www.militaar.net

Tere vennasrahva militaar spetsid!

Ma kirjutasin enda kodulehele artikli sellest ajast kui okupatsiooniväed visati välja Eestist 1941.

Äkki keegi soome keelt oskav vaataks üle kas seal mõni asi on väga viltu, ning kommenteeriks. Minu arust pole paha kui ka soomlased teavad midagi Eesti ajaloost.

http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... s_1941.htm

Õige suhtumine ja teemat igati positiivselt käsitletud . Kylla kunnossa !

_________________
Светишь на форуме находки ?

Aitäh!

Tere,

http://www.zshare.net/download/81263844f21407/
Faili nimi-vl[1].Armii01.Oborona.Pribaltiki.iyun.1941.pdf
Tekst vene keeles.

Tänuväärne suhtumine! Tänud!
Veel üht-teist Suvesõja kohta leiad ka Eesti lennuväepoiste kodulehelt:
http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-4.html

_________________
Võitjal on alati õigus?

Väga hea, sa oled hästi kursis Eesti asjadega. Võiksid veel ära mainida, et enne, kui sakslased Eestisse jõudsid, oli suur osa Eestist ( lõunapiirist Tartuni ), juba eestlaste endi poolt vabastatud.

alatu laim lätlaste ja leedulaste aadressil, kelle poolt punaarmeele antud löögid panid punaarmee nii kiiresti silkama, et vastu julgeti panema hakata alles Suur-Emajõe-Pärnu joonel

Andrus, naerunäo järgi teed sa nalja. Õige ka, kuid Emajõe-Viljandi- Pärnu joonel jäi sakslaste edasitung tõepoolest seisma. Ja seda mitte venelaste kõva vastupanu tõttu sakslastele. Punaarmee, keda ka tagalas metsavendade poolt rünnati, võitlusmoraal oli neil päevi vilets. See ei olnud sakslastele saladuseks, sest Põhja-Eestis oli neil laialdane luurevõrk ja saksa lennukid tiirlesid kogu Eesti kohal. Ometi pealetung peatati.

On väidetud, et sakslaste peatuse põhjustas bensiini ja laskemoonapuudus, mis sellises varajases sõja faasis küll paika ei saa pidada. Samuti on väidetud, et elavjõust olla puudus tulnud. Tekib aga küsimus, miks ei moodustatud siis eesti vabatahtlike üksusi ega antud neile relvi ja laskemoona. Sellele saab olla aga vaid üks vastus – saksalik uhkus. Eestlasi ei tahetudki endale appi ja ainuüksi kehva relvastusega metsavendadest suure regulaararmee vastu jäi väheks. Pealegi jäi Eesti Saksa pearünnaku joonest kõrvale ja ilmselt ei peetud oma vägede sidumist siin seetõttu esmatähtsaks.

Sakslastel oli terve sõja aja pidevalt krooniline puudus kütusest (bensiini). See bensiinipuudus mõjutas väga palju operatsioone, mida lubati teha ja mida mitte. Sakslased sõjaajal sellest muidugi ei suure häälega rääkinud.

Ka idapool Eestit - enne Peetrit - sakslased pidid pidama kinni pikaks ajaks kütuse puuduse tõttu. Lihtsalt kõrgem staap käskis pidada kinni - kogu lugu.

Minu isiklik arvamus on, et kui sakslastel poleks olnud kütusepuudust, nii Venemaa oleks kaotanud sõja.

vale, mul on hea tuju ja ma naersin ponnistuse üle iga vähegi võimalik võit eestlaste arvele kirjutada, lisaks keerasin vinti teisele poole üle - kirjutasin kõik lätlaste/leedukate arvele.

täiesti juhuslikult andis 4.juulil Looderinde juhatus käsu kaitse sisse võtta eelnimetatud joonel, aga loomulikult pole sellel kõige juhtunuga mitte vähimatki seost... Viljandi ja Märjamaa sündmused toimusid samuti mingil teisel planeedil. Põhjus siis ilmselt venelaste pehme vastupanu ? Dr. Freud oleks segaduses

huvitav-huvitav? Laialdane luurevõrk ja lennukid kogu aeg tiirlemas? Just praegu mõtlesid selle välja ?
Täiesti huvitav viis saada teada vaenlase kehvast võitlusmoraalist - nagu vaenuväed kokku ei puutukski. Aa, õige jah, eestlased olid ju sovjetid juba pakku ja maha löönud
Eesti kohal oli ülekaal õhus kirjeldatud sündmuste toimumise ajal muuseas nõuk.poolel.

Umbisikuline "on väidetud" jällegi Mis tegelikuks põhjuseks siis oli ?
Ja kas see, kui kuskil tagalalaos kast padruneid/tünn bensiini vedeleb, näitab, et motoriseeritud eelsalgal ei saa kuidagi laskemoona- ja kütusepuudus olla ?

