ELU LOOD

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

ELU LOOD

Postitus Postitas v.a.k. »

Peale aastaid uurimist üritan midagi ka paberile panema hakata.
Esimene lugu siis.
Vene raudruunade hukk


Oli 12.august 1944.a Seisime oma patareiga veel paigal Vana-Saaluse
,so Vastseliinast 4.km. Ja ootasime taganemiskäsku .Põhiväed alustasid
taganemist juba üleeile .Tolmukeerutades ja väsinult vajusid kolonnid
läbi küla .Kas kõik? Marienburgi liin oli murtud. Külas oli meie patarei
ja paarkümmend meest kes olid väsinud ja ootasid taandumist. Lahingu-
müra jõudis aina lähemale ja lähemale. Eile oli mürinat ainult vastseliina
suunast nüüd hajus see juba meie ümber ,ähvardade meid ümber piirata.
Mehed muurusid järjest rahutumaks .Aeg-ajalt lendasid üle lennukid
kes meie kolonne pommitama sööstsid.
Lõpetasime just meie tagasihoidliku toidutagavara,otsas, ainult joogivett
oli veel piisavalt. Paarisaja meetri kaugusel oli talu kust seda ammutamas
sai käidud. Järsku keegi karjatas ,,TANKID,, oh kus nüüd läks kõigil
meestel elu sisse . Kes otsis püssi kes tormas kahuri taha.
Ja sealt ta tuli ,tolmu keerutades ja linte klõbistades Hea oli ,et me 75 mm
toru õiges suunas oli ja lahinguvalmis. T-34 liikus edasi päris nobedasti ja
ei olnud meid veel märganud. Laadisime kiirest kahuri ,,SIHTIDA ,TULD,,
Käis raksatus ,ümbruse mattis püssirohulõhnaline vine. Läksid loetud hetked
kui kostis eemalt teine raksatus ,TÄISTABAMUS. Tank muutus hetkega
lõõmavaks tulekeraks .Nägin kuidas üks põlev keha tankist väljaronis ja
maas veel hetk agoonias siples, ning siis jäi liikumatult.Kõigi pilgud olid
tardunud tanki suunas . VEEL ÜKS ,,röögatas teegi .Tõsi eemalt suitsuvinest
oli näha veel ühe tanki kuju ,kes eelmise õnnetust nähes üritas kaarega
põgeneda. Nimelt oli kõrval heinamaa mille kautu teine T-34 üritas
kaarega teele tagasi pöördudes taganeda. LAADIDA ,TULD,, taas raksatas
kahuripauk ja ümbrus mattus suitsu kuid , kahjuks läks see lask mööda.
Tank aga sibas edasi vabaduse poole kuni järsku seisma jäi ja silmini mutta
vajus .Seal eemal ,heinamaa taga oli kraav mille kaldad olid üsna soised ja
teispool kraavi algas soine maa. Milline ebaedu . Laadisime kiiruga kahuri
nagu kardaks ,et tank võiks veel liikuma hakata . Peale teist lasku leidis seegi
raudruun oma otsa. Kuna jalaväge näha veel ei olnud oli senini meil üsna hästi
läinud ja oodata taganemiskäsku enam aega ei olnud. Kiiruga pakkisime oma
asjad sest kui venelased on juba Ruusmäel oli oodata halvimat- kotti jäämist
.Õnneks oli meile jäetud üks sdkf mille konksu kahuri haakisime .Olime
just Rõugesse viivale teele kui ilmus ka jalavägi ,,KIIREMINI, KIIREMINI,,
vast veab ja lipsame läbi.


Autori lisa; Lugu on kirja pandud kahe kohalikku elaniku sõnade järgi. Antud kohti
oleme uurinud ja leitud esemete järgi (esimene tank mõned poldid ,vasest hülsi
kesta tükid, teie tank ,torni rebitud jäänused mõned roomikulülid mürsk hülsiga,
hunnik pisikesi kuni 1 kg kaaluvad osasid)
Peale sõja koristati kõigepealt vene lahingutehnika riismed ,need viidi minema 1946.a.
Andud koha lähedal( u 600.m) on ka mälestustahvel.
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Tubli töö ja jätka samas vaimus.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
viiking
Liige
Postitusi: 594
Liitunud: 06 Mär, 2008 11:00

Postitus Postitas viiking »

