www.militaar.net

Manuses olev pilt on tehtud aastal 1942. Esireas on leitnant Allert ja minu vanaisa Gustav Veesmann (Kusta Rannik), kella auaste peaks olema Oberfeldwebel.
Paluks väga Teie suurepäraseid teadmisi selle kohta, millises väeosas ta võis teenida, ning mida veel võib selle vana pildi kohta öelda.
Tänud juba ette!

http://www.rindeleht.ee seal politseipataljonidega tegelenu oskab nõu anda, Istorik.

Väga äge foto!
Ltn.Valter Allert teenis 38.kaitse (politsei)pataljonis. Seega ilmselt ka teie vanaisa. Sellest üksusest on siin teema:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sepataljon

38 Politseipataljoni 1 viimasemaid defileelahinguid oli teatavasti siis Õvi all, minu naabrimees Mehikoormas oli samas patis, kõrval 37 pataljon,mille võitlejaid mõningaid teadis veel enne sõjaajast

Nii lihtne see lugu ka ei ole, sest peale Venemaalt tagasi toomist toimus meie kaitse (politsei) pataljonide ulatuslik ümberformeerimine ning paljud ohvitserid ja isikkoosseisud ei jäänud paika. (Nii oli ka 38.pataljonis.) 1943. a lõpul nimetati eesti kaitsepataljonid politseipataljonideks, nimetust hakati kasutama 1944. a algusest. Pataljonide numbrid jäid endisteks.
Eesti jalaväe-politseipataljonid nr. 37, 38, 40 olid 1944. a alguseks Pihkva piirkonnas ja allusid Pihkva linnakomandantuurile 285. julgestusdiviisi alluvuses. Pärast politseipataljonideks ümbernimetamist oli nende ametlik nimetus eesti politsei-rindepataljonid.
Veebruari lõpus allutati eesti politseipataljonid nr. 37, 38 ja 40 Heinrich Remmlingeri juhitud staabile (Stab Remmlinger). 28. veebruaril allus 207. julgestusdiviis 18. armeele ning eesti politseipataljonid nr. 37, 38 ja 40 olid selle alluvuses. Pataljonide lahingurivis oli vastavalt 312, 236 ja 139 meest. 6. märtsi seisuga pataljone 207. julgestusdiviisi alluvuses enam ei olnud.
1944. a märtsis toodi pataljonid Eestisse ja paigutati vastavalt Risti, Vasalemma ja Lääne-Nigula ümbruse koolimajadesse ja mõisatesse. Sinna jäid pataljonid kuni juunini, kui nad laialisaadetud politseipataljonide nr. 29–33 meestega täiskoosseisulisteks formeeriti. 4. juulil 1944 andis Korrapolitsei ülem Eestis kolonelleitnant H. Schmidt korralduse formeerida politseipataljonidest nr. 37, 38 ja 40 ning Narva rinde rannakaitses paiknevast 1. eesti politseirügemendi staabist 2. eesti politseirügement (ülem major Karl Saimre) ning seada ta marsivalmis. 12. juulil 1944 jõudis 2. eesti politseirügement Turmantase jaama, mis asus Läti, Leedu ja Poola sõjaeelsete piiride lõikepunktis ning suunati Tarzeki asula juures rindele, kus tõrjus koos läti politseipataljonidega Punaarmee läbimurde, kuid jäi piiramisrõngasse. Sealt taandusid eesti politseipataljonid Jēkabpilsi lähedale, kust rongiga Eestisse toimetati. 40. politseipataljon jõudis Tallinna 13. augustil 1944.
Tallinnas liideti 40. pataljon 38. pataljoniga, pataljoniülemaks jäi 40. pataljoni ülem major Julius Ellandi. 37. politseipataljon paigutati Harju maakonna lääneossa, pataljoniülemaks määrati senine rügemendiülem major Karl Saimre. Pataljonide kõrvale formeeriti ka tankitõrjekompanii.
26. augustil andis väegrupi “Nord” ülemjuhataja kindralkolonel Ferdinand Schörner korralduse saata politseipataljonid nr. 37 ja 38 kohe Tartu rindele. Armeegrupp “Narwa” määras pataljonid II. armeekorpuse käsutusse ja määras nende rindelesaatmise 28. augusti varahommikuks: 37. pataljon tuli rongile laadida Keilas, 38. pataljon Tallinnas ja tankitõrjekompanii Lehtses. Kõik üksused saadeti Kaarepere jaama Tartu lähedal.