Ootasin kärsitusega teadet. Grupi staap päris juba korduvalt teate järgi. Kell 06.15 läksin ise koos lpn. Vahtrega Järvakandi teh. - Rapla maanteele Liiva tallu, et selgitada olukorda. Liiva talust 200 m põhja maantee ääres kohtasin luurpatrulli poolt sinna mahajäetud üht ratturvirgatsit. Nii Liiva, talus kui ka sidevaatleja poolt teatati, et punajõud asuvad sees Liiva talust l km põhja Kõrtsi juures ja l km lõunas Purkus. Kõrtsi juures oli punastel nähtud ühte peidetud soomusmasinat, samuti pidi punastel soomusmasinaid olema ka Purkus. Luurpatrulli kohta teatati rahustavalt. et ta on ületanud maantee takistamatult. Minu veel Liiva tale juures olles - mõned minutid enne kella 07.00 - algas Kõrtsi teeristist põhja pool äge automaatrelvade-ja püssituli. Nagu hiljem selgus, saksa luurpatrull, püüdes ületada Järvakandi teh. - Rapla maanteed Kõrtsist 750 m põhja pool, sattus tugevale punaste vastupanule ja suruti tagasi. Arusaamatuks jäi aga, miks saksa luurpatrulli tegevus algas käsus antud ajast märksa hiljem.
Tagasijõudnult Värava rajooni saatsin kell 07.30 välja 5-mehelise piilkonna ülesandega: liikuda üle Sepa-Liiva, ületada maantee ja läheneda ettevaatlikult Väljaotsa talust lõunapoolse metsa kaguserva mööda Purkule, jäädes varjatult metsa, koguda vastasest andmeid vaatlusega, siis liikuda Väljaotsa tallu, luurpatrulli juurde, anda edasi oma tähelepanekud Purkust ja tulla tagasi üle Liiva-Sepa. Ise sõitsin Väljakülla staapi (teed mööda 6 km tagapool) ettekannet tegema.
Oberst-ltn. Grabovski otsustas punaste tugipunkti Kõrtsi teeristil rünnata kell 11.05. Bell 11.00 pidi meie patarei algama tuleettevalmistust. Meie luurpatrull Väljaotsa talu rajoonis pidi ka rünnakust osa võtma tiibliikumise teostamisega edelast teeristil tuuleveskis asuva vastase selja taha.
Enne ärasõitu Väravale, et anda edasi rünnakkäsku, peatas mind viivuks Saksa pioneerrühma ülem, kes näitas omakonstrueeritud miinide seadeldist mida ta kavatses enne rünnakut toimetada Järvakandi teh.-Rapla maanteele tõkkeks võimalikkude Purkust appitõttavate soomusmasinate vastu ja küsis mult kaardil täpset kohta, kuhu soovitaksin nad kergemini ja sobivamaks paigutamiseks. Samas kuulsin - kell oli 08.30 - Väljaotsa talu suunast väga tihedat automaatrelvade-, suurtükkide-, granaatide ja püssitule raginat algavat. Meie oma patarei lõi varsti sekka. Aimasin halba ja kihutasin mootrrattal Väravale.
Väravale saabudes jõudis sinna parajasti tagasi Purku suunas väljasaadetud 5-meheline piilkond, kes oli Purku suunast automaatrelvade ja soomusautode tulega üle maantee tagasi löödud. Samas jõudsid kohale. 18 meest luurpatrullist patrulliülemaga. Üht haavatud sakslast kanti õlgadel. Sellest pildist haaratult kohalolev saksa tangitõrjekahuri meeskond hõikas kolm korda: "Elagu Eesti!"
