Sai siis eelmisel nädalavahetusel Osmussaarel käidud ja pildistatud sellist vaatepilti. Mürsud siis arvatavasti pangaservalt alla visatud kunagi. Pärit siis tõenäoliselt lähedal asuvast patareist.
http://kishkashu.multiply.com/photos/photo/24/59
Patareist:
Pärast kohalike elanike evakueerimist 12. juunil 1940 hakati Osmussaarele rajama rannakaitsepatareid nr 314. Komplekti kuulusid kaks paarissuurtükki MB-2-180 koos juhtimiskeskusega. suurtükid õhiti venelaste taganemisel sakslaste ees 1941. aasta detsembris.
II M-s Osmussaarel.
II M-s Osmussaarel.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Viimase, ncx pildi peal olev mürsk paistab jah 180 mm soomustläbistav olema, kuigi mõõtkava juures pole. Kuigi rauast läbi käimata, tuleb lugeda ülimalt ohtlikuks, kuna patarei õhkulaskmisel on see plahvatusest mõjutatud ja sütiku kaitsemehhanism võib maas olla. Pealegi on Osmussaare patarei soomustläbistavate mürskude lõhkelaengu aine meliniit, mis võib olla muutunud ülitundlikuks. Selle mürsu täpse asukoha võiksid teatada demineerijatele tel. 112.
Rannavees paistavad väiksema kaliibriga mürsud olevat.
Asjaomaseid on teavitatud ja varsti peaks oht olema kõrvaldatud.
Rannavees paistavad väiksema kaliibriga mürsud olevat.
Asjaomaseid on teavitatud ja varsti peaks oht olema kõrvaldatud.
See Osmussaare lugu on üks väga põnev teema. Olin saarel laupäeval-pühapäeval ja peale saabumist lugesin ühe hooga läbi F. Mitrofanovi 140 lk. jutustuse "Flag nad Osmussaarom".
Raamatu kinkijale igatahes suur aitäh.
Militaar. netist teemat otsides selgub, et see vajab koondamist operatiivsema pealkirja alla, milleks võiks olla näiteks II maailmasõda, alapealkirjaga "Osmussare teema".
Peale seda, kui Lp. moderaator on teinud ümbertõstmised "Lahingumoona" teema alt luban omalt poolt teha lühikokkuvõtte sellest põnevast Mitrofanovi venekeelsest raamatust, mille kaudu nõukogude ajal kujunes arvamus Osmusaare sündmustest. Raamatu autor oli mingi aja saare garnisoni ülem.
Tähelepanuväärne oli ühe vene keelt eelistanud seltskonna tegevus, kes ööbisid sõjaväe telgis, langenud sõdurite mälestusmärgi juures. Laup-pühap. värvisid nad üle mälestusmärgi 2 väikekahurit jm sinna juurde kuuluvad elemendid. Seda kordavat nemad igal aastal. Samas oli lugemiseks üles pandud ajutine teade, et tegutseb klubi "Front line"
Raamatu kinkijale igatahes suur aitäh.
Militaar. netist teemat otsides selgub, et see vajab koondamist operatiivsema pealkirja alla, milleks võiks olla näiteks II maailmasõda, alapealkirjaga "Osmussare teema".
Peale seda, kui Lp. moderaator on teinud ümbertõstmised "Lahingumoona" teema alt luban omalt poolt teha lühikokkuvõtte sellest põnevast Mitrofanovi venekeelsest raamatust, mille kaudu nõukogude ajal kujunes arvamus Osmusaare sündmustest. Raamatu autor oli mingi aja saare garnisoni ülem.
Tähelepanuväärne oli ühe vene keelt eelistanud seltskonna tegevus, kes ööbisid sõjaväe telgis, langenud sõdurite mälestusmärgi juures. Laup-pühap. värvisid nad üle mälestusmärgi 2 väikekahurit jm sinna juurde kuuluvad elemendid. Seda kordavat nemad igal aastal. Samas oli lugemiseks üles pandud ajutine teade, et tegutseb klubi "Front line"
Siin on mõned väljavõtted sellest raamatust...
1. 1940. a. algul anti Osmusaar (O) NL-le, et ehitada sinna võimsad suurtükipatareid kontrollimaks laevade sisenemist Soome lahte. Peaaegu samal ajal, juuni 1. dekaadis, saabus saarele 1200 meheline Moskvast ja Leningradist pärit ehituspataljon, kes elas talve üle telkides. Söömas käidi sööklas, milleks kohandati saare külavanema maja. Sööklast kasarmulinnakuni oli 2,5 km. maad. Aja kokkuhoiu huvides toodi toitlustamine hiljem kasarmulinnakusse üle.