[jälle hulk juttu]Kuidas see heietus saksa uhkusest rünnaku seismajäämisega seotud on ? Ei maksa ikka tükk aega hiljem toimunud sündmusi juuli algusesse tõsta. Suvesõja raamatutes on küllalt näiteid koos saksa rindeüksustega sõdimisest, hilisemad tagalameeste toimetused pole asjaga kuidagi seotud.

Kas ma saan õieti aru, et saksa väeosad oleks pidanud tegelema kohaliku rahva relvastamisega elik voorivankritega kõige ees tulema, selle asemel, et maksimaalse kiirusega edasi tungida ja segama vaenlasel vähegi püsivamat kaitset mõnel joonel sisse võtta, sest siis peaks auväärt oponendi väide eestlaste poolt Lõuna-Eesti vabastamisest ometi ka paika ?

Andrus,
Ei mõtle ma midagi välja, kõik on pärit kirjandusest ja pealtnägijate juttudest. Venelaste ülekaal õhus (ka meestes, tankides jne) oli igal pool vaid numbrites. Initsiatiiv oli kogu idarindel sakslaste käes, see ei tohiks kellelegi saladus olla. Nagu ma juba kirjutasin venelaste võitlusmoraal oli murtud. Ja Sakslaste lennukid lendasid üle terve Eesti! Ja saksa luure töötas! Mis siin vaielda on?

Sa kirjutad nii, justkui oleks sakslased lihtsalt hetkeks seisma jäänud ja siis kohe jälle edasi põrutanud. Sellisel juhul ei oleks muidugi olnud mõtet ega võimalik olnud kohalikku rahvast varustada. Paraku seisti niikaua, et oleks jõutud mitte ainult peale Tartu paraadi metsavandadelt ära võetud relvad tagasi anda, vaid hea tahte olemasolu korral taasorganiseerida ja varustada ka eestlaste üksuseid. Just sakslaste seisak annab venelastele võimaluse hinge tõmmata ja end koondada. Seda, mis venelased selle kuu aja jooksul Kesk- ja Põhja-Eestis korda saatsid pole vist vaja kirjeldada. Mainin vaid seda, et venelased jõudsid mobiliseerida selle aja jooksul ja ära viia üle kolmekümne tuhande eesti mehe.

Saksa uhkuse ja rünnaku seismajäämise seostest ei ole mina küll mitte ühtegi sõna rääkinud. See on puhtalt sinu enese fantaasia. Saksaliku uhkuse tõttu ei antud aga näiteks Erna grupilgi (kuigi see oli Abwheriga seotud) Tallinna vabastamisest osa saada.

Ja seisaku põhjusena ongi erinevate autorite poolt toodud kõikvõimalikke väiteid, mis ma siin välja tõin, üks-ühest vastust ei tea keegi. Kütuse-, laskemoonapuudus, nagu ma kirjutasin, ei saanud nii varajases faasis veel põhjuseks olla, seda enam, et ühendused Saksamaaga (maanteed, raudtee, meretee Lätini) olid igati head ja vabad. Mitte ükski vaenlane ei seganud Baltikumi suunas vägede varustamist ei kütuse ega laskemoonaga, mingeid partisane polnud ligiläheduseski. Moonavoorid said liikuda praktiliselt rindeüksuste sabas. Tagala oli sõbralik territoorium.

Kui oletus, et Eesti jäi pealöögi suunalt kõrvale ja ei olnud ilmselt hetkel oluline, sind ei rahulda ja sa oled ise kõigist targem, siis ütle välja, mindki huvitaks - miks nad siis seisma jäid?

Olen nüüd mõnda aega kõrvalt jälginud Teie heitlust, kuid enam ei jaksa vaikida.

Henn: võiksid pisut täiendada oma teadmisi. Sinu viimastes postitustes on sedavõrd palju halekoomilisi väiteid ja naivismi, et paljud ei vaevuks Sulle isegi vastama. Jääb arusaamatuks, kust Sa küll oma teadmised oled hankinud ...

o

Tegin oma sõjakooli lõputöö teemal "lahingtegevus Ema´jõe rindelõigus 1941 a." ning kasutasin sellesk vene,- saksa,- inglise,- ning eestikeelset kirjandust. Peamine probleem mis siin on tuleneb sellest, et kodanik X on lugenud mingisugust eestikeelset raamatut ning pritsib neid väiteid nüüd siia. Oluline on tegelikult see, et tuleb osata vaadata taktikalist ning strateegilist poolt mida tsivilistina on suhv võimatu teha ning mõista.

"Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas" IV köite järgi ootasid sakslased Emajõe kaldal, et Höppneri soomusgrupp jõuaks Peipsi tagant Narva juures mereni ning piiraks Eesti sisse. Alles siis, kui Höppneri rünnak ebaõnnestus, otsustati Eesti otsese löögiga vallutada.

Kõrgemad staabid ei kuulanud von Mansteini ettepanekuid ja panid tema korpuse läbima läbimatu soo oma tankidega (ja tagalavooridega). Soovitan soojalt lugeda marssal von Mansteini - ta oli ilmselt sakslaste parim strateeg ja operatsioonide kavandaja ning juht.