1. leht 4-st

Võtta EW ratsaväemunder ja teraskiiver uueks auvahtkonna vormiks?

Postitatud: 23 Mai, 2006 11:42
Postitas krizz
Esimese vabariigi ajal oli Eestil ka oma ratsavägi.Selle tähtsus kahanes muidugi kaasajas kiirelt.Nii oligi see lõpuks vaid sümboolne,esindus üksus.
Teame ju kõik,kuidas läks Poola Ratsa armeel,kui sakslased tulid...
Kuid Eesti ratsaväelased täitsid ka Kadrioru vahtkonna ülesandeid.Kusjuures eriti uhke oli nende munder.Selle lõige ulatub välja Napoljoni armeeni!
Siinjuures meenubki,et kunagi sai "Sõdurist"või"Kaite kodu"st loetud,et on plaan taastada auvahtkonna mundriks eesti ratsaväe vana munder.Nüüd pole sellest enam midagi kuulda.Auvahtkond on ikka selline hädine,mitte millegi omapärasega silmapaistvais tavalistes mundreis.Ültse Eestis ei julgeta,või ei osata teha midagi originaalset.Mundrid,sümboolika jne.Kõik nii keskpärased,mitte midagi erilist(va.ehk Kuperjanovi"piraadi"märk.
Oleks tore,kui vahtkond oleks ratsaväe uhketes mundrites!Siin seal on Eesti ratsaväest kirjutatud(vähe).Aga on kellegil teada,kus on ratsaväest pikemalt kirjutatud ja fotosid mundrist!
päikest! :roll: :?:

Postitatud: 23 Mai, 2006 14:16
Postitas Lennart
Ega päris ilusad olid tõesti :wink: (mundrid ikka) :D

Pilt

Postitatud: 23 Mai, 2006 15:53
Postitas krizz
...jaa,ilusad!Isegi hobu on ilus! :lol: Aga kas auvahtkond saab siis sellised mundrid :?: Või asi juba unustatud?Kahju igatahes :cry: Eks ikka raha vähe :?

Postitatud: 23 Mai, 2006 17:16
Postitas jrgen20
Kas Vabadussõja ajal olid ratsaväelastel ka oma mundrid? Kui nii siis on lootust esivanema talust see üles leida. Õppinud puutöömehe majast pole aga eriti kerge seda leida kahjuks.

Postitatud: 23 Mai, 2006 23:01
Postitas ivalo
No mina ei tea , see munder koos ratsarügemendiga 1940 aastal oli siiski juba tolajal igand. Aga mehed ise olid uhked , kuigi nägid välja nagu tsirkuse ahvitaltsutajad. Iseseivunud eestlane oli üldse maias kulla ja karra järele (sama tänapäevani Ladina - Ameerika ja Aafrika riikides) vaadates kasvõi lugematut hulka tippkvaliteediga väeosade märke.
1939 -1940 aastal olid punaarmeelased olnud päris hämmingus , et eestis nii palju kindraleid ja ohvitsere. Nimelt taoti kulpi ka paraadmundris tuletõrjujatele , kes oma tressides ja lampassides väga uhked välja nägid-