Ilus!!!
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

TEINE LUGU
SAKSLASED EI KÜSI KUNAGI LEIBA


Juhtus see lugu juuli lõpus või augusti algul 1944. a.täpselt enam
ei mäleta.
Oli kena õhtu , pere toimetas oma tavalisi tegemisi. Järsku kostus
uksele koputamine .Isa läks ja tegi ukse lahti . Lävel seisis kolm
saksa mundris meest .Vanamees kutsus külalised sisse ja küsis ,
et milleks nad tulid Külalised küsisid leiba . Saanud oma leivatükki
kätte nad lahkusid .Palju neid väljas võis olla ma ei oska öelda ja
keegi ei julgenud oma nina välja pista. Isa paistis olevat nõutu.
Püssidel olid otsas olnud vene torketäägid ja ,,SAKSLASED EI
KÜSI KUNAGI LEIBA,,.Kuigi kutsumata külalised rääkisid saksa
keeles otsustas isa ikkagi homme vallamaija minna. Oma mäletamist
mööda ,käisin iga nädal Missost jalgsi Võrus koolis,muidugi vahel
sain ka mõne vankriga küüti,pole sakslased olnud kunagi midagi palunud.
Vahetuskaupa aga olid meelsasti tegema magusa -pekki või munade vastu
oli põhi kaubaartikkel .Suhkrut meil polnud ,oma magusa saime saha-
rinist või peedisiirupist.
Järgmisel päeval toodi meile paar saksa sõdurit elama, kuuldavasti ka
teistesse taludesse. Kuulda oli ka ,et tegemist oli vene metsavendadega
keda omakaitse nüüd jahtima asus sest meie pere ei olnud ainus keda
näljased venelased külastanud olid.
Samuti mäletan ,et ei läinud palju aega mööda kui dessant tabati .Juhtus see
Kuura juures toimunud haarangus enamus neist tapeti ja vallamaija toodi.
Peale metsavendade tabamist lahkusid ka sõdurid kes olid meile elama
asunud .Oli jäänud veel loetud päevad venelaste tulekuni.


Autorilt: Teada on ,et enne lahkumist sakslased mineerisid sillad Suumäe
ojal, Pedaja ojal ja Kuura jõel Tekkis juba aastaid tagasi küsimus mille neid
siis õhku ei lastud? Võib olla on üks lahendusi see meenutus.
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

kolmas lugu
UNUSTATUD STUG



Sõjategevus Mõldre külla jõudis aina lähemale ja lähemale.
Sakslased põgenesid lausa joostes mäletan selgelt neid
higist nõretavaid sõdureid .Aegajalt sõitis teel ka igasugu
sõjamasinaid.
Paljud külaelanikud läksid metsa varjule võttes kaasa oma
varanatukese ja kariloomad. Ümberringi oli kuulda tulistamist
ja plahvatusi .
Lõpuks tulid venelased oli näha ka mitut tanki ,terve ümbrus
täitus punastega. Aegajalt tulistastati metsa suunas. Meie külast
liikusid sõjakolonnid edasi Kirikumäe suunas kui ka Põnni
küla suunas. Ka meie talu täitus venelastega kes hetkeks peatudes
kaevu tühjendama asusid. Mäletan kuidas üks tank läbi hoovi
tuiskas Põnni küla suunas kuid millegipärast poolele teele seisma
jäi .Rinne kaugenes kuid meie tallu jäeti üks sõdur ,automaadiga
ja puha. Selgus ,et tank mis meie talust 300m kaugusel seisma oli
jäänud oli hoopis saksa iseliikuv suurtükk mille venelased Laura
alt endale olid saanud. Aga masinal tekkis mingi tehniline rikke ja
nõnda see sõdur seda valvama oli jäetud. Käisime külapoistega seda
imemasinat kaugemalt uudistamas ,tõesti saksa märgid olid veel
küljes. Läks nädalajagu mööda kui ka see sõdur ära viidi. Vaesel
mehel oli lausa pisar silmis – oli ju talus mõnus elu süüa anti ,surm
oli kaugel ja võisid päevotsa mõnusalt aega veeta .Enne minekut
andis sõdur veel tanki luugi (mingi võtme) isale, ning hoiatas ,et
tankile lähedale minna ei tohi, LASTAKSE MAHA.
Mida aeg edasi seda julgemaks me muutusime ,ka teised külaelanikud
kaasaarvatud. Algul vaadati tanki kaugelt siis sai juba selle turjale
ronitud. Oli kuulda ,et paljud käivad öösiti sealt head ja paremat küljest
ära kruvimas. Lõpuks muutus rahvas nõnda aktiivseks ,et polnud vahet
kas öö või päev , lammutamine käis täies hoos .Aegajalt oli näha vankreid
mis möödusid raua koorma all ägisedes.


