Mõrvapaigad räägivad

[taawet]

Võru lähedal konnametsas (kunnamõts) on koht kus nõukogude ajal seisis mälestusmärk kuhu oli kirjutatud- Siin mõrvati nõukogude inimesi, meid sunniti vaikima kuid mõrvapaigad räägivad. Mälestustahvli tekst võis ka veidi teisiti olla sest see on tänaseks hävitatud ja ma kirjutan mälu järgi. Seal kohal oli lausa väike memoriaal, sablast oli kujundatud viisnurgad ja mingid aastaarvud jms. Pionerid vist käisid ka seal kogunemas ja omi rtuaale viljelemas. Niisiis tekkis mul seoses selega küsimusi, kes olid need nõukogude inimesed, kes olid ned mõrvarid. Minu vanematekodu on sealsamas ja kui ma väike olin siis vanaema ikka rääkis ühte ja teist ja tema jutu järgi ei olnud need asjad niimoodi nagu seal mälestuskivil kirjas. Kui kellelgi selle kohta infot siis ikka jagada .

[gnadenlose]

Tütil oli samasugune koht Kõrgessaare surnuaia servas. Ka seal mõrvasid fašistlikud röövvallutajad hulga süütuid nõukogude inimesi. Nagu hiljem selgus, olid need "süütud vanakesed, rinnalapsed ja uusmaasaajad" kohalikud punased, kes ei pidanud paljuks paprevabrikule tuld räästasse panna ja muid jälkusi teha. Eks laias laastus olid need hukatud igal pool punasel aastal mingite roppustega silma paistnud.

[PAK]

E.Loosaare mälestusteraamatus "Eesti mehe lugu" on taolisest asjast juttu, 1941.a. Orava vallas. Omakaitse mehed korjasid kangemad punategelased kokku, korraldasid väikese kohtu ka, keda vabaks lasta, keda mitte. Mitte vabakslastud punased saadeti sakslastele Petseri poole teele (konvoiga muidugi), sakslased tulid tee peale vastu, viisid kommunistid metsa vahele ja lasid maha.