2. Saarel laevade vastuvõtuks sobilikke kohti polnud, olid vaid 2 kaluripaadi maabumise kohta lõuna ja läänerannikul. Tonne kaaluvad raskesuurtükitornide detailid toimetati maale majakast veidi kagu pool, kus sügavus üsna veepiiri lähedal on 6 m.
3. Nõuk. väejuhatus oli otsustanud lisaks keskmise suurusega patareidele paigutada saarele ka 2 raskepatareid kaliibriga 180 ja 406 mm. Patareide tule ulatus arvestati 40 km, e. 220 kaabeltau peale. Tule juhtimiseks ehitati 16 m kõrgune torn. Nende 3 ehitise süvenditest kärutati peale lõhkamist välja 30 000 m3 paasi. Peale sõja algust otsustati 406 mm patarei asendada veel ühe 180 mm-se ja ühe 130 mm-se patarega 130 mm patarei juurde hakati ehitama blindaaze isikkooseisu jaoks, sööklat, kööki ja moonahoidlat. Ehitustöödeks rajati betoonitehas, mahhaanikatöökojad, killustikukarjäärid, transpordikeskus.
4. Ehitamiseks püstitati tornkraana, mis kukkus kohe lõuna ajal ümber. 5. mail 1941 lasti taastatud kraana abil esimesse süvendisse suurtükitorni
alus. Seejärel ehitus seiskus, kuna polnud lauamaterjali ja tsementi. Materjalide ootuses hakati meredessandi ohuga kallastele kaevama kaevikuid, kuulipildujapesi, komandopunkte ja läbi viima õppusi kuidas tulistada, kasutada tääki ja granaate. Sel ajal garnisonil polnud neid sõjariistu veel olemas, nii, et tehti kuiva õppust.
5. Kogu teenindava kompleksi kütmiseks hakati ehitama katlamaja.
6. Garnisoni staap asus külas, punases majas, mis varem kuulus kirikuõpetajale.
7. 27. juunil 1941 laaditi saare lõunaosas asuva paadisadama juures pargaselt maha 130 mm patarei materiaalosa, 6 m pikkune stereokaugusemõõtja ja laskerelvad kogu garnisoni 2000-sele isikoosseisule. Transpordiks oli garnisonil olemas traktor ja 5 ZIS-5 tüüpi kallurit. 130 mm patarei sai valmis 3 juulil. 10. juuliks lõpetati saare kaguossa paigutatud õhutõrjepatarei ehitus. Seoses põhiliste ehitustööde lõpetamisega viidi saarelt 23. aug minema üks ehituspataljon ja garnisoni isikoosseis vähenes peaaegu poole võrra.
8. 1. aug pommitasid saksa lennukid saarel asuvat küla. Ehituse ülem sai haavata, üks lennuk lasti alla.
9. 27. aug. kadus garnisonil side Paldiskiga. Saades teada Paldiski üleminekust sakslaste kätte toodi Riguldist ära seal ette valmistatud 30 tonni kartulit.
jätkub...
1. 1940. a. algul anti Osmusaar (O) NL-le, et ehitada sinna võimsad suurtükipatareid kontrollimaks laevade sisenemist Soome lahte. Peaaegu samal ajal, juuni 1. dekaadis, saabus saarele 1200 meheline Moskvast ja Leningradist pärit ehituspataljon, kes elas talve üle telkides. Söömas käidi sööklas, milleks kohandati saare külavanema maja. Sööklast kasarmulinnakuni oli 2,5 km. maad. Aja kokkuhoiu huvides toodi toitlustamine hiljem kasarmulinnakusse üle.
2. Saarel laevade vastuvõtuks sobilikke kohti polnud, olid vaid 2 kaluripaadi maabumise kohta lõuna ja läänerannikul. Tonne kaaluvad raskesuurtükitornide detailid toimetati maale majakast veidi kagu pool, kus sügavus üsna veepiiri lähedal on 6 m.
3. Nõuk. väejuhatus oli otsustanud lisaks keskmise suurusega patareidele paigutada saarele ka 2 raskepatareid kaliibriga 180 ja 406 mm. Patareide tule ulatus arvestati 40 km, e. 220 kaabeltau peale. Tule juhtimiseks ehitati 16 m kõrgune torn. Nende 3 ehitise süvenditest kärutati peale lõhkamist välja 30 000 m3 paasi. Peale sõja algust otsustati 406 mm patarei asendada veel ühe 180 mm-se ja ühe 130 mm-se patarega 130 mm patarei juurde hakati ehitama blindaaze isikkooseisu jaoks, sööklat, kööki ja moonahoidlat. Ehitustöödeks rajati betoonitehas, mahhaanikatöökojad, killustikukarjäärid, transpordikeskus.