AURORILT ; Tegu oli Stug IV ,kohapeal oli terve maapind täidetud rauaga
.roomiku lülid ,mürsud. soomuse tükid ,eemale soosse oli peidetud tihendeid
hülsse ja muu kraam mis ootas siiani äraviimist. Kohalikke käest sai kokku
korjatud ülejäänud osad mis veel alles olid. Üks vanamees oskas kõik osad
viimase mutrini lahti keerata ,kahju.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: ELU LOOD

Postitus Postitas andrus »

v.a.k. kirjutas:Oli 12.august 1944.a Seisime oma patareiga veel paigal Vana-Saaluse, so Vastseliinast 4.km. [...] kui venelased on juba Ruusmäel oli oodata halvimat- kotti jäämist [...] Olime
just Rõugesse viivale teele kui ilmus ka jalavägi ,,KIIREMINI, KIIREMINI,, vast veab ja lipsame läbi.
Äkki on tegemist 11. või isegi 10.augustiga? 11.aug õhtul olid nõukogude tankid juba Villa külas ja öösel Haanja mõisas (Gut Haanja), kust nad kahe kiiluna liikusid Rõuge ja Võru peale. 12. augusti õhtuks (mõni aeg enne 18:45) antakse saksa poolelt ligikaudu selline rindejoon: Halla - Julga - Palakese - Tabina - ida pool Lepassaare raudteejaama.
Muidugi, sellises segaduses on kõik võimalik.

Ruusmäe kohta on 12.augustil selline info: XXXVIII.armeekorpuse alluvuses olnud 122.jalaväediviis ründas Rogosist Plaani suunas, koosseisus G.R.410, Füs.Btl.21 ja StuG-d, varasel pealelõunal jõuti Rogosist 2 km põhjas oleva metsaservani (Rogosi, Plaani teest idasuunas).
mit einer Stoßgruppe, bestehend aus G.R.410, Füs.Btl.21 und Sturmgeschützen, im Angriff von Rogosi nach Norden, erreichte am frühen Nachmittag mit Angriffsziel Plaani Waldrand 2 km nördl. Rogosi (ostw. der Straße Rogosi, Plaani).
Ehk siis Vorsti, Kunnumäe, Vaalimäe kant?
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

Punased raisakotkad põllul


Oli septembrikuu 1944.a Rinne oli juba mitmeid aegu üle
läinud. Mäletan ,et meil oli just sõnnikuvedu naabri juures
pooleli kui kuulsime taevas lennuki müra.Aegajalt lendas
ikka vene lennukeid üle. Kuna siinkandis mingeid pommitamisi
enam ei olnud, polnud ka mingit ohtu karta aga nagu poisikesed
ikka jätsime töö seisma ,et neid kotkaid vaadata. Tulid vist
oma hävitustöölt tagasi .Ühtäkki toimus midagi kummalist ,
nimelt järsku hakkasid need lennukid kõrgust kaotama ja
,,maandusid,, siit umbes kilomeetri jagu Misso suunas . Meil
jäi töö kohe pooleli , põnev, lennukid siin maas .Tormasime
siis sinna kuhu lennukid olid ,,maandunud,, Kilomeeter tundus
tollal nõnda lühike maa olevat .
Üks lennuk oli ühe kuuseladva maha niitnud ja kössitas selili
metsaääres , teine lennuk oli maandunud kõhu peale ,ta ei olnud
isegi rattaid välja lasta , ja kolmas oli ninaga maad kündnud.
Mäletan ,et rahvast oli kokku kogunenud üsna palju, Üks venku
vehkis veel püstoliga seal .Rahva abiga liigutati esimest lennukit
.et lenduri välja saada kuid venku oli juba hinge heitnud .See
püstoliga venku ajas rahva lennukitest eemale. Mõne aja pärast
saabusid kohale ka kõrgemad ülemused ja lennukite juurde pandi
valve .Osa valvest moodustasid ka kohalikud ja mu onu oli
selles kambas. Vahepeal aga valvama pandud sõdurid läksid Misso
naisi lantima ja napsu võtma .Käisime siis neid lennukeid vaatamas
ja sai mõne juppi küljest kruvitud ja koju tassitud Senini kahetsen ,
et ei roninud kabiini. Umbes nädala või paari pärast monteeriti lennuki
tiivad ja viidi need GAZ taha toetatuna minema.
Selle loo lahendus võib olla kütuse lõppemine lennukitel
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