Oli juhtunud katastroof: kell 08.30 oli luurpatrull kuulnud lähenevate autode mürinat Järvakandi mõisast Kõrtsi peale tulevat teed pidi. Väljasaadetud piilurid tõid teate, et metsas laadib maha 5 autotäit punaväelasi, umbes 150 meest. Samal ajal algas tulevahetus Purku ja Liiva talu vahel, meie 5-mehalise piilkonna ja punaste vahel. Luurpatrulli ülem andis kohe käsu taandumiseks Väljaotsa talu juurest tagasi üle maantee Liiva ja Kõrtsi vahekohast. Jõudnud põldudele 400 m oma algasukohast, sõitsid Purkust patrullile maanteel ette neli soomusautot. Tulistamist alustas ka Kõrtsi teeristil asuv vastane, metsast ilmusid välja seljatagant pealetungivad punased ja luurpatrull sunniti lahingut vastuvõtma. Vastasel tulistas kolmelt küljelt umbes 10 automaatrelva, soomusautode kahurid ja kerged miinipildujad. Luurpatrullil õnnestus täpsete laskude ja kuulipildujate valangutega peletada seljatagant ründavad vastased tagasi metsa veerele. Juba aga nähti Purku poolt tulevat lisajõude autodel. Üks rkuulipildujatest sai täistabamuse soomusauto kahurist, kui ta parajasti tulistas s.-autot soomustläbistavate kuulidega. Teine rk läks rikki. Vahepeal meie patarei poolt Kõrtsi teeristi tuulikule avatud kiirtuli sundis vastase tuld viivuks nõrgenema (hauptmann Kraska oli lugenud patareil seitse pihta-tabamust tuulikule). Seda kasutades taandus patrull raskete kaotustega soomusautode vahelt läbi üle Järvakandi teh. - Rapla maantee ida poole. Enne 300 m maanteest eemalolevasse metsa jõudmist pidid mehed veel teed murdma tulega, sest metsa servale olid juba ette jõudnud esimesed Purkust appitõtanud punased kahe kuulipildujaga.
Võtsin endaga kaasa lähema poolrühma II rühmast ja ruttasin nendega üle Sepa Liiva talu suunas, et takistada veel taandumasolevate meeste haaramist Purku poolt. Lahing eelpool käis hooti veel endise ägedusega. Sootee ääres võsast leidsime ühe oma raskelt haavatu. Neli meest kandsid haavatu tagasi. Ülejäänud 10 meest jätsin teeveerele valvetõkkesse. Ise liikusin oma abi lpn. Pärsimägi'ga veel veidi edasi kuid meie taanduvate meeste kannul järgnenud punased sulgesid meile tee. Suutsime püstolkuulipilduja tulega kõige lähemale tulnud kaks jaosuurust osa siiski tagasi pöörduma sündida.
Osa meie mehi, kes olid suutnud end peita või punaste seljataha taanduda, pöördusid tagasi veel kolmandal päeval. Meie kaotused selles katastroofis olid:
7 langenut (neist üks ohvitser), 6 teadmata kadunut (kuulduste järgi haavatutena vangi langenud ja lahingkohalt punaste poolt teadmata kuhu ära transporteeritud), l raskelt haavatu., 2 haiglasse evakueeritud raskelt põrutatut ja 1 rivisse jäänud kergemini põrutatud ja kergelt haavatu.
Oli selge, et punastel on Purku-Järvakandi mõis-Kõrtsi rajoonis küllaldaselt aktiivseid jõude. Grabovski grupp ei võtnud sel päeval enam midagi aktiivset ette. Diviisi ülem kindral Paltser laskis meie meestele edasi ütelda tänu ja avaliku tunnustuse.
Sama päeva õhtuks vallutas 589. rügement koos Hirvelaan'e pataljoniga Rapla alevi. Kindral Friedrich'i grupp Märjamaa ees ei pääsnud sel päeval veel edasi.
21. aug. hommikul selgitas luure, et vastane on öö jooksul lahkunud Kõrtsi teeristilt ja arvukate punkritega väljaehitatud Purku-Järvakandi mõisa joonelt. Rapla langemine ja meie võitlevate osade ilmumine tiivalt nende seljataha sundis nähtavasti nende närvid üles ütlema. Punased olid jäänud aga peatama 5 km põhjapoole Koikse raudteejaam-Kabala mõisa-Lipa-Nõmmküla joonele, rindega idasse. Märjamaa rajoonis pidasid punased veel tugevasti vastu. Nende lõunapoolsed osad püsisid isegi veel Valgul ja Velisel (Märjamaalt 15 km kagusse).