4. Ehitamiseks püstitati tornkraana, mis kukkus kohe lõuna ajal ümber. 5. mail 1941 lasti taastatud kraana abil esimesse süvendisse suurtükitorni
alus. Seejärel ehitus seiskus, kuna polnud lauamaterjali ja tsementi. Materjalide ootuses hakati meredessandi ohuga kallastele kaevama kaevikuid, kuulipildujapesi, komandopunkte ja läbi viima õppusi kuidas tulistada, kasutada tääki ja granaate. Sel ajal garnisonil polnud neid sõjariistu veel olemas, nii, et tehti kuiva õppust.
5. Kogu teenindava kompleksi kütmiseks hakati ehitama katlamaja.
6. Garnisoni staap asus külas, punases majas, mis varem kuulus kirikuõpetajale.
7. 27. juunil 1941 laaditi saare lõunaosas asuva paadisadama juures pargaselt maha 130 mm patarei materiaalosa, 6 m pikkune stereokaugusemõõtja ja laskerelvad kogu garnisoni 2000-sele isikoosseisule. Transpordiks oli garnisonil olemas traktor ja 5 ZIS-5 tüüpi kallurit. 130 mm patarei sai valmis 3 juulil. 10. juuliks lõpetati saare kaguossa paigutatud õhutõrjepatarei ehitus. Seoses põhiliste ehitustööde lõpetamisega viidi saarelt 23. aug minema üks ehituspataljon ja garnisoni isikoosseis vähenes peaaegu poole võrra.
8. 1. aug pommitasid saksa lennukid saarel asuvat küla. Ehituse ülem sai haavata, üks lennuk lasti alla.
9. 27. aug. kadus garnisonil side Paldiskiga. Saades teada Paldiski üleminekust sakslaste kätte toodi Riguldist ära seal ette valmistatud 30 tonni kartulit.
jätkub...
Viimati muutis Abramis, 27 Aug, 2008 17:30, muudetud 1 kord kokku.
3 sept saabusid Hanko baasist O-le ootamatult hüdrograafialaev "Volna"grupi ohvitseridega, keda huvitas olukord saarel ja mandril. Organiseeriti dessant eesmärgiga hävitada Põõsaspeal asunud rannabaas ja sidesõlm, mis tagas ühenduse Tallinna ja Paldiski vahel. Põõsaspeal võeti dessant vastu tulega. 3 dessandis osalejat said surma. Puidust sidesõlme hoone pandi põlema. 3 dessandis osalejat said surma. Nende 3 nimed on teiste 15 hulgas kirjas Osmussaare patarei vaatlustorni jalamil asuval mälestusplaaadil.
Saksa rannapatareid tugevdasid tuld Osmussaare pihta. 6 sept tabas mürsk vaatlustorni tugitala, kuid torn jäi 3 jalale püsima. Seejärel tabas mürsk 16 tonnist naftatsisterni. Nafta kokkuhoiuks pandi käima 2 puuküttel töötavat lokomobiili. Selleks ajaks oli alla tulistatud 3 saksa lennukit.
Saksa rannapatareid tugevdasid tuld Osmussaare pihta. 6 sept tabas mürsk vaatlustorni tugitala, kuid torn jäi 3 jalale püsima. Seejärel tabas mürsk 16 tonnist naftatsisterni. Nafta kokkuhoiuks pandi käima 2 puuküttel töötavat lokomobiili. Selleks ajaks oli alla tulistatud 3 saksa lennukit.
22. sept. saabus Hankost laev "Vohi", mis tõi lõhkeainet, prozhektori, miine, sütikuid ja automaatrelvi. Laev pidi saabuma öösel ja seda taheti hakata lossima saare lõunaotsas kuid töödega saadi alustada alles hommikul. Sakslased avasid mandrilt tule ja laev sai tabamuse, ning süttis. Garnisoni komandöri rahulik ja võimukas hääl sundis kõiki lossimistöid jätkama. Prozektori juurde kuulunud 3 tonnist prozektoriseadet aga laeva kraana maha tõsta ei suutnud. See lükati üle parda. Põlev laev tõugati saarest eemale ja ta vajus 50m kaugusel vette.
Lossimistööde käigus said surma 6 mees, kelle nimed on mälestustahvlil.
29. sept. tulistasid õhutõrjekahurid alla saksa patareide tuld korrigeeriva lennuki, mis kukkus majakast läne poole Osmusaare panga piirkonda. 20.
okt. andsid sakslased uue tulelöögi saare õhutõrje patareile ja purustasid selle kaugusemõõtja. Kokku lasid O. patareid oma olemasolu jooksul alla 6 saksa lennukit.