LEGENDID
Paneks edaspidi kirja ka legendid mida tean. Võibolla on
kunagi kellegile sellest kasu.
I LEGEND


Peale Marienburgi liinist läbi tungimist ,mis toimus suuremast osast
Pankjavitsa ,Zalesje rajoonis ,siis venelane üritas kiiresti edasi tungides
ootamatult üllatada sakslasi mis enamasti neil ka õnnestus ,sest
sakslane oli kindel oma liini tugevuses .Sakslane lootis ,et rinne peab
veel mõned päevad või isegi kauem .Teada on fakt .et kui vene esimesed
üksused Laptevo külla jõudsid olid paljud sakslased kohalikus ,,kõrtsis,,
.Ja vene üksuste tulek oli suur üllatus. Aga legendi juurde.
Nimelt räägib kohalik rahvas ,et suunaga Kiirovast Sirgova suunas kuskil
Mustjärve kandis jäi kadunuks 5 vene tanki st. vajusid soosse ,mõned
inimesed olevat ka paari tanki toru mõned päevad hiljem soost välja
ulatumas näinud. Kuna on tegemist legendiga siis oleks muidugi
kena kui sellestkunagi kellelegi kasu oleks .
Kasutaja avatar
taawet
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 21 Okt, 2007 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas taawet »

Kas Misso lähistel toimunud lahingutest ka midagi teada on? Ja kas on ka mõni raudlind sealkandis alla tulnud?
125 Jahre innovation!
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

Enamasti oli tegu taandumislahingutega .Ümbruskonnas
on teada viie lennuki allakukumisest.
jäääär
Liige
Postitusi: 336
Liitunud: 03 Sept, 2005 22:18
Asukoht: Võru
Kontakt:

Re: ELU LOOD

Postitus Postitas jäääär »

v.a.k. kirjutas: Järsku keegi karjatas ,,TANKID,, oh kus nüüd läks kõigil
meestel elu sisse . Kes otsis püssi kes tormas kahuri taha.
Ja sealt ta tuli ,tolmu keerutades ja linte klõbistades Hea oli ,et me 75 mm
toru õiges suunas oli ja lahinguvalmis. T-34 liikus edasi päris nobedasti ja
ei olnud meid veel märganud. Laadisime kiirest kahuri ,,SIHTIDA ,TULD,,
Käis raksatus ,ümbruse mattis püssirohulõhnaline vine. Läksid loetud hetked
kui kostis eemalt teine raksatus ,TÄISTABAMUS. Tank muutus hetkega
lõõmavaks tulekeraks .Nägin kuidas üks põlev keha tankist väljaronis ja
maas veel hetk agoonias siples, ning siis jäi liikumatult.Kõigi pilgud olid
tardunud tanki suunas .

Mul täpselt sama info selle sündmuse kohta (info ühelt kunagiselt Kündja elanikult ,kes käis peale madinat ,vanema vennaga ka kohapeal asja uurimas ) Vana käest sain kaks tanki küljest ära monteeritud suurt kuullaagrit , peal markeering Made in USA. Samas veel 2tk 75mm , Pak 40-ne konteinerit koos hüllsidega(väga hästi säilinud) ,mis pärit nähtavasti samast madistamise kohast .Tean ka kohta kus vedeleb terve hunnik T-34 roomikuid! Peaks olema see koht kaardil,kus see kõik juhtus!

Pilt
Ostan MG 34,42 Lafeti osasid!56904029
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

Koht on täpselt see
v.a.k.
Liige
Postitusi: 152
Liitunud: 11 Dets, 2004 11:13
Kontakt:

Postitus Postitas v.a.k. »

1944a põgenemine sõja eest.

1944 a. märtsi alguses hakkas vaiksetel õhtutel ja öödel kostma Narva suunast pommitamise mürinat.Selgelt on meeles Tartu pommitamine,arvatavasti 26märtsi öösel.Alguses riputati linnakohale mingisugused valgustus “pommid”,mida rahvasuus kutsuti “Stalini jõulupuuks”,sellele järgnes pommitamise mürin ja tulekahjude kuma.See oli esimeseks märguandeks,et rinne hakkab lähenema,ning aeg on hakata kuivikuid varuma.
Igal leivaküpsetamise päeval lõiguti üks päts vana leiba viiludeks ja pandi pärast uue leiva küpsetamist ahju kuivama.Seda tehti kuni augusti alguseni ja selleks ajaks oli kogutud 2 teraviljakotitäit kuivikuid.
Suuremaid sõjalisi kaitserajatisi Uue-Antsla ja Antsla vahel ma ei mäleta,meenub küll üks sakslaste õhutõrje patarei enne Antsla linna künka otsas.


