www.militaar.net

Adolf Schikelgruber lõpetas samuti oma elu ise. Suht loomulik lõpp "selliste hälbinud geeniuste" jaoks.

Päris kahju, kui kodanikud väärt kirjandust lugedes vaid mingit soovitud ideoloogilist pilti suudavad näha.

Siinkohal on mul natsisõpradele ka üks väärt soovitus kirjandusklassikast pakkuda. Remarque'i "Aeg antud elada, aegantud surra" on üks selline, kus natsisõdurid teevad terve raamatu vältel oma natsilabidatega kaevatud natsikaevikutes natsitegusid. Natsipüssidega tulistavad ja puha. Mõnes kohas võib raamatut lugedes ka haakristi enesele ette kujutada. Selline väga natsiraamat on.

Hemingway ja väärt kirjandus...maitseasi, ütles kukk. Mulle näiteks meeldib hoopis rohkem Šolohhovi "Vaikne Don". Ja Knut Pedersen. Skisofreenia ilmselt...üks NLKP Keskkomitee liige, Nobeli, Stalini ja Lenini preemia laureaat ning padukommunist, teine Norra nobelist, quislinglane ja mees, kes kirjutas Hitleri kohta:

"Ta oli sõjamees, inimkonna eestvõitleja ja kõikide rahvaste õiguste evangeeliumi kuulutaja. Ta oli üks suurimaid reformaatoreid, ja tema ajalooliseks saatuseks kujunes tegutseda kõige ennekuulmatuma julmuse ajastul, julmuse, mis ta viimaks hukutas. Sellisena peaks lihtne lääneeurooplane nägema Adolf Hitlerit, ja meie, tema lähedased poolehoidjad, langetame nüüd pea tema surma puhul."

Ja võtta nüüd suu täis ning hakata kaasfoorumlasi ilmselgete asjade (nagu seda vaieldamatult on Hemingway kommunismi- ja nõukogude korra sõbralikud vaated) väljaütlemise eest natsisõpradeks sildistama...

Jah, Hemingway kahtlemata oli sotsialistlike vaadetega ning sellel on ka omad põhjused. Kuid võtta üks tema teos ja sildistada see padukommunistlikuks, kuna peategelane võitleb Hispaania kommunistide poolel - Kas pisut meelevaldne ei ole või? kui oleks Franco poolel võidelnud ja kommunistide käes olnud silla õhku lasknud, kas siis olnuks "Kellele lüüakse hingekella" padufrankistlik? Sestap ka paralleel Remarque teosega - See, et tema tegevus toimub II Maailmasõja sakslaste kaevikus, ei tee sellest tohutut padunatsistlikku teost. Kes on lugenud, teab, et tegu on üsna kriitilse teosega hoopis...

Kas "Vanamees ja meri" on ka padukommunistlik? Peategelane on Kuuba meremees - kindlasti kommunist. Aga "Ja päike tõuseb"?
Äkki siiski jätaks selle tobeda sildistamise autori üht- või teistsuguste vaadete pärast ära?

Noh, see Hemingway marksismi-leninismi tunglahoidjaks pidamine pole kohe kindlasti tingitud vaid selle ühe raamatu pärast, vaid ikka tervel elulool baseerumisest. Millest ma eelpool ka lugupeetavale näiteid tõin. Vanameister Lenin kutsus sihandseid vist kasulikeks turakateks. Ja kirjanikuna ei pea ma tast eriti. Aga see on juba puhtalt subjektiivne. Kellel ema, kellele tütar, kes põrutab mõlemat. Jedem das Seine...

.
Tundub, et hispaanlased ei ole siiani mõistnud kuidas neil Franco võiduga tegelikult vedas.[/quote]

ma poetan oma sõna ka sekka - kuna maailmas on levinud vasakpoolsus ja kõik mis vasakpoolsusega on seotud on hea aga rahvuslusega ja rahvaga on paha.

Kellele lüüakse hingekella on hea film, minule meeldis G.Cooper i mängimine seal

kuna maailmas on levinud vasakpoolsus ja kõik mis vasakpoolsusega on seotud on hea aga rahvuslusega ja rahvaga on paha

Winnetou on rääkinud...

kle lemet mida t...a on sul minu vastu minul on keelatud vastata kommentaaridele

Miks vastu...ilma lugupeetavata oleks maailm tükkis igavam koht. Sestap võiksid rahva harimise ja silmaringi laiendamisega rohkemgi tegeleda ja mitte sulel roostetada lasta. . Ehkki see viimane kirjutis pisut segane oli- miks ja kes lugupeetaval kommentaaridele vastata keelab?

Seersant Steiner kirjutas:.


