Auastmetabeli muudatused EKV-s

[just plain mean]

Kui mind mälu alt ei vea, siis lisandus 1996.a. vanemallohvitseride kõrgeim kraad kaitseväe veebel. Kas oskab keegi olla ajudoonoriks ja meenutada, mis aastal see taas likvideriti, et redelit veelgi pikendada staabi- ja ülemveebli auastmetega?
Esimese muudatuse initsiaatoriks oli vist Einseln, kes soovis sisse seada midagi US Army Command Sergean Majori sarnast asja.

[Hjalmar Nelk]

googeldasin ja leidsin, et need kaks allohvitseri auastet (ja lisaks veel siis brigaadikindral) tehti esimese Kaitseväeteenistuse seadusega aastal 2000.

Siin ka link ühele ajaleheartiklile http://www.epl.ee/news/eesti/kaitsevagi ... d=50785317

[just plain mean]

Tõenäoliselt nii see oligi. Kolonel Tiru, KVJ kohusetäitja 2000 oli ilmselt esimene, kes EKV-s brigadiriks ülendati.
Aga Margi loogika järgi oleks pidanud lipniku ka ära kaotama - see tekitab samasugust segadust.

[Hjalmar Nelk]

Eks ta ole. Eks seda segadust ei ole siiamaani suudetud likvideerida. Nooremohvitseride puhul on meil näiteks kolme reaalse alumise auastme puhul (lipnik, nooremleitnant ja leitnant) ainult üks niinimetatud ametikoha auaste (leitnant). Kuni suhteliselt viimase ajani vist ei olnud sellist ametikoha auastet kui nooremveebel. Sama on ka nooremseersandiga.

Ja lipnik on lausa nii eriline juhtum, kus meil kaitseväeteenistuse seadus lubab sellist venda panna nii ohvitseri, kui ka allohvitseri kohale. Teoreetiliselt siis lausa kahvel, kus üks lipnik on kapteni koha peal ja teine nooremseersant. On tõesti segane.

Ja ega see segadus ainult sellega päädi. NATO dokumentide alusel on jagunevad sõdurite-allohvitseride auastmed kokku üheksasse kategooriasse (tähistatakse OR1-OR9), kus tegelik allohvitser algab alles OR6-st, allpool siis sõdurid ja kapralite erinevad versioonid. Meil aga on veel vanemseersant OR5, ehk siis oleme NATO-le öelnud, et nood nagu polekski allohvitserid?

[just plain mean]

Eelmise vabariigi algul oli allohvitseride värk selge (mulle meenub kunagi loetud allohvitseride teenistuskäigu seadusest, praegu seda pole kahjuks käepärast, et vaadata):
kapral - jaoülema abi;
noorem allohvitser - jaoülem;
vanem allohvitser - rühmavanem;
veltveebel - kompanii-, pataljoni jne vanem.

30-te lõpus leiti, et allohvitseride karjäärimudel on natuke liiga lühike ja vajab pisut tuunimist, et meestel huvi säilitada. Nii jagatigi vaneallohvitseri auaste kaheks ja veltveebli oma koguni kolmeks:
nooremseersant - jaoülem
seersant - rühmavanem
vanemseersant - ei meenu kahjuks
nooremveebel - kompaniivanem
veebel - pataljonivanem
vanemveebel - rügemendivanem
Saksa auastmetega võrreldes oli KV seersant sama kõva mees, kui Unteroffizier

Taastatud KV-s aga võtsid peastaabi polkovnikud asja Nõukogude Armee malli järgi: veebel võrdsustati üleajateenija praporšikuga ja seersant ajateenija seersandiga. Nii juhtuski, et meie seersant degradeeriti Saksa Gefreiteri tasemele.

tegelikult tuleks kas varasem olukord taastada või seersantide auastmed üldse likvideerida, sest mingit funktsiooni sellel vanemkapralite institutsioonil pole

[Hjalmar Nelk]

veltveebel - kompanii-, pataljoni jne vanem.

veebel - pataljonivanem
vanemveebel - rügemendivanem

Ei pea (minu teadmiste alusel) kindlasti paika. EW ajal ei olnud pataljoni, ega ka kõrgematel tasemetel üksustel "vanemaid". Allohvitseride "teenistusredel" lõppes kompaniivanemaga(veebliga). Sinu poolt viidatud viimases allohvitseride teenistuskäigu seadluses http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=59091 on allohvitseride teenistusastmeteks määratud XV (kompaniivanem) kuni XVIII (jaoülem).

Kogu see pataljoni ja kõrgemate üksuste veeblite asi on meile tulnud sisuliselt üks-üheselt anglo-ameerika (ja eriti USA) süsteemist.

Kuid sellega, et allohvitser oli

kõva mees

ja on ka edasi peab 100% nõustuma.

Samas

Taastatud KV-s aga võtsid peastaabi polkovnikud asja Nõukogude Armee malli järgi: veebel võrdsustati üleajateenija praporšikuga ja seersant ajateenija seersandiga.

ei saa kohe kuidagi nõustuda. Eks meil on siiamaani segadus sellega, et ka kaadrimehi on seersante ja siin NA ei tohiks kuidagi asjasse segada. Dokument, millele mina viitasin on ikkagi meie ühine NATO dokument (mille loomulikult Eesti koos teistega välja on töötanud).

Sellest vanemkapralite asjast ma eriti ei tea. Brittidel on see küll kasutuses.

[Kapten Trumm]

Taastatud KV-s aga võtsid peastaabi polkovnikud asja Nõukogude Armee malli järgi: veebel võrdsustati üleajateenija praporšikuga ja seersant ajateenija seersandiga. Nii juhtuski, et meie seersant degradeeriti Saksa Gefreiteri tasemele.

Ei jäänud selles nõuka süsteemis polguvanema puudumise tõttu sõda sõdimata. Teatud maalt tegid samu asju lihtsalt nooremohvitserid.
Iseasi on see muidugi, et prapporite süsteem oli seal omalaadne konnatiik, kus karjäärivõimalus olematu ja tehnilistes väeliikides on prappor pigem spetsialist kui sõjaline juht.

[Hjalmar Nelk]

Et see teema liiga (jällegi) kõrvale ei kalduks, nagu näiteks

Ei jäänud selles nõuka süsteemis polguvanema puudumise tõttu sõda sõdimata. Teatud maalt tegid samu asju lihtsalt nooremohvitserid.

Siis tulen tagasi alguse juurde. EW ajal tegutsesid allohvitserid allohvitseride seadluse põhjal "nooremate juhtidena" kuni kompanii tasemeni või "sõjaväe ametimeestena" igal pool mujal. Veeblite institutsiooni sisseviimisel oli suure tõenäosusega vägagi praktiline eesmärk (nagu ka teema algataja sellele viitas) - sõjaväes oli inimesi, kes olid osa võtnud Vabadussõjast, ehk juba 20 aastat teenistuses, kuid "pagunitel" ei kajastunud see kuidagi. Seega oli vaja olemasolevat süsteemi lihtsalt elavdada. Ma ei usu, et mingit olemuslikku reformi plaaniti. Seega ei olnud mingit suurt vahet seersantidel ja veeblitel, vaid veeblid olid lihtsalt teise nimega seersandid. Siinkohal on hea märkida, et minul oleva informatsiooni kohaselt ei jõudnud keegi EW ajal saada vanemveebli auastet.

90-ndate alguses taastati kõik auastmed ja tekitati koheselt segadus sellega, et veebliks võis saada ilma seersandi auastmeid läbimata. Seega tekitati kaks paralleelset allohvitseride teenistuskäigu mudelit. Kuigi seersandi auaste muutus põhiliselt ajateenijate (ja reservi) auastmeks, siis jäid ikka alles ka kaaderkoosseisu seersandid. Allohvitseride puhul oli asi selles mõttes naljakas, et nende puhul tuleb eelkõige (muidugi mitte ainult) hinnata just teenistuses oldud aega, kuid meil võis vabalt olla olukord, kus nooremveebli või isegi veebli auastmes olnu omas tegelikult vähem elu-, juhtimis- ja mis iganes kogemust, kui mõni vanemseersant või seersant. Jabur?

Lisasegadust külvati veel Einselni tulekuga, kes üritas sisse tuua oma USA kogemust ning ajas kohe sassi auastme ametikohaga, millest tuli see kõnekas kaitseväe veebli auaste. Mis tegelikult on ju ametikoht, sest palju neid olla sellisena saab? Ikka ainult üksainus. Ka USAs on samas auastmes inimestel palju erinevaid ametikohti (command sergeant major võib olla nii pataljoni veebel, kui ka ameerika relvajõudude ülemseersant). Ühesõnaga segadust rohkem, kui vaja ja tegelikult siiani ei ole me sest välja tulnud.

[Be1st]

Kui kellelegi on KV veebli auastmeid müüa (1 kõik mis tüüpi mul kõik puudu) siis kena kopikas ootamas.

Pakkumised privasse.

[Hellboy]

Vähemalt 1995a. "Sõdurilehe" märtsi ja aprilli nr. esikaantel EKJ õlakute tunnused. Järjestus siis nii, et KAPRAL, NOOREMSEERSANT, SEERSANT, VANEMSEERSANT, NOOREMVEEBEL, VEEBEL, VANEMVEEBEL, KAITSEVÄE VEEBEL, LIPNIK, NOOREMLEITNANT, LEITNANT, KAPTEN, MAJOR, KOLONELLEITNANT, KOLONEL, KINDRALMAJOR, KINDRALLEITNANT, KINDRAL

[Hjalmar Nelk]

siis lisandus 1996.a. vanemallohvitseride kõrgeim kraad kaitseväe veebel

Vähemalt 1995a. "Sõdurilehe" märtsi ja aprilli nr. esikaantel EKJ õlakute tunnused

Jäi enne täiesti kahe silma vahele see esimese postituse ekslik aastaarv. Nagu juba mainitud, oli just Einseln see, kes kaitseväe veebli sisse tõi, seega ei saanud see alles 1996 juhtuda, vaid loomulikult varem.

Kuid põhiväiteid see ei muuda - allohvitseride teenistuskäigu süsteemi meil polnud (ei ole kahjuks suuresti siiamaani), see on segane ning pole järjekindel. Aja jooksul on tehtud päris palju põlve otsas lahendusi.

[Kapten Trumm]

Tegelikult on osalised leidnud ise ammu oma optimaalse teenistuskäigu - kogenud kaadri nooremallohvitserid pressivad hulgaliselt VABK-i ning vanemallohvitseriks. Küsimus on selles, et sama isik vanemallohvitseri kohal teenib lihtsalt rohkem (ka saab pidada suurema vastutusega ametikohti). Nooremallohvitseride positsioon on KV-s kaadri hulgas kujunenud lihtsalt tupikteeks, kust peale mõningast teenistust üritatakse rabeleda vanemallohvitseriks. Minu tutvusringkonnas on kaadri seersandid just seda teed läinud.

[hummel]

Minuteada muudeti meil hiljuti allohvitseride OR-e, kuid ei ole täpselt meeles, kuidas. Minu oma igatahes tõusis ühe pügala võrra.
KV allohvitseride auastmete süsteem sarnaneb kõige enam Bundeswehri omaga. Pisut on sarnansusi uue Soome süsteemiga, kus on ka ajateenijad seersandid ja veebli kutse taastamisel. Üritatakse meil kangekaelselt kõrvutada aga krt teab, millega Ameerikast või kust iganes.

Arvan, et nooremallohvitseri auastmed on vajalikud. Eriti reservipõhises armeemudelis. Segadus on tekitatud asjatundmatu ebapraktilise lähenemisega ja rapsimisega. Vahepeal taheti KVPS personali poolt tõemeeli aga v-srs sõduri auastmeks kuulutada, mis oleks olnud nonsenss.
Kaitseväes on tänaseks nagu kujunemas kaks vastasleeri. Üks on nö Paldiski punt, kes promob asju kaadrisõdur-nooremallohvitseri seisukohast ja teine pool on kõik ülejäänud üksused, kes koolitavad ajateenijaid reserviks. Paldiskis on mindud seda teed, et jaoülem on veebel ja kuulipildur on seersant. Sealt tulevad ideed stiilis, et ajateenija ei tohiks pm üldse saada allohvitseriauastet ajateenistuses ja reservseeru pagun olgu teistsugune, kui kaadriseerul. See idee vaevalt siiski väga kaugele jõuab, sest vaevalt tuhanded reservväelased ja kaitseliitlased Paldiski sõdur-seerude ego pärast endale teistsuguseid paguneid hakkavad muretsema.

Minu nägemusel on meie kaitseväes toimivad vaid need süsteemid, mis on olemuselt väga lihtsad, aga efektiivsed. Lahendaks selle nii:
1) Ajateenijal on võimalus saada ajateenistuses kas kpr või n-srs. Seejuures võiks olla kpr võimalik vaid SA kpr ametikohal teenivale nn vanemsõdurile (peakski jao/meeskonna või grupi pädevik sõdur olema?). Ka kaadrit ei ülendata, kui ta pole ühtlasi vastaval ametikohal. Vanemsõduri ametikoht peaks olema mitte iga ajateenijast lahingupaari vanem, vaid pigem JÜA/grupiülem (team leader, Truppführer).
2) Ajateenijad-aspirandid saaksid oma erialakursuse lõpetamise järgselt 1 pulga juurde (reaalselt ta kannab seda "A" muidugi). Enamus on neist selle kindlalt ära teeninud. Nad on saanud olulise täiendõppe nii reservväelasena, kui kaadrina edasi teenimiseks. Vahetult enne reservi tuleks ehk kaaluda ka ajateenija-rühmavanematele 3. pulga andmist? Sinna pannakse üldjuhul suht pädevad. Muud jääksid kõik n-srs.
3) Kui ajateenija n-srs jääb tegevväelaseks, tuleks talle omistada esimesel võimalusel (= järgmine EV aastapäev või võidupüha - üldiselt pool aastat) 3. pulk. KÕIK kaadrinooremallohvitserid (sh ScP kuulipildurid), peaksid olema ajateenijatest eristuse mõttes srs auastmega. Kui tegevväelaseks jääb rms, ülendatakse ta esimesel võimalusel kpr.
4) Kui tegevväelane sõdur läheb NAK-i, siis lõpetamisel peaks teda vääristatama esialgu küll n-srs auastmega, kuid poole aasta jooksul tuleks anda tallegi srs.
5) V-srs auastmele tuleks kehtestada vanus ja näiteks võiks see olla 5 a. Poleks midagi imelikku, kui mõni 7+ a teeninud v-srs ongi kogenum, kui mõni 3-4 a teeninud n-vbl. Samuti on see loogiline ju olukorras v-vbl versus n-ltn.
6) VAK tuleks võtta vaid sellist kaadrit, kes on vähemalt srs auastmes. Praktilislet tähendab, et kandidaat peab olema teeninud eelnevalt vähemalt pool aastat oma üksuses. See oleks talle ka pm "katseaeg". Otse ajateenistusest suvaliste kogenematute jungede VAK suunamine on minuarust ja ka enda teenistuskogemustele tuginedes ebamõistlik ja ebaefektiivne. Vb oleks vastuvõtul kasulik isegi lisaklausel, et aasta aega olnud tegevväelane. Nii teeme veebli õigest mehest (naisest). Veebel peab oskama lisaks põllul põrkamisele ja käskluste andmisele ka lugeda-kirjutada, sh teksti, mille ta on ise välja mõelnud.
7) Kaadri-JÜ standardametikoht peaks olema n-vbl (nagu reservväes srs), RV ametikohad juba igal pool vbl, KoVbl v-vbl.
8 )Kaadri-srs ametikoht võiks olla ajateenijate üksuses nooreminstruktor (hea testametikoht edasiseks karjääriks - kas sobib VAK-i või ScP kuulipidluriks?) nagu praegu või kaadriüksuses lahingupaari vanem. V-srs ametikoht võiks olla kaadriüksuse pooljaoülema-jaoülema abi ehk grupiülema ametikoht, samuti kompanii spetsialisti ametikoht.


P.S. Minuteada oli Piirivalves veel 1990ndatel ametlikult käibel selline traditsiooniline ametikoha nimetus nagu "veltveebel".

[just plain mean]

See veltveebel oli PV-s kasutusel päris alguses ja peamiselt õppekeskustes kompaniivanema ametikoha tähenduses enne, kui hakati auastmeid andma.

[Hjalmar Nelk]

http://pildid.mil.ee/hendstaabi-rivistu ... 4/ARRA9125 Täna