Grabovski grupp sai käsu ette nihutada Kuusiku metsaülem - Raikküla mõis - Kõrtsi teerist - Järvakandi- Allika - Nõmme metsavaht - Asuküla joonele. Eesti kompani Kõrtsi teerist-Järvakandi mõisa joonele. Kompani sai tugevndamiseks ühe rühma saksa tankitõrje suurtükke, mis paiknesid Kõrtsi teeristi rajoonis. Asetasin I rühma tangikitõrje rühma juurde Kõrtsi teeristile, II rühma ja kaks rk toimkonda Järvakandi mõisa, III rühma ja kompüli k-do punkti Purkusse. 30 Kehina, Keava ja Rapla meest ltn. Türk'i juhtimisel asetasin liiteüksusena saksa ja eesti osade vahele I j. metsniku maja juurde. 20 Järvakandi meest paigutasin Männiku teeristile (Purkust 2,5 km lõunasse) ja 50 Juuru ja Kaiu meest major Marnot'i juhtimisel II rühmast vasakule Järvakandi mõis - Sobli joonele.
Seisukohad sisse võtnud, käskisin major Marnot' il võtta teejuhiks kohalikke elanikke ja saata oma salgast välja 20-meheline luurpatrull Nõmmküla suunas, et kindlaks teha vastase paiknemist. Kui punaseid ees ei peaks leiduma, siis luurpatrullil liikuda lõuna poolt Järvakandi-Kabala teed kuni Kabala vallamajani, sealt Kabala mõisa kohalt üle maantee ja tagasi üle Pilpa -Lipametsa külade. Luurpatrull tuli tagasi öösel. Major Marnot oli isiklikult juhtinud luurpatrulli. Luurpatrull oli teinud kästud 25 km ringi, läbides Nõmmküla - Nõmmemetsa - Valjamäe - Kabala vallamaja - Kõrgustik 48 - Kabala mõis - Tamme - Pilpa - Kabala metsavaht - Lipametsküla - Lipa - Kadaka, leides punaseid ainult Kabala mõisa juures Konovere jõe paremal kaldal.
22. augusti hommikul andis oberst-ltn. Grabovski eesti kompanile käsu võtta oma alla Kabala mõis. Kompani oli juba lahingkorras liikumisel, kui grupi juht saatis teate, et punased on Kabala mõisa uuesti tugevalt sisse võtnud ja püsivad kindlalt Koikse rdtj. - Kabala mõisa joonel. Käskis meil liikumise Kabala peale seisma panna ja kiirelt kompani ümber paigutada harvendatud kaitsejoonele Kuusiku, metsaülem - Konovere jõe vasak kallas kuni Laikmaa vesiveskini - Lubja - Pilpa - Lipamatsa küla - Raikküla vallamaja - Lipa - Nõmmküla, kusjuuras kompani raskuspunkt jääb paremala tiivale.
Saksa pataljon nihutati põhjapoole Kuusiku mõis - Koikse küla - Kuusiku metsaülem joonele, Eesti kompanile määratud pikal kaitsajoonel sai kompani moodustada vaid üksikuid valvetõkkeid, kellel väga kinnise ja orienteerimisesemeteta maastikul väga raske omavahel sidet pidada. Asetasin III ja rk rühma Kuusiku metsaülem - Vesiveski joonele, II-st rühmast I poolrühma Lubja külla, II poolrühma Pilpakülla, Liiteosana III ja II rühma vahele määrasin patrulleerima ühe jao I rühmast. Leitnant Türgi 30 Kehtna, Keava ja Rapla omakaitselast saatsin Raikküla lauavabriku juurde, major Marnot'i 50 Juuru ja Kaiu omakaitselast Järvakandi-Kabala teele Lipa-Nõmmküla joonele, kusjuures major Marnot pidi omast salgast saatma välja jaosuurused lahingeelpostid Nõmmemetsa külla maantee äärde ja Kadaka küla teeristile. Järvakandi 20-mehelisest omakaitselaste salgast jäi üks jagu endiselt Männiku teeristile, teise jao paigutasin valvetõkkesse ltn. Türgi salga endisesse asukohta lj. metsniku maja juurde, Järvakandi - Rapla maanteel. I rühma ülejäänud osa jäi varru Allika küla loodepoolsemasse tallu, Kuusiku metsaülem - Raikküla mõisa tee äärde. Samasse jäi ka kompüli KP. Grupistaap ja meie patarei jäi endiselt Raikküla mõisa. Grupistaabi ja eesti kompüli KP vahele veeti telefoniside. Kompani oli seega hajutatud 8 km rindele ja tiibadel asetsevate lahingeelpostide vahe oli 12 km.
Õhtul ja öösel teostas vastane luuret Lubjale, Pilpa külla ja Raikküla lauavabriku suunas. Oli kõrgeid tulevahetusi. Samal ajal III rühmast välja saadetud luure üle Laikmaa vesiveski leidis Koikse raudteejaam - Kabala mõisa teel punaste tugevaid jõude. Hommikupoolne öö oli vaikne.
23. aug. varahommikul III rühmast Koikse raudteejaama suunas välja saadetud luure leidis Koikse raudteejaama punastest maha jäetud olevat. Raudteejaama juures vangistati meie luure üle Märjamaa kohale jõudnud saksa ratturosade poolt (meie mehed olid kõik eesti sõjaväe mundris ja peeti teadmatusest punasteks, vaatamata valgele käesidemele). Jõudsin samal ajal külgkorviga mootorrattal kohale ja selgitasin eksituse. Seejärel üle Kabala sõites lõin isiklikult sideme major Marnot'iga ja Itn. Türgiga.
Kell 10.00 teatas oberst-ltn. Grabovski, et punaste 204. j. polk ja üks või enam hävituspataljoni põhjapool Hagudit ilmutavad aktiivsust Juuru-Mahtra suundades. Grabovski grupile on antud käsk Juuru-Mahtra rajooni tagasi asumiseks. Saksa pataljon asub Juuru rajooni. E. kompanile andis käsu Mahtra - Jaluse rajooni asumiseks.
Vabastasin kõik Järvakandi omakaitselased ja umbes 20 soovijat Kehtna ja Keava meest, kogusin kompani ja ülejäänud 60 kohalikku omakaitselast kokku Raikküla mõisa. Lõuna ajal sõitsime Mahtra rajooni üle Rapla maantee - Nõmme-Ingliste-Juuru (Maidla, Hõreda ja Ingliste sillad olid punaste poolt lõhutud; Keila jõge saime veokitega ületada alles Inglistes kõva põhjaga madaliku kaudu).
Mahtrasse jõudes jätsin Matsi kohal maha major Marnoti 30-mehelise salga kompani varusse, patarei ja kompani autode voori. Peavastupanujoone organiseerisin Jaluse küla lääneservale, kuhu asetasin II, III ja rk rühmad. Sinna asus ka kompanile täienduseks antud üks rühm saksa tangitõrje kahureid ja üks jagu saksa pioneere-miiniotsijaid, kompüli KP ja kompanile sidepidamiseks grupistaabiga juurdeantud raadiojaam autol. Peavastupanu esijärgu joone ette 75-100 m kaugusele jäi magistraalkraav, milles vee paisutasime. Peavastupanu joonest 1,5 km ettepoole kahele poole Jaluse - Loiuse teed asetasin eelpositsioonile, paremale ltn. Türgi 30-mehelise salga ja vasakule I rühma. I rühm lõi sakslaste parempoolse rühmaga, kes asus Harküla mõisas, vastastikkuse sideme mõlemapoolsete patrullidega ja rakettidega. Kompani patarei sai käsu valmistuda tulelöökideks Järlepa asundus, Loiuse teerist. Jaluse - Loiuse teele eelpositsiooni ette ja 100 m läänepoole magistraalkraavi peavastupanu positsiooni ette. Grupi staap asus Juuru mõisas.
Varsti peale meie seisukohtade sissevõtmist kell 15.15 avas vastane meie positsioonidele Jaluse külla nõrga suurtükitule.