12 augusti õhtul oli kuulda valju veiste ammumist.Nägime,et Kuldre teeristilt Vana-Antsla suunas aetakse suurt veisekarja.Nagu hiljem selgus,aeti Sõmerpalu riigimõisa karja sõjajalust ära.
Rinde lähenedes hakati tegema sõjapakku mineku plaane, kardeti kõige rohkem hobuste pärast. Isal oli plaan,et ilmselt suured sõjamasinad väldivad soiseid kohti,sellepärast valitigi esimeseks peatuseks Avisoo heinamaad,kust oleks vajadusel lihtne edasi minna Korva soodesse.Meiega koos otsustasid tulla veel nelja talu rahvas,kellel oli ka Avisoos heinamaad ja küün.
Pühapäeval 13augustil hommikul vara aeti aida ette 2 vankrit ja hakati kaasavõetavat kraami peale laduma. Koormasse pandi kõik riidekraam,voodiriided,kott leivajahu,nisujahu,tangu,mannat,suitsuliha,kaks kotti kuivikuid ja värske leib samuti hobuse kaerad ja lehmale jahu,sest ka 1 lehm võeti kaasa. Mõni päev varem oli ära peidetud väärtuslikum osa majapidamiskraami:küüni põranda alla õmblusmasinad ja raadio,suuremad pajad ja kastrulid.Ülejäänud toidunõud maeti kuuseheki alla.Koju pidi jääma vanaisa koos nelja lüpsilehma ja paari seaga,sest niipalju loomi ei saanud kaasa võtta.
Ma ei tea kuidas info liikus,aga oli teada,et 13 augustil oli rinne kusagil Võru lähistel ja liikus Antsla suunas.Oli kuulda ka juba pidevat kahurimürinat.Isa ütles,et kuni pole kuulda püssipauke,on rinne veel kaugel.Aga siis äkki lõuna ajal hakkasid kostma Antsla poolt plahvatused ja tõusid suitsusambad. Arvasime,et sõda on jõudnud Antslasse.
Keegi külapoiss tuli aga Antslast jalgrattaga ja ütles,et kohalikud elanikud põletavad oma maju,et mitte jätta neid punastele.
Kodunt lahkumine oli naabritega kokku lepitud õhtuks.Kui Avisoo küüni juurde jõudsime,oli juba hämar.Öö magasime küünis heintel.
Hommikul aga ärkasime püssipaukude ja kuulipilduja ragina peale-rinne oli järgi jõudnud.Sellel päeval oli vahepeal selline olukord,kus ühes metsatukas olid venelased,teises tukas sakslased ja vahepeal olime meie oma hobuste ja koormatega.Tulistamiseks aga õnneks ei läinud ja kõik jäid terveks.
Järgmisel päeval otsustati liikuda üle Antsla-Tagula tee ühte tallu,kus elasid meie sugulased. Talu tagant algasid suured metsad ja sood,kuhu oli hea hobuseid peita.Talu ise asus künka otsas,kust oli paista Uue-Antsla poolt kerkiv suits.Kartsime,et põlevad meie talud ja polegi enam kuhugi tagasi minna.
Vist 16 augustil seadsid sakslased meie peatuspaigaks oleva talu lähedale künkale üles kolm suurt ja pika toruga suurtükki,mis maskeeriti okstega.Ise aga varjasid nad ennast metsas.Aegajalt jooksid metsast välja,võtsid maskeeringu maha,tegid mõnd lasud,oksad jälle ruttu peale ja metsa tagasi. Järgmiseks päevaks olid venelased selle positsiooni avastanud ja tulistasid vastu.Meie pidime sealt ruttu oma vooriga põgenema,kuhugi kaugemasse soisesse metsa sakslase tagalas.
Järgmine peatus oli üsna tihedas kuusemetsas.Et sinna kavatseti jääda,kuni rinne on üle läinud,hakati rajama varjendeid. Ehitati u.2x2m varjend,mis oli pealt kaetud mätastega ja mõeldud just lastele ööseks magamiseks.Vanemad olid nagunii pidevalt kraamikoormate ja loomade juures. Peale selle kaevati puude vahele igale inimesele eraldi oma auk,kuhu sai pugeda,kui mürsud hakkasid ligidale kukkuma.See auk sai olla vaid 60-70cm ,sest pinnas oli soine ja vesi kogunes muidu sisse. Sealsamas ligidal sihi ääres kasvas üks üksik suur kuusk,mille alumised oksad ulatusid maani.Alumised kuivanud oksad raiuti ära,ümberringi lisati noori kaski ja lepa oksi ning ühine elutuba oligi valmis.See ruum mahutas vähemalt 15inimest ning oli alati rahvast täis.
Meie küla inimestele lisaks kogunes sinna laagrisse veel rahvast Antslast ja mujalt.Mõnel oli kaasas kitarr,mida mängiti ja lauldi,aga kui algas pommitamine,jooksime kõik metsaalla laiali oma aukudesse.Vanemad käisid ümbruskonna taludes luurel,et saada infot rinde liikumise kohta. Kuna leivajahu oli kaasas,küpsetati isegi üks ahjutäis värsket leiba ühes lähedalolevas talus. Selline elu kestis kuni 26 augustini.Siis oli teada,et rinne on üle läinud ja hakati valmistuma kojuminekuks
.Hakkasime kogunema oma koormatega metsateele,kui meist u.paarisaja meetri kaugusele teepeale ilmusid 2 sõjaväelast.Esmapilgul ei saanud aru,kas on sakslased või venelased.Vene keelt oskasid enamvähem kõik vanemad mehed ja oli ka üks Antsla mees,kes valdas saksa keelt. Mindi uurima-olid venelased.Küsisid,et kuhu me minna tahame ja miks meil suund sakslaste poole on? Seletasime,et me alles koguneme ja läheme Uue-Antsla poole.Sõdurid uurisid kaarti ja ütlesid et sinnapoole võib minna küll,seal enam ohtu pole.
Õhtuks jõudsime tagasi sinna tallu,kust me pommitamise pärast ära pidime minema.Sinna oli kogunenud juba ka teisi põgenikke.Naised ja lapsed pandi ööseks magama keldrisse värsketele õlgedele. Kui vaatasin laternate valguses keldri võlvidega lage,sain aru et täna öösel võib vist esimest korda 2nädala jooksul rahulikult magada.
Oli 27augusti hommik,äratus oli varakult, paljudes madalates kohtades oli veel udu.Tuli ilus päiksepaisteline päev.Liikusime Tagula poolt, Vastsekivi veski kaudu Uue-Antsla poole.Tee ääres vedeles surnud lehmi ja hobuseid,meile vastu liikusid sõjaväe autod ja hobuveokid.Meile anti viisakalt teed.Ühes talus tehti peatus,meid jäeti vankritele ja vanemad läksid sisse,et küsida infot koduse olukorra kohta,sest udu oli sealkandis veel maas ja hooneid ei paistnud.
Meie talu hooned oli jäänud õnneks enamvähem terveks,kuigi kaks pommi oli kukkunud üsna lähedale,üks u.50m kaugusele aidast. Kdunuks oli jäänud üks lehm,kes oli ennast lahti tõmmanud ja minema jooksnud.Pihta oli saanud ka üks siga. Kaduma oli läinud grammofon koos plaatidega,mis oli peidetud keldrisse linakubude alla,elutoast oli ära viidud suur laes rippunud lamp ja kadunud oli ka suurem osa heki alla maetud nõudest.



Selgituseks niipalju,et loo jutustaja oli sel ajal 8 aastane poiss. Paljud asjad olla meeles just sellepärast,et sellest koledusest räägiti ja meenutati veel palju aastaid hiljem
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

elu

Postitus Postitas istorik »

Huvitav lugemine!
Ilmselt pakuks nende lugude huvilistele head lugemismaterjali ka hiljaaegu näppu jäänud trükis Arved Duvin "Teise maailmasõja aegadel Valgamaal" Valga 2008.
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: elu

Postitus Postitas gnadenlose »

istorik kirjutas: Ilmselt pakuks nende lugude huvilistele head lugemismaterjali ka hiljaaegu näppu jäänud trükis Arved Duvin "Teise maailmasõja aegadel Valgamaal" Valga 2008.
Pakkus küll ja loetud kah. Samas oleks Valga- või Võrumaa kohta veel huvitavam lugeda midagi mahukamat, nagu näiteks Helbemäe sari.
Гив Ми Мани
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist