TUVASTADA kokard/mütsimärk

[valloon]

Suured tänud vastamast,jälle targem

[pontu6]

Pirita rand andis sellise kokardi. Otsingust selgus, et vist esimese EW ohvitseri oma. Kuid kas kõigil oli selline või mingi kindla auastme/väeliigi tunnus?





Mõõtuteks ~ 4x5 cm

[OveT.]

Mütsimärk 1926-36 vormi juurde. Kokard kinnitus taolise mütsimärgi kohale ja oli tärnikujuline, sini-must-valge kontsentrilise südamikuga.
Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.

[Lohetapja]

Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.

Näitab küll väeliiki - see ju maaväelase mütsimärk. Mereväes ja õhuväes olid/on omad märgid. Ilmselt pead väeliigi all silmas seda, mida tänapäeval kutsutakse relvaliigiks - suurtükivägi, jalavägi jne.

[OveT.]

Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.

Näitab küll väeliiki - see ju maaväelase mütsimärk. Mereväes ja õhuväes olid/on omad märgid. Ilmselt pead väeliigi all silmas seda, mida tänapäeval kutsutakse relvaliigiks - suurtükivägi, jalavägi jne.

Jah, seda küll.
Milline oli õhuväe ja maaväe mütsimärgi erinevus?

[Lohetapja]

Õhuväelastel peaks olema olnud märgi peal ikka nende kotkas.

[OveT.]

Õhuväelastel peaks olema olnud märgi peal ikka nende kotkas.

Pole iial kuulnud ega näinud.
Kas on mingit illustreerivat materjali taolisest märgist?

[Lohetapja]

Tundub tõepoolest, et ma eksisin oma üldistusega õhuväe osas. Kotkaga märk on neil praegu, aga kas see oli ka varem, seda ma tõesti kinnitada ei oska.

[OveT.]

Tundub tõepoolest, et ma eksisin oma üldistusega õhuväe osas. Kotkaga märk on neil praegu, aga kas see oli ka varem, seda ma tõesti kinnitada ei oska.

Minu teada ei olnud.
Tänapäevane märk on valmistatud 1. lennuväekursuse märki jäljendades.

[just plain mean]

see on 1926.a. vormikirjelduse maaväe mütsimärk. Õhuväge selle kirjelduse kehtimise ajal veel polnud, sest lennuüksused kuulusid maaväe koosseisu. Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.

Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.

Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.

See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure

[pontu6]

Tänan kõiki kes võtsid vaevaks selgitada.

[Lohetapja]

Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.

See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure

See tarkus on pärit ilmselt erukolonel Arvo Sireli raamatust Valimik sõjandustermineid (1998)? Kui õigesti mäletan, siis kasutatakse seal veel väljendit põhiväeliik maa-, mere- ja õhuväe suhtes. Sireli raamat ei ole antud küsimuses siiski enam kõige õigem viitematerjal, kuna 01.01.09 hakkas kehtima kaitseväe korralduse seadus, mis paneb kõige kõrgemalt poolt paika, mis on väeliik ja mis on relvaliik. Kahtlemata ei pruugi Riigikogu poolt vastu võetud seadus olla haritlase jaoks piisavalt autoriteetne allikas

Tsiteerin:

§ 5. Vahetu alluvus kaitseväe juhatajale
Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad/--/

§ 11.Maaväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Maaväe üksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) jalaväe relvaliiki kuuluvad Scoutspataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kalevi jalaväepataljon ja Vahipataljon ;
2) suurtükiväe relvaliiki kuulub Suurtükiväepataljon ;
3) õhutõrje relvaliiki kuulub Õhutõrjepataljon ;
4) pioneeri relvaliiki kuulub Pioneeripataljon;
5) lahinguteenindustoetuse relvaliiki kuulub Tagalapataljon

§ 15. Mereväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse

Mereväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) sõjalaevastiku relvaliiki kuulub Miinilaevade Divisjon;
2) kaldaüksuse relvaliiki kuulub Mereväebaas.

§ 19. Õhuväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse

Õhuväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) lennuväe relvaliiki kuulub Lennubaas;
2) raadiotehnilisse relvaliiki kuulub Õhuseiredivisjon

§ 29. Väeliikide ülemad

Väeliigi ülem:
1) vastutab lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase ettevalmistamise eest väeliigis;
2) vastutab väeliigi tegevuse Kaitseväe Peastaabiga koordineerimise eest;
3) vastutab väeliigi arengu eest;
4) planeerib ja juhib väeliigi sõjalisi operatsioone;
5) vastutab väeliigi väljaõppe korraldamise eest;
6) nõustab kaitseväe juhatajat väeliigi küsimustes;
/--/

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13079671

[Arnold]

Võiks siis ka pealkirja ära parandada, kuna ei ole tegemist kokardiga! Huvilised käivad siin adekvaatset infot siiski saamas!

[oleeg]

see on 1926.a. vormikirjelduse maaväe mütsimärk. Õhuväge selle kirjelduse kehtimise ajal veel polnud, sest lennuüksused kuulusid maaväe koosseisu. Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.

Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.

Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.

See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure

Väga pretensioonikas postitus, kas pole ? Paraku kubiseb see kõikvõimalikest vigadest ja sisaldab solvangut ...

maaväe mütsimärk
Vaatamata suurele kogemustepagasile pole sellist asja õnnestunud veel kohata ...

Õhuväge ... lennuvägi ...

Kumb siis ?

Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.

Õhuvägi maaväe eraldusmärke vast ikka ei kandnud ...

Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all.

Ehk täpsustad siiski, mis asi see riidest alus oli ...

Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.

Nii ja naa, ka täna on nii ja naa, pigem võiks selgitada kus ja mida kanti, mitte tekitada järjekordseid legende ...

See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, ...

Ma ei tea kuidas poolharitlased neid asju nimetavad, kuid teadjad kasutavad täpsemat terminoloogiat kui tsiteeritud postituses ...

Muuseas, pealkirja võiks siiski ära parandada, pole ju maaväe oma ...

o

[just plain mean]

Väga pretensioonikas postitus, kas pole ? Paraku kubiseb see kõikvõimalikest vigadest ja sisaldab solvangut ... Vaatamata suurele kogemustepagasile pole sellist asja õnnestunud veel kohata ...

Nii, huvitav, mis moodi ma lugupeetud Oleegi solvata suutsin????????

Õhuväge ... lennuvägi ...Kumb siis ?

Aastatel 1930-1940 nimetati seda lennuvägi, kuivõrd see tegeles lendamisega. Õhuväeks muutus see tänapäeva kaitseväes, kus lendab vaid üksik An-2.

Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki. Õhuvägi maaväe eraldusmärke vast ikka ei kandnud ...

Kanti justnimelt täpselt neidsamasid eraldusmärke - st. mütsimärki ja auastmetunuseid ning nööpe, mis maaväes. Divisjonide/lennusalkade eraldusmärgid, mida kuuekrael kanti, olid loomulikult lennuväe omad.

Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ehk täpsustad siiski, mis asi see riidest alus oli ...

See oli mütsimärgi kujuline paksust värvilisest kalevist lõigatud riidetükk, mis ohvitseridel ulatus 1 mm võrra mütsimärgi välisserva alt välja, reakoosseisul aga mitte ning oli nähtav vaid mütsimärgi keskelt.

Maaväes olid need värvid 1926.a. vormikirjelduses määratud nii: jalavägi - rukkilillesinine, kahurvägi - helepunane, lennuvägi vesihall jne jne (loen praegu sõjaministri käsukirjast). Lennuvägi jäi sama väeliigivärvi juurde ka 1930.a., kui loobus maaväekhakist ja riietus sinakashalli vormi.
1936. a, kui väeliigivärve muudeti, sai jalavägi uueks värviks terashalli. Ka lennuväe lennuüksused kandsid halli, kuigi sinakat, õhutõrjeüksused aga helepunast.

Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist. Nii ja naa, ka täna on nii ja naa, pigem võiks selgitada kus ja mida kanti, mitte tekitada järjekordseid legende ...

Miks ma peaksin hakkama siinkohal kõiki eelmise kaitseväe vormiriiete kirjeldusi ümber jutustama? Vormiesemeid on Maarjamäe ajaloomuuseumis, mine ja vaata. Vormikirjeldused on saadaval arhiivis ja raamatukogudes. Fotosidki leiaks nendest asjadest nii sellest foorumist kui ka mujalt internetist. Kui ma oma fotokollektsiooni kord ära digitaliseerin, siis saan ka neid kasutada illustreeriva materjalina.

See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, ...Ma ei tea kuidas poolharitlased neid asju nimetavad, kuid teadjad kasutavad täpsemat terminoloogiat kui tsiteeritud postituses ...

Meie praegusaja "teadjad" ilmselt ei ole kursis vähetähtsa tõsiasjaga, et sõjandusterminoloogia oli eesti keeles suhteliselt valmiskujul olemas ka enne Kaitsejõudude peastaabi ja kaitseministeeriumi keeleklubi teket. Paraku kehtib selles valdkonnas rusikareegel "mida mina ei tea seda pole olemas olnud". Nii sünnivad "uued keelendid" sõjandusterminoloogiasse (ilmselt selleks, et vaenlast segadusse ajada). Parim uudis selles valdkonnas on deformeerimine formeerimise vastandina.

Muuseas, pealkirja võiks siiski ära parandada, pole ju maaväe oma ...o

Miks ta siis maaväe oma ei ole? 1926 a vormikirjelduses on see just maaväe märk.

Ja veel - minu teadmiste pagas on siiski pisut suurem, kui kol Sireli ramatuke (mida ma paraku polegi veel oma silmaga näinud). ma soovitaks selle asemel hoopis näiteks entsüklopeediat, mis ei tohiks ju ometi valetada? Või siis vaataks, mis moodi eelmises Eesti Vabariigis asju nimetati. See, et kaitseminister mingile paberile oma vedru alla joonistab, ei tee sellest veel ülimat tõde. Pigem mõjub pentsikuna.