Mähe mets
Mähe mets
Olen pidevalt käinud selles metsas nii jalgratta kui suuskadega, pidevalt hakkavad silma kaevikud ja laskepesad. Pommiauke on vähemalt 4, täna avastasin kaks neist. On teada see et pommiaugud tekkisid sel hetkel kui venelased Tallinna pommitasid, aga Tallinnas olid siis kõik tuled kustatutatud ja nii visatigi neid umbes alla. Pihta oli saanud veel üks Pirita jõe ürgoru kaldal olnud maja ja see ka hävis. Imeläbi oli üks(rohkem pole näinud) pomm terveks jäänud ja oli umbes 10 aastat tagasi ühe maja taga vanaraua hunnikus, seda enam alles pole. Esiotsas oli selle polt, kas see oli sütik??
Igatahes laskepesad on suunatud nii et vall on ida poole, arvati et venelased ju ikka idast tulevad.
Kas neid kaevikud ja muid muldrajatis kasutati ka kunagi?
Üks huvitav nähe veel. Nimelt oli ühe pommiaugu kõrval kohe kaevatud auk, sisse pääs oli pommiaugust, sissepääsu küljed oli vooderdatud laudadega aga nendest polnud küll midagi erilist alles, sama moodi nagu punkri katusest. Kas tõesti olid selles metsas metsavennad? (Esimene ja teine pilt on üks pommiauk] kolmas pilt on teine pommiauk] [neljas,viies ja kuues on kolmas pommiauk] [kaks viimast pilti sissepääsust)
http://lypsik.nohik.net/gallery/Metsas
Igatahes laskepesad on suunatud nii et vall on ida poole, arvati et venelased ju ikka idast tulevad.
Kas neid kaevikud ja muid muldrajatis kasutati ka kunagi?
Üks huvitav nähe veel. Nimelt oli ühe pommiaugu kõrval kohe kaevatud auk, sisse pääs oli pommiaugust, sissepääsu küljed oli vooderdatud laudadega aga nendest polnud küll midagi erilist alles, sama moodi nagu punkri katusest. Kas tõesti olid selles metsas metsavennad? (Esimene ja teine pilt on üks pommiauk] kolmas pilt on teine pommiauk] [neljas,viies ja kuues on kolmas pommiauk] [kaks viimast pilti sissepääsust)
http://lypsik.nohik.net/gallery/Metsas
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Re: Mähe mets
Lühidalt kirjeldades oli lennukipomme kahe erineva sütikuga. Osadel oli sütik tõesti esiotsas asuv kontaktsütik. Momentaalse toimega. Pani laengu koheselt plahvatama. Koheselt tähendab, et pommi kineetilist energiat arvestades see ei olnud veel väga sügavale jõudnud tungida.Martti kirjutas:Esiotsas oli selle polt, kas see oli sütik??
Teistel pommidel oli sütik sabas. Või tegelikult sütik oli pikk toru miss kinnitus sappa, kuid võis ulatuda suht sügavale. Sellele sütikul vabanes pommi maapinna pihtamisel selle toru sabas asunud lööknõel ning liikus inertsimõjul kuni sütikuni. Ning süütamine toimus mõningase viitega, mil pomm oli tunginud juba suht sügavale pinnasesse.
Kahjuks Sa ei kirjelda eriti seda "polti" seal esiotsas. kas tegu oli liblikaga? Või tegelikult tiivikuga. Pommidel oli mitut eri moodi ohutuslukke. Esimene ning lihtsaim oli traat, mis läks sütikust läbi ning teine ots oli lennuki küljes kinni. Pommi päästmisel jäi traat endiselt lennuki külge, ning libises sütikust välja.
Veidi keerulisem oli just tiivik, mis asus pommi ninas või vahest ka sabas. Langemisel keris see ennast vastutulevas õhuvoolus vindi pealt maha ning vabastas sütiku.
Poltide lahtikeeramiseks mutrivõtmega meest pommile siiski kaasa ei pandud
Lademetes selliseid lennukipommi moodi poisid vedeles Naissaarel, oleks teadnud, et tohib, oleks mõne kaasa tarinud. Suurus oli selline, et nibin-nabin oleks ratta pakiraamile kinnitanud, kujult veidi pirnjas, nagu need pommid, mida naljahambad karikatuuridele joonistavad. Sellel oli ka kuskil polt, aga kus, enam ei mäleta.
Muidu selle propellersütiku koha pealt jäi mul meelde filmist "PearlHarbour," et pauk käis siis, kui see propeller seisma jäi. Ehk siis selline pomm oleks tõesti võinud läbi mitme korruse keldrisse kukkuda ja alles siis plahvatada.
