www.militaar.net

Palun abi Luunja mõisat väisanud sõjameeste tuvastamisel. Kui mundrid midagi ütlevad, ehk saab siis ka mingid ajapiirid ja sündmuse võimaliku tähenduse paika panna. Foto on suurusega 23 Mb ja võimaldab detaile välja suurendada.
https://app.box.com/s/w7tcr166xafhh3d2ylt1a5z6c6v1jlf1
Tänud juba ette.

Pole küll selle ala proff, kuid kas pildil pole mitte Eesti ohvitserid ja soomlased Vabadussõja ajast? Üks isik pildil on Ernst Põdder, mees kes poseerib, nagu Napoleon esireas. Lisaks on tunne, et teine nö foto tegemise ajal liigutanud mees esireas on Karl Partsi moodi, kuid kahjuks tegelane ikka väga laiali valgunud. Samuti pole küll tolleaegsete vormide ekspert, aga tundub, et lisaks sommidele, on kambas ka taanlased.

Aitäh! See on võtmetähtsusega vihje. Ernst Põdderi isa oli Nolckenite kammerteener Alatskivi mõisas, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Nii Alatskivi kui Luunja olid Nolckenite mõisad. See kõvakübaraga saks näib olevat keegi mõisarahvast.

Pildil on ainult soomlased ja paar üksikut eestlast eesotsas Põdderiga. Soomlased kannavad osalt juba m1922 mundreid ja üsna palju ka suojeluskunta käesidemeid

See seletab mõndagi. Postimees kirjutab 5. mail 1925: Kaitseliidu külalised Soomest.
Major Ekholmi ja kapten Lauranzoni külaskäik Tartu.

1. mai õhtul jõudis Tallinna kaudu Tartu Soome kaitseliidu peastaabi operatiiw-osakonna ülem major Ekholm ja Norra sõjawäeline esitaja Helsingis kapten Lauranzon. Külalisi wöttis wastu Tartu linna malewa pealik hera Saarsen ja saatis neid kogu nende Tartuts wiibimise ajal./../ Lõunal sõideti sõjalaewa „Ahtiga" Luunja E. Seemnewilja Ühisuse majapidamist waatama, mis külalistele eriliselt palju huwitust pakkus.

Kas see pilt just sellest külaskäigust on (mehi selleks ehk liiga palju), aga näib, et Soome kaitseliitlasi Luunjasse meelsasti veeti.

Kas mõõgaga mees ei võiks olla Eesti Kaitseliidu ülem kolonel Johannes Roska (Orasmaa), kes kannab Soome kaitseliidu käesidet vaid sõpruse märgiks. Fotises on temast üks valge lillega rinnas pilt septembrist 1929, mil Soome ja Läti kaitseliitude delegatsioonid Eestit külastasid.

Mõõgaga mees on üleni soome vormis ega meenuta ka näo poolest Orasmaad.

Arvan, et sain jälile. Tegu peaks olema 1927. a Kaitseliidu päeva aegsete tegevustega Tartus ja Tartumaal. Mõõgaga mees on üsna kindlalt Orasmaa. Veendusin selles Fotises olevaid pilte võrreldes. Leidsin netist filmikroonika kokkuvõtte (www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11409/sisukokkuvote), kust võib välja korjata järgmised vihjed:
15.-19.06.1927. Johannes Roska ja Ernst Põdder külastavad Vana-Kuuste kaitseliitlaste laagrit.
Kaitseliidu ülem kolonel Johannes Roska saabub koos suure grupi Soome, Läti ja Poola kaitseliitude esindajatega …
Suur laev Ahti seisab Luunja paadisillakese juures.
Sõjaminister kindral Nikolai Reek seisab koos saatjatega valge kivihoone taustal.
Kahtlustan, et pead liigutanud uduse näoga mees on Nikolai Reek. Jällegi Fotise piltidega võrreldes tundub täitsa usutav.
Kui laev Ahti Luunjas peatus, küllap siis käidi ka mõisas, ehkki filmikroonika seda ei maini.

just plain mean kirjutas:Mõõgaga mees on üleni soome vormis ega meenuta ka näo poolest Orasmaad.

..sorry aga just "näo poolest" on too mõõgaga mees kui mitte ROSKA-ORASMAA ise, siis vähemalt tema ühemunakaksik
Ka sobivad tolle mehe sinelikrae vahelt paistvad kolonelitunnused - 1927.a oli ORASMAA kolonel ning kin-majoriks ülendati ta 1928. aastal.

Ka "pead liigutanud uduse näoga mees" võib vabalt olla tollane kin-mjr Nikolai REEK - klapivad nii aimatavalt laiavõitu lame nägu kui suht pikk kogu ja ka kerelt ei olnud N.REEK 1920tel veel nii kogukas, kui ta oli 1930te teises pooles

Mõõk on Soome ohvitseri mõõk ja sangrihm ka.

Kalduks ka arvama, et kuigi meenutab vägagi Orasmaad, on tegemist ka Soome vormiga, krae oli mingil ajahetkel eestlastel ja Soome jäägritel suhteliselt sarnane:

https://www.jaegerplatoon.net/Officer_uniforms_1918.jpg

Erinevaks tegi vormid aga õlakud - meie omadel olid need siledad (nagu Põdderil), soomlastel aga punutud (nagu ülaltoodud lingil ning samuti on see ka Orasmaa kaksikul selgelt näha).