Postitatud: 24 Mai, 2006 13:24
Postitas krizz
Kui maailma sõjavägedes ringi vaadata,näeb küllaga esmapilgul naeruväärseid ilminguid,aga need torkavad ka seetõttu silma,jäävad meelde.(see nende üheks eesmärgiks peabki olema.Eksole?).Kreeka!Tutiga sussid :lol: seelik :lol: .India!Auvahtkond tõstab koibi enda peast ka kõrgemale ja põõrab nii järsku,et ehmata või ära :lol:
Aga!Eesti ratsaväe mundril on ikkagi pikk ajalugu.Kui!võtta seda kui üldist ratsaväelaste mundrit.Husaarid,dragunid so.ratsaväelased tõusid eriti esile Napoljoni sõdade aegu.Ratsavägi oli eliit!Näiteks USA armees on siiamaani ratsaväe rügemendid,kuigi kasutavad muidugi tänapäeval raud hobusid.
Paraad munder on paraad munder ja see peakski ulatuma ajalukku.Kogu maailmas on auvahtkond silmatorkav.Auvahtkond on ka selleks,et demonstratiivselt end näidata.Et näidata enda kohalolu.Et silma hakata!
Ahvi taltsutaja võib ka kosmonaudi tunkes olla,ehk saab sellest ka rohkem tähelepanu?Ratsaväe,husaari munder on kujunenud ajaloo käigus,mitte suvaliselt kokku klopsitud,et uhkem välja näeks.Kõigel on oma kujunemis lugu,oma tähendus.Nagu mereväes Nelsoni aas-kuna tal kätt polnud,kinnitas oma varuka aasaga nõõpauku.Mustad lindid mereväe mütsil,ei ole samuti mõttetu-kui Nelson suri,inglise meremehed panid need lindid tema mälestuseks.Prantslastel neid pole,on tutt-sest neil polnud põhjust seda tüüpi leinata.
Nii et,ajaloolistel mundritel on suurem tähendus,kui kaasaegsetel.Tänapäeval valitseb"kaine ratsionalism.Aadlike ka enam eriti pole.Ja tõesti,uhkeldatakse vähem... :wink:

Postitatud: 24 Mai, 2006 14:01
Postitas OveT.
ivalo kirjutas:No mina ei tea , see munder koos ratsarügemendiga 1940 aastal oli siiski juba tolajal igand. Aga mehed ise olid uhked , kuigi nägid välja nagu tsirkuse ahvitaltsutajad. Iseseivunud eestlane oli üldse maias kulla ja karra järele (sama tänapäevani Ladina - Ameerika ja Aafrika riikides) vaadates kasvõi lugematut hulka tippkvaliteediga väeosade märke.
1939 -1940 aastal olid punaarmeelased olnud päris hämmingus , et eestis nii palju kindraleid ja ohvitsere. Nimelt taoti kulpi ka paraadmundris tuletõrjujatele , kes oma tressides ja lampassides väga uhked välja nägid-


Paraku ei saa kuidagi nõus olla tsiteeritud arvamusega.
Eesti mundrid ei eristunud halvast või eriskummalisest küljest teiste tsiviliseeritud riikide armeede mundritest. Sageli võeti üle just kõige moodsamad ja praktilisemad lahendused.
Husaarid ja meremehed on traditsiooniliselt kandnud erilisi vorme (ja seda KÕIGIS riikides).
Kindlasti ei saa neid nimetada hirmsateks.
Ka hobused pole tänapäevani jõustruktuuridest kadunud, vaid hoopis edukalt naasnud.
Mis aga puudutab väeosade märke, siis pole neid sugugi lugematu arv, vaid igal väeosal oli oma kindla statuudiga märk(millel võis esineda muudetud variante- näiteks seoses paiknemise linna vapi muutusega).
Märgid olid enamasti teenete eest, maitsekalt kujundatud, filigraanselt valmistatud ja nende annetamine oli kontrolli all.
Paljud märgid on tänapäeval taaskasutuses.

Postitatud: 24 Mai, 2006 16:04
Postitas Mobutu
Selle teema võiks siis üles võtta, kui meie kaitsevägi on korralikult üles ehitatud ja varustatud. Natuke kohatu on praeguses seisus hakata enda ehtimise peale mõtlema. Soome võib oma sõjaväe üle põhjusega uhkust tunda, aga presidendilossi valvesõdurid näevad küllaltki tagasihoidlikud välja.

Postitatud: 25 Mai, 2006 9:06
Postitas tipikas
Ratsaväe ja ka muid vorme saab näha õppeasutuste kodulehel
http://www.ksk.edu.ee/est/muuseum/kogud

Postitatud: 08 Veebr, 2009 0:49
Postitas Sho
"Husaarid,dragunid so.ratsaväelased tõusid eriti esile Napoljoni sõdade aegu.
husaari munder on kujunenud ajaloo käigus,mitte suvaliselt kokku klopsitud,et uhkem välja näeks."

Söandaksin vastu vaielda.. nii husaarid kui dragunid olid olemas juba ammu enne Napoleoni sõdasid.. muudest ratsaväelastest rääkimata. Ka pole husaari munder kujunenud ajaloo käigus vaid kuna husaarid olid ungari rahvusratsavägi siis kandsid nad ungari rõivastust.. millise hiljem teised armeed üle võtsid. Nii nagu poola rahvusratsavägi - ulaanid - leidis tee muudesse armeedesse..

Postitatud: 08 Veebr, 2009 13:28
Postitas hillart

Kood: Vali kõik

Selle teema võiks siis üles võtta, kui meie kaitsevägi on korralikult üles ehitatud ja varustatud. Natuke kohatu on praeguses seisus hakata enda ehtimise peale mõtlema. ...
Kahjuks tuleb aga tunnistada tõaiasja, et meie KV vist ei saagi kunagi sellisele tasemele. Möödunud 18 aasta jooksul, kui seda aina ehitatud ja ehitatud on, on iga KV juhataja vahetusega ikka uuesti ja uuesti nullist pihta hakatud. Ja iga kord tehakse vanadele olijatele aina uuesti selgeks, et ikka kui rumalad-lollid nad olnud on ja kui mõttetult seni tegutsenud. Just-kui päevast päeva kõvasti tööd tehtud, kuid ...
Seega, kallid militaarihuvilised, võtke see teema nüüd küll päevakorrast maha. Pole nagu passlik arutada kulla-karra ja muu sarnase üle olukorras, kui KV-s juba praegu sõdurid kasarmuis 3-kordsetel naridel kuidagimoodi ära elavad ja järgmistel aastatel, kui ajateenijaid hakkab kõvasti rohkem olema (juba äraotsustatud ju!!!), kuid kasarmukohti kusagilt juurde tulnud pole (aga pole ju?!) ... :?: :?: :?: :?: :!:
Pole nagu tõesti aeg ilutsemisplaane pidada. :twisted: :twisted:

Postitatud: 12 Veebr, 2009 12:58
Postitas just plain mean
Milleks ratsaväevorm Vahipataljonile? Nad ju ei ole ratsavägi, nad on jalavägi. Niisama nalja viluks hakata vahtkonnale kuljuseid ja kukesulgi külge riputama, et nad uhkemad välja näeks, on lihtsalt pentsik (pehmelt väljendades). Tegelikult oleks see sulaselge maskeraad ja operett. Peale selle, vaadates ajateenijatest auvahtkonna esinemist, on täitsa kindel, et nad seda vormi eladeski ei suudaks "välja kanda" - st. selles esinduslikud välja näha. Ajateenija kannab oma püssi nagu aiateivast, liigutused on kohmakad, ebalevad ja aeglased, rivivõtteid sooritatakse aegluubis. Kaugele näha, et posid häbenevad seda, mida nad teevad ega tunne end sugugi enesekindlalt ja veendunult. Nad on nagu talupoisid, kes on endalegi ootamatult mõisasaali ballile sattunud. Sellise väljanägemisega sobib ideaalselt tagasihoidlik ja praktiline univorm.

Muidugi - möönan - praegune vahipataljoni aukompanii vorm kuulub sulaselge prono rubriiki. Kellel küll tuli hiilgav idee hakata kopeerima kommunistliku Rumeenia sõjaväevormi? Iga kord, kui ma nene talviseid etteasteid näen, pikad sinelihõlmad lehvimas, tulevad mulle meelde dokumentaalkaadrid Lenini matustest Moskva Punasel väljakul. Kummaline kinnise kraega kuub, millel on seljal "tagasilöögiklapid"; saapasäärtesse topitud viigipüksid; kahe tormirihmaga müts (Sic! tormirihm pandi algselt mütsile selleks, et seda saaks lõua alt kinni tõmmata, aga meil jääb ühest veel väheks!) jms kentsakad detailid on üsna jaburad. Ja see käsundusohvitseri akselbant...

kvj Kõuts andis käsu Vahipataljoni aukompaniile uus vorm väljatöötada, aga Laaneots tõmbas sellele kriipsu. Käib vana ka, kui siiani on kõlvanud. Eks selle ilumeelega on ka nii, nagu parasjagu on

Postitatud: 12 Veebr, 2009 13:27
Postitas kangelaspioneer
Eks ole ka omal ajal seda A-lompanii vormi mõned korrad kandnud... pole tal suurt häda ühti, ainult saabaste asemel võiksid viisakad säärikud olla, poolsaabas viigipüksiga on algusest peale tundunud sadulana sea seljas.
Akselbantide kohapealt on muidugi tuline õigus, need võiksid sealt kaduda... ja kui on tahtmine poistele valged kindad kätte anda, siis ärge ostke neid aianduspoest.

Postitatud: 12 Veebr, 2009 14:10
Postitas Arnold
Selle jutuga seoses meenub hoopis kuidas jalutasin ühel kargel talvehommikul läbi Kadrioru pargi - Lennu ajal veel - ja nägin muigele ajavat pilti presidendi häärberi ees: üks mees hoidis teise püssi ja viimatine üritas klassikalise luuaga, millel oli paraku ainult kolm-neli kasevitsakest veel varre küljes säilinud, pühkida maja esist platsi öösel sadanud sentimeetrisest lumekahutisest puhtaks. Hea, et mul fotokat ei olnud.

Postitatud: 14 Veebr, 2009 0:33
Postitas A4
Olles ise omal ajal A-kompaniis aega teeninud (ja mäletades, kui karmilt tollal jälgiti nii korrektset vormikandmist kui ka rivivõtete täitmist), on mul teinekord üsna kurb vaadata tänaseid auvahtkondlasi ja aukompanii "karpe".

Minu arvates ei ole kõige põletavamaks probleemiks täna mitte see, millise lõike, saabaste ja kuldsete kulinatega see auvahtkonna vorm on, vaid see, KUIDAS seda olemasolevat mundrit kantakse. Küürakas ja lohakas sõdur näeb ka SS-Leibstandarte mundris välja nagu hernehirmutis ning teisalt võib rühikas ja oma välimuse eest hoolitsev sõdur anda ka Punaarmee gimnastjorkale anda paraadvormi välimuse.

Meie auvahtkonna ajateenijatel tundub aga kohati jäävat vajaka nii iseeneda hoolitsemisest oma välimuse järele kui ka ülematepoolsest järelvalvest. Kui osadel on meestel on püksid kottis, teistel aga pingul nagu baleriini retuusid, kui osadel meestel on frentšikäised kümme sentimeetrit liiga lühikesedm, teistel aga kaelus nii suur, et sealt mahuks veel üks pea läbi, valged kindad oleksid aga justkui proteesi otsa surutud - siis on auvahtkondlaste kesises väljanägemises süüdi mitte vorm, vaid selle kandjad. Praegune auvahtkondlaste munder ei ole loomulikult kõige täiuslikum ja ilusam lahendus, kuid minu arvates on seda vormi õige kandmise korral võimalik täiesti soliidseks pidada.

Frentš tuleb valida selline, mis istuks keha ligi ega lotendaks. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale ei pea auvahtkondale "viigipüksid" olema baleriini kombel pingul, vaid pigem piisavalt lõdvad, et neid saaks teatud määral saabaste peale "tagasi keerata". Nii säilitavad püksid ühtse ja soliidse väljanägemise nii seistes kui ka marssides. Ei taha uskuda, et probleem on erinevate suurustega vormide vähesuses - see ei olnud probleemiks seitsme aasta eest ning seda enam ei tohiks see probleemiks olla täna. Pigem on tegemist ajateenijate enda pohhuismiga ning ohvitseride ja allohvitseride poolse tegematajätmisega (või mõlema kombinatsiooniga).

Üsna palju oleneb ilmselt ka sellest, kas tegemist on teenistust alustavate või lõpetavate ajateenijatega. Noorsõduril on ilmselt muidki muresid, kui endale rahulikult omale korralikku mundrit iga kord selga passida. Vanem ajateenija oskab aga sellistele finessidele juba rohkem tähelepanu pöörata (kui motivatsiooni veel on). Samuti teeb noorsõdur ka rivivõtteid arusaadavatel põhjustel üsna ebavlevalt ja kohmakalt, vanemal sõduril tulevad sellised asjad juba mehaaniliselt ja kindlalt välja. Seetõttu võib ka tänapäeval Kadriorus nt vahtkonna või tunnimeeste vahetuse ajal laitmatuid sooritusi näha.

Auvahtkonna väljaõpe pole iseenesest üldsegi nii pikaldane protsess, kui esmapilgul tunduda võib. Intelligentsetele sõdurpoistele on kõik põhilised võtted - püssid õlale, püssid jalale, tervituseks valvel - võimalik selgeks õpetada nädala-pooleteisega. Pärast seda on ainult lihvi lisamine.

Ühesõnaga - esmalt tuleks tähelepanu pöörata olemasoleva vormi korrektsele kandmisele ja rivivõtete korrektsele sooritamisele, seejärel aga vaadata, kuidas mundrit kõpitseda saaks.

Kui nüüd hakata konkreetselt mundrit üle vaatama, siis minu arvates oleks ratsaväe munder või igasuguse muu kulla-karra lisamine ilmselgeks liialduseks. Tuleks meeles pidada tarka vanasõna, mille kohaselt on armee mundriilu pöördvõrdelises seoses armee võitlusvõimega. Selle vanasõna iseloomulikuks näiteks on see, kuidas on võrreldes Stalini-aegse univormiga aina suurenenud Vene armee paraadvormi mütsirumm. Mida suuremaks läheb bardakk idanaabri relvajõududes, seda suuremaks ja säravamaks paisub marssalimüts.

Igasuguse ilustamise asemel võiks auvahtkonna vormi frentš olla samasugune, nagu kaadrireameeste ja -allohvitseride frentš - lahtise kaeluse, valge särgi ja musta lipsuga. Püksid võiksid olla tõesti kalifeed koos säärsaabastega, kuid säärsaabaste rakendamisel on mõned praktilised takistused, milledele ma kunagi viitasin ühes teises alateemas järgmiselt:

ui sõdurile nähakse säärsaapad ette vaid vahtkonnas või tseremoonial kandmiseks, siis kulub selleks omajagu aega, et jalga uue saapaga harjutada. Juba tavalise nöörsaapaga harjumine võtab mõnel mehel nädala, enne kui jalad enam veriseid ville täis ei ole. Harva jalga tõmmatava säärsaapaga harjumine võtaks veel kauem, kuna seda kantaks suht harva. Igapäevaseks kandmiseks, koos välivormiga, selline saabas ilmselt hästi ei sobiks, samuti kuluks saabas sellisel juhul kiiresti läbi ja kokkuvõttes läheks selliste ebastandardsete saabastega majandamine maksumaksjale üsna kalliks maksma. Kui ühte saapapaari kasutada aastaid, andes seda kasutada mitmetele ajateenijate "lendudele", siis ma kardan, et nende ajateenijate jalgade hügieenile (teades seda, milline "elu" keeb paljude sõdurpoiste saabastes) pole kah võibolla kõige otstarbekam.

Auvahtkondlaste sinelit ma üldse ei kritiseeriks. Oma lõikelt on see koopia ennesõja-aegsest sinelist ning on sellisena minu arvates palju soliidsem ja sõjaväelaslikum, kui praegune tavavormi mantel, mis oma laia kaeluse ja revääridega meenutab mingit elumehe kuube, kui ohvitserisinelit. Teiseks on sellel pikal sinelil auvahtkonna-sõdurite jaoksk ka väga praktiline väärtus, kui tarvis nt 20-kraadise pakasega kaks tundi postil seista.