Kell 15.30 saatsin välja vastase paiknemise kindlakstagemiseks jaosuurused luurpatrullid: l) III rühmast rühmaülema lpn. E. Lampi juhtimiesel põhjapool teed üle Kasemäe-Lõiuse 2 -Härküla-Saunaküla-Salutaguse ja tagasi; 2) II rühmast lõunapool teed üle Sadala-Lõiuse l - Kärivere-Pirgu-Uuetoa ja tagasi. Kummalegi patrullile andsin kaasa pool jagu saksa pioneeere-miiniotsi-jaid. Luurpatrullid tegid Õhtuks kindlaks, et vastane asub Härküla-Saunaküla ja Pirgu joonel, Uuetoa teeristil on tal automaatrelvi, Angerjas patarei, ja on tundemärke, et vastane taandub Uuetoa-Angerja suunas. Saksa pioneerid olid Lõiuse teeristilt kõrvaldanud miine. Teeristil on tõkked mahalastud puudest.
Öö oli külm, sadas vihma. Kesköö ajal kutsuti mind grupijuhi juurde Juuru mõisa olukorda selgitama ja informatsiooni saama. Tagasisõidul sattusin Juurus õigeusu kiriku kohal punaste luurpatrullile peale.
24. aug. varahommikul kell 03.30 saatsin välja jaosuurused luurpatrullid: l) Itn. Türgi salgast ltn. T. enda juhtimisel üle Järlepa-Pahkla-Vk.Särge-Tammiku-Nõmme teerist ja tagasi 2) I rühmast ltn. Päärti juhtimisel üle Kärivere-Uuetoa-Angerja ja tagasi. Kummalegi luurpatrullile sai jällegi kaasa saksa pioneere-miiniotsijaid. Kell 07.00 teatas Itn. Türk, et on jõudnud Pahkla, vastast näinud ei ole, Pahkla mõisa ümbrusest on võetud välja miine. Kell 08.25 teatas Itn.Pääri, et lõunapool Angerjat punaseid enam ei ole ja et läbi Angerja taanduvad Kohila suunas punaste suurtükiväe, jalgratturüksuste ja autode pikad kolonnid.
Kell 05.00 andis grupijuht pealetungi käsu:
1)Vaenlane on löödud loodesse. 311. j.rügement on vallutanud jõejoone Sõgulast 1,5 km lõunas 346. j.rüg. on vallutanud Angerja.
2) Diviis ründab 24.aug. edasi et vallutada Nõmmet, 7 km edelas Tallinnast. 346. j.rüg. võtab Kohila ida suunast, 389.j.rüg. koos Grabovski grupiga võtab Kohila kagu suunast.
3) Vabatahtlikkude kpt. Talpaki kompani läheb üle Kasemäe-Kärivere-Uuetoa kuni Angerja-Aru teeni ja loob sideme 346.j.rügemendiga Angerjas, Kompanil puhastada Jaluse-Uuetoa tee miinidest ja tõkkeist. Ratturšvadron läheb kahe rühmaga Pirguni ja loob sideme kpt. T. kompaniga. Purilas olevad švadroni osad lähevad kuni Selini, julgestus Arus jääb püsima.
4) Vabatahtlikkude kompanil toimetada luuret üle Uuetoa-Salutaguse-Sillaotsani. Ratturšvadronil üle Pirgu-Lohu kuni Tohisooni.
5) Edasiliikumist alustada kell 06.00. Teatada, kui on vallutatud Uuetoa-Pirgu-Seli joon. Seal jääda ootama järgnevat käsku kallaletungiks.
6) Vabatahtlikkude patarei tuli jääb kpt. Talpaki käsutada.
7) Vabat. kompanil ja ratturšvadronil teha esijoones kindlaks, kas vaenlane Lohu-Pirgu ruumist on ära taganenud.
Eesti Kompani tehku omad sõidukid lennukitele tuntavaks sini-must-valge või haakrist lipuga.
9) Grupi staap peale Uuetoa-Pirgu vallutamist viiakse Lõiusele. Grabovski.
Kell 08.00 jõudis kompani takistamatult Uuetoale. Saatsin II rühma jalgratastel luurele kästud Salutaguse- Sillaotsa suunas (II rühm oli asetatud jalgratasteale juba Kaius).
Kell 08.15 jõudis Uuetoale grupijuht isiklikult ja teatas et punased on tõenäoliselt Kohilast taganemas. Andis käsu peatamatult edasi liikuda Kohila peale, sest on algamas võidujooks Kohila peale suunatud väeosade vahel. Vastavalt sellele kujunes nüüd ka edasiliikumise tempo. Oberst-ltn. Grabovski jäigi nüüd eesti kompani juurde. Patarei käsutasin positsioonile Mitti rajooni, patareiülema võtsin endaga kaasa. Kompani pidi rännakkolonnis autodel järgnema luurpatrullile l km kaugusel. Salutaguse külas jõudsime järele luurpatrullile, kes oli peatatud miinide kõrvaldamiseks teelt. Mõnda aega sõitsime oberst-ltn. Grabovskiga koos luurepatrulliga. Siis näis meile nende niigi kiire sõit jalgratastel veelgi aeglane ja asusime ise ette vedama. Nii jõudsime veidi peale kella 09.00-t Kohilasse ühel ajal teiste Saksa väeosadega. Punased olid Kohilast vastupanuta lahkunud purustades enne silla Keila jõel.
Peale lõunat majutati kompani Salutaguse külla puhkama. Mehed said oma esimese palga - 29,5 marka (10 p. eest).
Õhtul tuli Juuru Omakaitse juht kapten Randi Salutagusele Juuru ja Kaiu omakaitselastele järele. Ütles et Juuru ümbruses kimbutatavat neid metsadesse valgunud punaste poolt ja mehi on sellepärast koju appi vaja , mis mulle küll vähe usutavana näis. Sõidutasin nõutud mehed koju.
Õhtul kell 22.00 kästi kompanil valmistuda edasiliikumiseks ja grupijuht andis Salutaguse mõisas käsu pealetungi jätkamiseks. Sellekohaselt peatus vastane meie ees Nõmme küla-Saku-Saue joonel. Paremalt tungib peale 311.j. rügement Kohila-Nõmmküla-Liiva jaam tee suunas. Meist vasakul tungivad peale 389.j.rüg. ja Hirvelaane pataljoni mehed, kes on õhtuks vallutanud Kiisa rdt. jaama üle Saku-Jälgimäe Pääsküla-Nõmme. Grobovski grupp tungib peale liiteüksusena 311. ja 389.j.rügementide vahel üle Tõdva-Saku-Männiku. Grupp peab jõudma öö katte all Tõdva külla, kus antakse järgnevad käsud edaspidiseks tegevuseks. Kompani koondus 25.aug. kella 02.00-ks Salutaguse mõisa, kust kell 02.30 väljsime grupi kolonnis Tõdvale.
25.aug. kell 05.30 Tõdval andis grupi juht käsu vabatahtlikkude kompanil ja saksa ratturšvadronil ning üldkompani luurerühmal ja jalavae rühmal asuda ootepositsioonile Kaiamaa küla, selle põhjapoolsed kõrgustikud ja Kaiamaa metsa idaserva ette joonele. Saksa pioneeride rühmal valmistada hädasild Tõdva jõele Kaiamaa kohal - niisuguse, et ka luurerühm oma külgkorviga mootorratastel üle minna saks. Silla valmimisel vabatahtlikkude kompanil kolme rühmaga viskuda üle jõe, moodustada sillapea ja kui saksa pataljoni kerged osad on üle Tõdva jõe jõudnud, tungida peale üle Saku soo paremalt, ning vallutada Saku raudteejaam. Grupi saksa kerged osad tungivad peale vasakult ja vallutavad Saku õlletehase rajooni. Kompani patarei jääb grupijuhi käsutusse esialgu Tõdva külla ja liigub hiljem Sakku koos tankitõrje kahurite kompanidega.
Kaiamaa külas asetasin I ja III rühma jõe joonele sillaehituse kaitseks; rk rühma paremale. Kaiamaa külast 0,5 km kirdesse üksikule, suure tulistamisalaga künkale ja II rühma ning major Marnoti salga Kaiamaa küla kõrgendiku lääneservale, vastu Kaiamaa metsa. Saksa osad jäid Kaiamaa küla idaservale Grupijuhi KP jäi Saku vallamaja Kaiamaa idapoolsete talude rühmituse vahekohta tee äärde, võsa veerele.
Pioneerid alustasid kell 07.00 silla ehitamist kohal, kus Tõdva jõgi ühtub kaevatud kanaliga. Vastane hakkas segama silla ehitamist püssitulega põhjast, võsa veerest. Ka tuli pioneeridel ehitusmaterjalist puudu. Üleminekuks tuli kasutada purret. Ületasin jõe kell 06.30 I,III ja rk rühmadega vastase nõrga püssitule all 300 m põhjapool asuvast võsa servast.
Samal ajal algas aga lahing II rühma rajoonis. Kiisalt Sakule pealetungivad 389. rüg. osad olid raudteeülesõidu kohal surunud ühe punaste kahe kompani suuruse osa Kaiamaa metsa. Need punased, surutuna tagant sakslaste poolt sattusid peale meie II rühmale, kes avas neile tule kõigist relvist 60-70 m pealt. Üksi surnutena jäi II rühma ette üle 50 punase. Meie II rühmas langes üks ja haavata sai kaks meest, viimaste seas ka kompaniülema abi leitnant H.Pajo.
See kokkupõrge tekitas segaduse grupi pealetungis. Grupi Saksa osad rakendati Kaiamaa metsa puhastamisele ja juhiti hiljem Sakku maanteed kaudu. Meie sillapea seisukohale avati kell 09.35 punaste suurtüki- ja miinipildujate tuli. Vahepeal vallutasid paremal 311. jal. rüg. Nõmme küla ja vasakul 389.j. rüg. Saku. Kell l0.30 sain grupijuhilt käsu oma üle jõe tinginud rühmaga minna Sakku ja võtta üle Saku julgestuse ning puhastada metsaala Saku ümber põhjapool jõge. Kaiamaale maha jäänud II rühm ja major Marnoti salk jäid grupijuhi käsutusse. Grupi staap liikus Saku mõisa.
Jõudsime Saku rdtjaama kella 10.45 paiku. Teel sinna saatis meid punaste suurtükituli Männiku suunast. Kohati tuli läbida suurtükimürskudest põlema süüdatud ja tihedasse suitsu mattuvaid sooalasid. Sakus selgus, et meie Saksa ratturšvadron oli koos 389.j.rüg. ja Hirvelaane pataljoniga suunatud loodesse Jälgimäe-Pääsküla peale. Meie Sakku jõudes lahkusid sealt 389. j.rüg. parema tiiva julgestusosad. Liikusime punaste suurtükitule all 2 km põhja, metsa läbi kammides kuni Tammemäe metsavahini (Kõrtsini). Tee peal sattusime eksitusest Tammemäe metsavahi juurest tagasipöörduva 389. j. rüg. rühmasuuruse luurpatrulii tule alla. Meie vastu ei tulistanud. Kaotusi ei olnud.
Tammemäe Kõrtsi joonel asetasin III rühma Saku-Männiku maanteest paremale (pool rühma üle raudtee), rk rühma maantee äärde ja I rühma maanteest vasakule. Grupijuhi poolt järgi saadetud major Marnotirsalga jätsin varru Saku-Männiku tee äärde 250 m taha. Punased võtsid meid kohaleasumisest peale ägeda suurtükitule alla. Otsisime varju samas maailmasõjaaegsetes purustatud blindaažides ja kaevikutes. Saatsin korduvalt maantee ja raudtee suundades välja luurpatrulle. Punased surusid need Tammemäe kõrtsi varemete joonelt 400 m põhja metsaservale jõudes iga kord aga tagasi automaatrelvade ja otsesihitud suurtükitulega Männiku - Sõjatee teederisti suunast. Õhtul saatis 389. j. rügement meile Tammemäe kõrtsi juurde appi ühe jalav. rühma vaatlusülesandega, missugune lahkus enne hommikust valgenemist. Õhtul läks meil korda leida ja alla tulistada punaste suurtükitule vaatlejat raudtee ääres ühe puu otsas 250 m meie esijoone ees. Kesköö paiku tihenes punaste suurtükituli Tammemäe kõrtsi kohal maruliseks sundides igat meest varju otsima. Selle lakkamisel kell 00.30 paiku katsetas vastane pilkases pimeduses ja vihmasajus meid ümber haarata vasakult. Rünnak löödi tagasi kõigi relvade ja käsigranaatide tulega. Hommikul saatsin kompani täienduseks olnud Rapla ja Keava omakaitselased koju.
26.aug. varahommikul selgitas luure, et vastane püsib meie ees endiselt, l km põhjas Sõjatee joonel. Ka lõuna ajal püsis ta seal. Päev läbi punaste segav suurtükituli meie seisukohtadele. Kell 17.30 anti meile käsk seisukohad üle anda grupi üldkompanile ja meie kompani saadeti Kiisale puhkama ning saama Saksa sõjaväe vormiriietust. Teel Riisale Kirdalu küla kohal ründasid kompani rännakkolonni autodel kolm vene lennukit madallennul. Lennukid tegid laialipaisatud kompani kohal tulistammiseks kolm tiiru. Meil kaotusi ei olnud. Majutusime Kiisa raudteejaama ümbrusesse. Järgmisel hommikul kompani käis saunas. Saksa vormiriietust meie ei saanud. Riiast tulemasolevad vormiriided olevat saadetud Tartu, kus nendega varustatavat Venemaale saatmiseks formeeritavaid eesti pataljone.
27. aug. kell 14.00 käsutati kompani Saku mõisa. Kell 18.00 rivistasin kompani koos patareiga Saku mõisa parki esitamiseks uuele grupijuhile major Kraus'ile.
Vastane püsis Lasnamäe-Ülemiste järv-Raudtalu metsavaht-Kitsarööpmelise raudtee käänak Vadeki jaamast l km lõunasse - Sooserv Nõmme linna Lõunaäärel - Pääsküla küla-Alliku joonel. Tugevad lahingud olid käimas Tallinna linna idaserval. Raudtalu maanteel ja Pääsküla platool. Luureandmetel oli punastel koondatud Pääsküla rajooni tankide kolonn ja varujõud vastulöögi andmiseks üle Tänasilma edela poolt Ülemiste järve pealetungivate Saksa jõudude selja taha. Meie grupi mõlemad tankitõrjesuurtükkide kompanid olid paigutatud vasturünnaku tõrjeks seisukohtadele vastu sood metsa veerele Männiku rdt. jaamast 1,2 km läände Männiku, rdtj. - Tännasilma tee suunas - Tankitõrje kompanide otsesel kaitsel asusid samas metsase kõrgendiku äärde diviisi ühe suurtükiväerügemendi ettenihutatud kaks rasket patareid missugused lõhkusid punaste kindlustatud joont Valdeki teel ja abistasid Pääsküla rünnakut. Põhja poolt kaitsesid patareisid ja tangitõrjesuurtükkide kompanisid meie grupi üldkompani ja patareide kaitserühm. Läänepoolsele kaitsele tangitõrjesuurtükkide joonele käsutati meie kolm rühma juurde. Viisin ette III ja rk rühmad, Punased ründasid s. patareide ja meie seisukohti raskesuurtükituledega Tallinna reidilt sõjalaevadalt. Tallinnast paistis kahjutulesid. Ööseks visati ette Männiku rdt. jaamast 1,5 km põhja Saku-Valdeki tee äärde ka II rühm. Õhtul korraldas uus grupijuht Saku mõisas kohal viibivatele saksa ja vabatahtlikkude kompani juhtkonnale ühise õlleõhtu. Öö läbi sadas vihma.
28. aug. varahommikul anti vabatahtlikkude kompanile käsk rünnakuks Nõmme kaguserval, Valdeki tee ja kitsarööpmelise raudtee vahel, koos diviisi pioneerpataljoniga, kes pidi punaste kindlustatud kaitsepositsiooni avad murdma, ja vallutada Nõmmel Valdeki peatuskoht ja kagu-poolne linnaosa.
Jätkame hiljem...
terv
o
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
Lugesin aga ei mõelnud, mea culpa või kuda see oligi
