Pekske raiska!

[Sollmann]

2 MS lõpus ja pärast seda langesid paljud sks ohvitserid vangilaagreis vägivalla ohvreiks oma sõdurite käe läbi.
Eesti ohvitseridest midagi taolist ei ole siiamaani juhtunud veel lugema ega kuulma. Võiks ju arvata, et eesti sõdur ja eesti ohvitser 2. ilmasõjas olid ühe asja eest väljas ja omavahelised suhted igati paigas.
Ometi, lahingolukorras juhtus nii mõndagi ja nii mõnigi soldat sai teinekord asja eest v siis niisama oma ülemuse käest paraja vopsu. Et "välihalli" mundrit kandsid kümned tuhanded eestlased, siis kindlasti oli nende seas ka kriminaalset v muidu huligaanset kontingenti. Seega võiks eeldada, et ka meie ohvitserid said sõja lõppedes tunda mõne kibestunud v siis võõrvõimude ees kannuseid teeniva eesti soost sõduri 'karistavat' kätt.
On keegi ehk kuulnud mõnest taolisest sünget laadi juhtumist?

[Satakas]

omaette paralleelteemaks võiks olla ka "juhuslikest" selja tagant lastud kuulidest surma saanud sitapeadest ohvitserid ja ka mitteohvitserid.

[Arnold]

Olen kuulnud ainult ühest juhtumist ja tegu oli sakslasest ohvitseriga. Tüüp oli ühest vene külast läbi sõites katsetanud oma uut püstolit, lastes maha aial kõõlunud poisikese. Ju tal muid patte ka oli, igatahes järgmisest lahingust ta eluga ei pääsenud ja keegi ei hakanud täpsemalt uurima kust see kuul just sisse oli läinud
Üks diviisi mees rääkis mõne aasta eest, tema oli seda lugu kuulnud oma klassivennalt, kes Venemaal sõdis.

[Frundsberg]

Kas mitte Idapataljonide raamatus pole kirjeldatud ka seika, kus eestlased lasevad maha saksa ohvitseri, kes neid kusagil 1944.a. taganemise ajal Venemaal tahab kuhugi rindeauku toppida? Isegi laskja nimi oli minu meelest kirjas.

[istorik]

"Narva" pataljoni III raamatus on mälestuslõik Tsehhi põrgust, kus eestlasest vänrik (soomepoiss siis), andis venelastele üles koos eestlastega vangi langenud ja vangis eestlasi mänginud saksa ohvitserid, kes tõenäoliselt valetamise eest ka kohe maha lasti?!

[ivalo]

Soomepoisid paistsid jah silma oma otsekohesusega ja mis tõsi - nad ei valetanud. Oleks ju jäänud südametunnistus piinama , kui poleks neetud fashist paljastatud. Ei sellise taagaga elada sünni!

[Frundsberg]

Nende soomepoiste kohta on jah väga vastakaid arvamusi, ühed peavad neid tõelisteks patriootideks, teised aga nahahoidjateks ja argpüksideks. Kunagi sattusin ühe korpusemehe peielauas istuma vastastikku endise leegionimehega. Kui paar pitsi juba võetud, siis läks jutt selle peale, et korpuse meestest võib veel aru saada, ikkagi mobiliseeritud ja puha, soomepoisse aga ei salli ta siiani - temal isiklikult olevat nad kusagil 44.a. sügisel Keila juures rindelt minema jooksnud ja peale sõda ka igat moodi siga mänginud.

[hugo1]

Saksa ohvitseridest ja Eesti ohvitseridest, kes Saksa sõjaväes teenisid olen mina lugenud, et kõige rohkem olevat eestlasi hiljem Siberi laagrites see närvi ajanud, et need Saksa ohvitserid, kes peale 45a. Siberisse saadeti olevat tihti vangilaagris oma ohvitseri mundris ringi jalutanud medalid rinnas jne... Olevat nad ka Genfi seadusi seal taga nõudnud. Ohvitseri ei tohtinud ju selle seaduse järgi tööle sundida, toiduports oli suurem ja autasusid ei tohtinud ära võtta. Ma ei tea kui õige see info on aga kohati olevat venelased, sellest seadusest kinni pidanud. Saksa ohvitser vedeles päevad otsa naril raudrist rinnas ja soe lobi ees. Samal ajal, see eestlane, kellel oli sama auaste ja samad autasud sai hea keretäie tappa ja pidi rasket tööd rügama, sest neid koheldi, kui isamaa reeturid, ning nemad Genfi seaduste alla ei käinud, sammuti olevat ka karistused pikkemad ja karmimad olnud. Sakslased said keskmiselt 10a, sama eestlane 25+5.
Isamaareetur, ise ei ole kunagi N-Liidu passigi omanud ega venelasele truudust vandunud.