Muidu selle propellersütiku koha pealt jäi mul meelde filmist "PearlHarbour," et pauk käis siis, kui see propeller seisma jäi. Ehk siis selline pomm oleks tõesti võinud läbi mitme korruse keldrisse kukkuda ja alles siis plahvatada.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kirjelduse järgi tundub tõesti tegu olevat õppepommiga, kus kest lõhkeaine asemel täidetud liiva või mõne muu käepärase ainega ning sütikuauk suletud tavalise poldiga.
Mis puutub Hollywoodi levitatatvasse "sõjateadusesse", siis seda ei soovita eriti tõsiselt võtta
Tiiviku otsast lendamine vabastas sütiku. Kui see tiivik jääb sütikule peale - pomm võib kolmest korrusest ning keldrist läbi minna - pauku ikka ei tule...
Mis puutub Hollywoodi levitatatvasse "sõjateadusesse", siis seda ei soovita eriti tõsiselt võtta
Tiiviku otsast lendamine vabastas sütiku. Kui see tiivik jääb sütikule peale - pomm võib kolmest korrusest ning keldrist läbi minna - pauku ikka ei tule...
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Re: Mähe mets
Kirjeldatud piirkond kuulub ka minu lemmik rattasõidumarsruutide hulka. Kaevikute sik-sakke on hulganisti jõe mõlemal kaldal. Paari päeva eest käisin ka Iru linnamäel, isegi selle paesesse pinda on kaevikuid ja laskepesi raiutud. Lisaks on linnamäe keskkohas üsna suur betoonpunker säilinud. Raamatutest (H. Susi omadest) on meelde jäänud, et kusagil sealkandis olid positsioonidel soomepoiste II pataljoni osad, kes Narva alt Tallinna taganevaid saksa üksusi kõvasti rappisid (rekvireerisid ja olid üldse allumatud). Sakslased vastasid eestlaste omavolile sellega, et saatsid nende vastu välja SS-karistusüksuse, kes lahingus soomepoistelt haledalt vastu kannikaid said. Vestlustest ühe 45. rügemendi veteraniga ilmnes, et ka teda kimbutasid soomepoisid seal jõeorus, kui ta virutatud veokiga Tallinna üritas sõita. Asi lahenes nagu ikka relvaga vehkimise läbi. Kas need Iru linnamäe rajatised võisid olla kasutusel soomepoiste poolt või kuulusid need kellelegi teisele? Ja üldse need Pirita jõe kallastel olevad kaevikud, kas need olid kaevatud 41. aastal venelaste poolt või pärinevad needki 44. aastast?Martti kirjutas:Olen pidevalt käinud selles metsas nii jalgratta kui suuskadega, pidevalt hakkavad silma kaevikud ja laskepesad. Pommiauke on vähemalt 4, täna avastasin kaks neist. On teada see et pommiaugud tekkisid sel hetkel kui venelased Tallinna pommitasid, aga Tallinnas olid siis kõik tuled kustatutatud ja nii visatigi neid umbes alla. Pihta oli saanud veel üks Pirita jõe ürgoru kaldal olnud maja ja see ka hävis. Imeläbi oli üks(rohkem pole näinud) pomm terveks jäänud ja oli umbes 10 aastat tagasi ühe maja taga vanaraua hunnikus, seda enam alles pole. Esiotsas oli selle polt, kas see oli sütik??
Igatahes laskepesad on suunatud nii et vall on ida poole, arvati et venelased ju ikka idast tulevad.
Kas neid kaevikud ja muid muldrajatis kasutati ka kunagi?
Üks huvitav nähe veel. Nimelt oli ühe pommiaugu kõrval kohe kaevatud auk, sisse pääs oli pommiaugust, sissepääsu küljed oli vooderdatud laudadega aga nendest polnud küll midagi erilist alles, sama moodi nagu punkri katusest. Kas tõesti olid selles metsas metsavennad? (Esimene ja teine pilt on üks pommiauk] kolmas pilt on teine pommiauk] [neljas,viies ja kuues on kolmas pommiauk] [kaks viimast pilti sissepääsust)
http://lypsik.nohik.net/gallery/Metsas
Ja veel küsimus: ka Hiiul (Glehni pargis) on näha hulgaliselt kaevikuid ja punkriauke; mis ajast ja kellelt need pärinevad?
Гив Ми Мани
Mähe mets
Lugesin siin seda päris vana postitust ja omalt poolt tahaks lisada, et see mets on tihedalt pikitud suurte neljakandiliste süvenditega, mis enamjaolt küngaste nõlvadesse uuristatud. Suuruse ja asukoha järgi annab oletada, et tegemist tankikaevikutega, millesse võimalik sõiduk sisse tagurdada, ning maskeerida, samas kui nn. selja taga looduslik kaitse. Ei oska küll ütelda, mis aega need augud jääda võivad ja kas sakslaste või venelaste poolt loodud. Siiski tegemist üsna aruka kohaga tankiüksuse peitmiseks, kuna liivapinnast oli kerge kaevata, mets piisavalt hõre, et kiiresti liikvele saada, ning männipuud oma kõrgel asuva võraga pakkusid kaitset õhuvaatluste eest. Samuti mäletan oma vanaema juttu, et kunagi kesk-Mähe poe vastas metsas olevat olnud küngas, millel alati suviti haruldaselt palju mustikaid ja metsmaasikaid. Toonud siis esivanem sealt suure ämbritäie koju, mispeale tema ema need kompostihunnikusse läkitanud. Hiljam maininud,et seal ühishaud, kus mitmeid mehi puhkab. Teadmata on ainult täpsem asukoht ja kas tegemist oli venelaste või sakslastega. Hetkel ei tea ka, kas see metsatukk ikka alles ja täis ehitatud pole. Kellel mingeid andmeid, täpsustusi, jagage julgelt.
Kuul mis mul rauas, kannab sinu nime. Surra peab ju ka auväärselt oskama.
Re: Mähe mets
Väga vana teemat tõstan... Elan praktiliselt sellesama "Mähe metsa" ehk Kloostrimetsa ääres, mistõttu teema pakub huvi. Kolm pommilehtrit on maa-ameti kaardirakendusest kenasti näha, kui kasutada reljeefivaadet. Aga kus see neljas asub või asus?Martti kirjutas:Olen pidevalt käinud selles metsas nii jalgratta kui suuskadega, pidevalt hakkavad silma kaevikud ja laskepesad. Pommiauke on vähemalt 4, täna avastasin kaks neist.
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... US11_82A=1
Tegu võis olla II maailmasõja järgse saksa sõjavangide matmispaigaga, mis tänapäeval on hooldatud ja tähistatud. Küngast seal täna ei ole ja ma ei tea, kas on kunagi olnud. Mähe poest asub see koht linnulennult 1 km kaugusel:RAGASTIK kirjutas:Samuti mäletan oma vanaema juttu, et kunagi kesk-Mähe poe vastas metsas olevat olnud küngas, millel alati suviti haruldaselt palju mustikaid ja metsmaasikaid. Toonud siis esivanem sealt suure ämbritäie koju, mispeale tema ema need kompostihunnikusse läkitanud. Hiljam maininud,et seal ühishaud, kus mitmeid mehi puhkab. Teadmata on ainult täpsem asukoht ja kas tegemist oli venelaste või sakslastega. Hetkel ei tea ka, kas see metsatukk ikka alles ja täis ehitatud pole. Kellel mingeid andmeid, täpsustusi, jagage julgelt.
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... US07_82A=1
https://www.google.ee/maps/place/Saksa+ ... 24.8506947
J.
Re: Mähe mets
Ja mõnel ka suisa külje peal.nublu kirjutas:Osadel oli sütik tõesti esiotsas asuv kontaktsütik.Martti kirjutas:Esiotsas oli selle polt, kas see oli sütik??
Teistel pommidel oli sütik sabas.
Re: Mähe mets
Ehkki ilmseid lehtreid on täna 3, pole üldse võimatu, et lehtreid oligi neli. Jätsin igaks juhuks esialgu oma oletused mainimata, et mitte häirida meenutamisprotsessi.Pommiauke on vähemalt 4
Reljeefkaardil on näha, et kolme augu kõrval läänes jookseb siksakiline põhja-lõunasuunaline kraav, mille algus asub põhjapoolseimast august 160 m kaugusel põhjasuunal (täpsemalt NNW). Reljeefkaardil on kraavi alguspunktis näha vaevumärgatav ringjas struktuur, mille mõõtmed sarnanevad kolme pommilehtri omadele:
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... US11_82A=1
Kraav ilmub NL topokaartidele 1960-ndatel, kusjuures kraavi alguspunktiks on midagi tiigilaadset, mis kaob kaartidelt 1980-ndatel:
NL topokaart o42 1:25000 (keskmine) (1961)
NL topokaart o42 1:50000 (keskmine) (1962)
NL topokaart c63 1:25000 (uuem) (1972)
Auk/tiik/vms on tänase seisuga täidetud ilmselt lähiümbruse aedadest pärit prahi ja okstega ja pole aru saada, kas see võis pommilehter olla.
J.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist