuste tagamaid ja lõpuks pole ju kaitseväelase jaoks vahet, kas tema baretimärk on KM või KVJ poolt kinnitatud. Või sa näed mingit olulist vahet? Kas KM poolt kinnitatud märk on kuidagi uhkem KVJ poolt kinnitatud märgist ? 
alban kirjutas:Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi. Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.just plain mean kirjutas:Minu jaoks on olukord, kus osa sümboolikat on justkui KM pädevuses, osa KVJ omas ja osa vist delegeeritud pataljoni- ja kompaniiülematele, täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Vormiajaloo huvilisena usun kindlkalt, et iga märk ja iga vormiese, mida sõjamees enda küljes kannab, peaks olema ka riigivõimu poolt kinnitatud. Vaadake ükskõik missuguse teise riigi sümboolikat (USA, Briti, Saksa, Vene vms) - mitte kusagil pole kohta isetegevusel. Ka kõige pisem märgike peab olema valmistatud vastavalt kinnitatud standarditele ja paiknema vormil seal, kus sellele on koht määratud. Vaadates ennesõjaaegse KV vormikirjeldusi võib märgataa, et samad reeglid pädesid toona ka meil. Praegune olukord meenutab väga detsentraliseeritud revolutsioonilisi armeesid või Saksa 1MS järgseid Freikorpse, kus iga pisiüksus võis tekitada endale väga ägedate eraldusmärkide komplekti. Praegu ei välista miski, et lisaks olemasolevatele pataljonide ja kompaniide embleemidele ei tekiks näiteks veel ka rühmade, peastaabi osakondade ja jaoskondade ja miks ka mitte ükskivõitlejate omi (iroonia).
Hjalmar Nelk kirjutas:Ja baretimärgi eesmärk on milline? Kui oled suurtükiväelane ja teenid suurtükipataljonis, siis kannad suurtükiväe märki. Kui lähed skaudiks, siis scoutspataljoni märki, kui saadetakse peastaapi, siis selle märki ja kui ikka veel suurtükiväelasena pead teenima logistikakeskuses, siis hoopis logistiku märki. Mida see märk üleüldse niimoodi näitab? Kas väeosa käiseembleemi pealt siis näha pole?
Ja muidugi eriline solvang on see, et kui ei oma mingit relvaliigi ettevalmistust, siis kannad jalaväe märki. Mõtetud tropid need jalaväelased.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