Kellele lüüakse hingekella on hea film, minule meeldis G.Cooper i mängimine seal

Ja mida ta seal mängis? Mingit pilli või liivakastis?

http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata- ... ellmann-01

http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata- ... ellmann-02

Lugesin siin ajaviiteks seda teemat ja mida ma näen- Richard Erlich ära mainitud. Juhtumisi minu vanaonu, keda mäletan poisikese east. Tõepoolest laheda olemisega taat ja sellise elulooga et oi-oi-oi... Vanaema jutu järele oli punane algusest saati ja nii ta pea poisikesena 18 aastasena kinni läks ka, istus 6 aastat ära ja sealt otse Hispaania kodusõtta, ikka interbrigaadidese madistama, siis taganes Prantsusmaale kus oli interneeritute laagris ja sealt edasi ülla-ülla NSVL-i ja seal olevat ka miskis laagrimoodi asjas pesitsenud. GULAGI ei saadetud ja seina äärde ei pandud ka, sest saabus aasta 1940 ja taat oli kõpsti tagasi revolutsiooni tegemas. Millega ta siin tegeles seda kahjuks ei tea- aga näe mu vanaemme sokutas NKVD-sse koristajaks. Leidsin kunagi vastava adjustaadi vanapaberi hulgast Minu küsimuse peale et kuidasi siis nii... ja sellisesse asutusse.... siis vastas vanaproua et tööd oli vaja ja onu Riks ajas koha välja.... Sealt edasi tuli jutt kuidas pärast punaste väljalöömist käis ta Pagari tänaval soomust tegemas Aga vanaonust edasi- II maailmasõja ajal partisanitses Pihkva oblastis ja sealt edasi veelgi valgem laik biograafias: 1944 suvi langevarjurina Eestis- mis äri ta siin ajas, sellest polevat ta kunagi sõnagi maininud, aga arvata on et äkki selle seltskonna hulgas kes käis taanduvate üksuste hulgas ja põgenike voorides rääkimas kuidas Inglise laevastik on Tallinnas, lahkuda pole vaja jms. Või siis tegeles otseste diversioonidega.

Pärast sõda sai revolutsiooniveteranide vanadekodu direktoriks- ema jutu järele olevat see ka üks vägagi koloriitse seltskonnaga koht Samuti kirjutas seeria memuaare alates vangla aastatest kuni partisanitsemiseni välja. Olen neid üritanud lugeda, aga tegemist on tõelise padukommunistliku pas..ga- nagu ikka nõukaaegste memuaaridega.

Siis millagi 40 lõpul, 50 alguses visati taat EKP-st välja. Ema jutu järele tembeldati natsinalistiks jne... See olevat Riksile hirmus pauk olnud. Kuna tegemist oli kristalse bolševikuga siis suguvõsa oli kahtlustanud et nüüd läheb ta jälle põranda alla ja hakkab veel punasemat revolutsiooni ette valmistama Aga nii ei läinud, sest tormid vaibusid ja vend sai ikka parteisse tagasi.

Aga ühte räägivad kõik mu sugulased- onu Richardi suu oli oma seikluste/teenistuse koha pealt lukus mis lukus. Väljaspool raamatutes kirjutatut mitte sõnagi. Seega arvata on et kuskil kirjutas ta väga ränkadele paberitele alla. Et pärast liigset suupruukimist võib sulle ka kõrbes lillepott letaalse tagajärjega pähe kukkuda....

Abielus oli ta venelannaga ja kodune keel vene.

Veel mäletan, et vanaemal oli onu Riksi suupill (saksa päritoluga) ja hispaaniaaegne pilotka alles- selline roheline, punase kandiga ja tutt küljes. Ta olla lausa ohvitseriks seal saanud, auastet kahjuks ei tea aga arvestades noorust siis arvatavasti leitnant või miskit taolist. Mis sest peakattest sai, kahjuks ei tea- vanaemm lubas ta Ajaloomuuseumisse anda, äkki andis ka...

Rohkem ei tulegi nagu meelde meie pere revolutsionäärist

Дело 1515. Списки с биографическими сведениями и характеристиками эстонских добровольцев
РГАСПИ. Ф.545. Оп.6. Д.1515
http://sovdoc.rusarchives.ru/#showunit& ... 87;tab=img

Дело 1516. Личные дела эстонских добровольцев интербригад (A-L)
РГАСПИ. Ф.545. Оп.6. Д.1516
http://sovdoc.rusarchives.ru/#showunit& ... 20;tab=img

Дело 1517. Личные дела эстонских добровольцев интербригад (M-V)
РГАСПИ. Ф.545. Оп.6. Д.1517
http://sovdoc.rusarchives.ru/#showunit& ... 40;tab=img

PM eestlastest Hispaania kodusõjas: AJA PEEGEL. Eestlastest seiklejate sõjaretk Hispaaniasse lõppes kurvalt.

Kui kedagi äkki huvitab, siis 1938. aasta Päevalehes jooksis järjejutt "Eestlane Hispaania kodusõjas". Oma seiklustest pajatab seal keegi Franco poolel teeninud mees, nime kahjuks ei avaldata. Algus 01/08 Päevalehes ja internetis saab seda lugeda aadressilt dea.nlib.ee.