Saaremaa ja Hiiuma lahingute järel täienes Osmussaare garnison ca. 150
sealt saabunud mehe võrra. 4. ja 5. nov saadeti O-le kaater "MO" täiendava laadungi kuulipildujate ja laskemoonaga, et garnisoni tulejõudu tugevdada. Saksa kindral-admiral Karls tegi garnisonile ettepaneku alistuda, kuid vaatamata sellele, et mürske oli vähe vastati temale 5 minutilise tulelöögiga varem ettemääratud sihtmärkide pihta.
180 mm raskepatarei tegi oma tegevusaja jooksul põhiliselt maismaa kaldamärkide suunas ca. 70 lasku. Sama palju laske tegi 130 mm patarei.
Aktiivsema tule andmist segas piiratud mürskude kogus. Raskepatarei käikuandmise ajal oli varuks 300 mürsku toru kohta, 130-sel 400.
Olukord toiduainetega oli hea. Jahu ja makaronitooteid jätkus 10, liha 6, suhkrut ja rasvaineid 3 kuuks. Raskusi oli kütteainetega, seda võis vaevu 5 kuuks jätkuda, ja jalanõudega. Kiiresti läbi kulunud taldu hakati lappima autokummiga. Kui solaarõli kasutada kokkuhoidlikult - 200 l päevas, oleks seda jätkunud 10 kuuks.
Garnisoni laatsaret paiknes majaka juures kivihoones. 2 korda nädalas oli võimalik filme vaadata. Tõsi küll, filmide tagavara polnud suur - kõigest 2 filmi "Tsapajev" ja "Valeri Tskalov".
Punalipulise balti laevastiku juhatuse käsul alustas garnison laeval "Laene"evakueerumist 23 novembril. Esimesena võeti pardale 165 inimest, sealhulgas eesti naised, kes töötasid sööklas.
Öösel vastu 3. dets õhkisid saarele jäänud sapöörid patareid ja muutsid muud seadmed kasutuks.
KOMMENTAARIGE!
Lossimistööde käigus said surma 6 mees, kelle nimed on mälestustahvlil.
29. sept. tulistasid õhutõrjekahurid alla saksa patareide tuld korrigeeriva lennuki, mis kukkus majakast läne poole Osmusaare panga piirkonda. 20.
okt. andsid sakslased uue tulelöögi saare õhutõrje patareile ja purustasid selle kaugusemõõtja. Kokku lasid O. patareid oma olemasolu jooksul alla 6 saksa lennukit.
Saaremaa ja Hiiuma lahingute järel täienes Osmussaare garnison ca. 150
sealt saabunud mehe võrra. 4. ja 5. nov saadeti O-le kaater "MO" täiendava laadungi kuulipildujate ja laskemoonaga, et garnisoni tulejõudu tugevdada. Saksa kindral-admiral Karls tegi garnisonile ettepaneku alistuda, kuid vaatamata sellele, et mürske oli vähe vastati temale 5 minutilise tulelöögiga varem ettemääratud sihtmärkide pihta.
180 mm raskepatarei tegi oma tegevusaja jooksul põhiliselt maismaa kaldamärkide suunas ca. 70 lasku. Sama palju laske tegi 130 mm patarei.
Aktiivsema tule andmist segas piiratud mürskude kogus. Raskepatarei käikuandmise ajal oli varuks 300 mürsku toru kohta, 130-sel 400.
Olukord toiduainetega oli hea. Jahu ja makaronitooteid jätkus 10, liha 6, suhkrut ja rasvaineid 3 kuuks. Raskusi oli kütteainetega, seda võis vaevu 5 kuuks jätkuda, ja jalanõudega. Kiiresti läbi kulunud taldu hakati lappima autokummiga. Kui solaarõli kasutada kokkuhoidlikult - 200 l päevas, oleks seda jätkunud 10 kuuks.
Garnisoni laatsaret paiknes majaka juures kivihoones. 2 korda nädalas oli võimalik filme vaadata. Tõsi küll, filmide tagavara polnud suur - kõigest 2 filmi "Tsapajev" ja "Valeri Tskalov".
Punalipulise balti laevastiku juhatuse käsul alustas garnison laeval "Laene"evakueerumist 23 novembril. Esimesena võeti pardale 165 inimest, sealhulgas eesti naised, kes töötasid sööklas.
Öösel vastu 3. dets õhkisid saarele jäänud sapöörid patareid ja muutsid muud seadmed kasutuks.
KOMMENTAARIGE!
Neid kaevikuliine ja laskepesi võib veel Osmusaare kiviklibu randadel näha, eriti põhjakaldal. Nagu ma aru saan siis saare lõuna otsas tee äärde jäävad suurem majavared on siis venelaste kunagised kasarmud. Kui mööda põhjakallast lõuna otsast põhja poole minna siis sealgi suht ranna ääres selliseid pikki hooneid näha.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline