Vene sõduri väljaõppe II maailmasõja ajal.

[villu]

Vabandan. Ma mõtlesin ikka jah Eestist mobiliseerituid.

[Õpetaja]

Tere.

Hummel kirjutas:

Kes väidavad, et keskmine nõukogude sõdur oli hästi välja õpetatud, eksivad rängalt ...

Ehk täpsustaksid oma väiteid ?

Kas pead silmas mingit rinnet, konkreetset armeed, operatsiooni, või püiad millelegi tuginedes üldistada ?

õpetaja

[Marissa]

Venelastel oli ka ikka väljaõpe olema. Ma olen vene ajal lugenud mitmeid memuaare, kus räägiti väljaõppest ka. Aga ärge unustage siin ühte pisiasja: vene sõdur kroonu minnes omas juba mingit väljaõpet. Kui teie seas on neid, kes lõpetasid keskkooli vene ajal, siis tuletage meelde oma sõjalise algõpetuse tunde natuke. Igal juhul mina oskan veel praegugi kalašnikovi lahti võtta ja kokku panna... Enne II maailmasõja puhkemist aga osalesid noored massiliselt ALMAVÜ tegevuses ja sealt saadi põhi alla. Tõsi küll, sõduritel ei vedanud tihti ülemustega - enamus neist ju kogenematud, sest kogenud kaader oli hävitatud. Pealegi ohvitseride väljaõpe nägi ette siisi pealtungi mitte kaitset. Seda on mitmed oma memuaarides ka kurtnud: neile räägiti ainult pealtungimisest kogu aeg, kaitsest ei midagi.

[hugo1]

Nojah, milleks kaitse, sõda ei pidanud toimuma N-Liidu territooriumil. Lisaks otsi lolli, kes oleks nõus N-Liitu ründama. Ajalugu näitab, et üks siiski leidus ja peaaegu see ka õnnestus

[Sollmann]

Tõsi küll, sõduritel ei vedanud tihti ülemustega - enamus neist ju kogenematud, sest kogenud kaader oli hävitatud.

Kui parafraseerida Viktor Suvorovit, siis sõja eelõhtuks oli väärt kaader juba peale kasvatatud. Ja sõja algusaegadel jäi seesama kaader sks omale alla üksnes tänu kammitsetusele režiimi poolt

[Loom]

Laskurkorpuse väljaõppest on sedagi kuulda olnud, et marsiti ja harjutati esialgu püsside asemel puukaigastega, mille peale mehed olid väga pahased. Nende väljaõpe oli aga peale Velikijet päris pikk, enne '44 ju enam rindele ei saadetud. Narva poole tungivatel üksustel '44 talv olevat ka kõva väljaõpe olnud, eriti pioneeriasjanduses.

[hugo1]

Kui parafraseerida Viktor Suvorovit, siis sõja eelõhtuks oli väärt kaader juba peale kasvatatud. Ja sõja algusaegadel jäi seesama kaader sks omale alla üksnes tänu kammitsetusele režiimi poolt

Viktor Suvorovi väitel oli 39-41a. Vene armee lausa eliit-armee. Äärmiselt hea väljaõppe ja relvastusega. Relvastuse poole pealt ta eriti minuarvates ei eksi, aga sõdurid olevat küll, siin Eestis ja Soomes sarnananenud rohkem asiitlikele ahvinimestele, kes riietatud kaltsutesse-mitte vormis sõduritele. Väljaõppe sean ma kahtluse alla just Talvesõja pärast.

[Marissa]

Ja sõja algusaegadel jäi seesama kaader sks omale alla üksnes tänu kammitsetusele režiimi poolt

Noh, mina lisaks siia juurde veel selle, et nõukogude komandör oli väljaõpetatud ründesõjaks, mitte kaitsesõjaks. Nägi ju NL sõjaline konseptsioon ette sda, et vaenlast rünnatakse ja purustatakse tema oma territooriumil. No milleks siis vaja veel kaitsmist õpetada Kammitsetusest veel niipalju, et proovi oma peaga tegutseda ja mõelda, kui sul istub kuklas, püstol käes, komissar. Mees kes arvas, et kõiges jääb viimane sõna talle.

Soome vallutamise plaanid olid venelastel olemas küll, aga ärage unustage seda, et soomlane võitles oma maa ja vabaduse eest. Venelane enda arust läks ainult vaeseid soome töölisi vabastama kapitalistide käest.

[Sollmann]

Nooh ja mina lisaks siia juurde veel selle, et sks komandör oli väljaõpetatud ründesõjaks, mitte kaitsesõjaks. Nägi ju Sksm sõjaline konseptsioon ette sda, et vaenlast rünnatakse ja purustatakse tema oma territooriumil. No milleks siis vaja veel kaitsmist õpetada ...

[hugo1]

Soome vallutamise plaanid olid venelastel olemas küll, aga ärage unustage seda, et soomlane võitles oma maa ja vabaduse eest. Venelane enda arust läks ainult vaeseid soome töölisi vabastama kapitalistide käest.

Ja seegi motivatsioon kadus, kui jõuti Soome ja nähti, et Soome töörahvas elab kapitalistiraipe all paremini, kui nemad kõigi rahvaste isa Stalini kaitsva tiiva all.
Nad said kohe aru, et midagi on mäda. Hiljem ei motiveerinud neid eriti ka see Soome vaja Leningradi pärast vallutada teooria.
Ärme unusta ka Soome propagandat, väike, kuid suunatud nõrkadele kohtadele.

[Mati]

Alates esimesest viisaastakust rakendati NSVL-i tööstus tulevase sõja otstarbeks ja ka kogu ideoloogia töötas selleks. Juba pioneerieast alates said selleks nii vaimse- kui füüsilise ettevalmistuse kõik noored.
Selleks sobis hästi selline organisatsioon nagu: OSOAVIAHIM, hiljem ALMAVÜ. Mina usun küll, et noored said küllaltki palju sõjalist õpet juba enne armeeteenistust. Oli ka koolides sõjalise õpetuse tunnid.
Võib-olla maakolgastes seda niipalju ei olnud, aga üldiselt tehti neile korralik ajuloputus ja füüsiline trenn.
Lauldi laulu: "Homme sõda kui on" ja vaadati filmi: "Kell kuus pärast sõda"

[Kalevipoeg]

"Laskurkorpuse väljaõppest on sedagi kuulda olnud, et marsiti ja harjutati esialgu püsside asemel puukaigastega, mille peale mehed olid väga pahased. Nende väljaõpe oli aga peale Velikijet päris pikk, enne '44 ju enam rindele ei saadetud. Narva poole tungivatel üksustel '44 talv olevat ka kõva väljaõpe olnud, eriti pioneeriasjanduses."

Õige jah, mu vanaonu oli venelaste poolel (ennem "Barbarossat") ja anti ülesanne, viia kahe teise mehega sõnum järgmisesse punkti (kas tshurkade sidesüsteem oli siis nii nõrk või). Kolmekesi mindi siis ja kaasa anti kasepulgad ehk siis "täisrelvastus". Kõnniti ja kõnniti kuni nähti, mingi sõdurite salk kõnnib ilusti rivis ja tuleb kuskilt võsast. Ei tea kas omad või ei, huvitav, vist ikka "omad" tshurkad. A siis hakkasid kuulid vihisema, tuli ikka välja, et fritsud ja oldi kohe näoli maas peidus. Kasepulk üle õla maha ja jalad selga punuma.
A no ega nemad vist Punaarmee välaõpet ja varustust ei pidanudki saama.

[Marissa]

"
A no ega nemad vist Punaarmee välaõpet ja varustust ei pidanudki saama.

Selles võib sul õigus olla, sest olid ju olemas terved rahvad, keda nende vaadete pärast ei saanud ja ei tohtinudki usaldada. Minu teada nende viimaste hulka kuulusid ka eestlased.

[teeline35]

Mul on jäänud mulje, et kuidas kellelegi sattus. Vedas olid pikemat aega õppe väeosas ja said aimu mis ees ootab. Halvemal juhul koguti mehed kokku munder selga ja näidati püssi ka ning mõne ränkades lahingutes hõredaks jäänud rindeväeosale täienduseks. Edasi kuidas õnne oli, sattusid sellega rahulikumasse rindelõiku ja jõudsid midagi õppida neilt meestelt, kes eelnevad lahingud üle elanud. Halb õnn sattusid kohe ägedatesse lahingutesse ja kui ellu jäid midagi ikka õppisid! See käis küll nn tavaarmee kohta. Kaardiväge ja muid eliitüksusi täiendati arvatavasti põhiliselt nende pikemalt õppeväeosas veetnud meeste ja paranenud haavatutega. Julgeolekuväed said täiendatud juba valitud meestega, kes olid reziimitruud ning said arvatavasti ka paremat väljaõpet.