Punaarmee väljatõrjumine Eestist: kes keda abistas?

[Wiking]

See on sul väga hästi tehtud, et sellise teema oled teinud ja sisustanud, ei ütle midagi halba. Kui venelased võtsid nö Eesti KV juhtimise üle, siis tol päeval lahkus sõjaväeteenistusest paarsada ohvitseri-allohvitseri. Lugesin sellest, kuid mul ei tule kohe kahjuks raamatu pealkiri meelde. Peale üleajateenijate oli ka minemapanemisi ajateenijate seas, kuna aimati halba.

[nublu]

See on sul väga hästi tehtud, et sellise teema oled teinud ja sisustanud, ei ütle midagi halba. Kui venelased võtsid nö Eesti KV juhtimise üle, siis tol päeval lahkus sõjaväeteenistusest paarsada ohvitseri-allohvitseri. Lugesin sellest, kuid mul ei tule kohe kahjuks raamatu pealkiri meelde. Peale üleajateenijate oli ka minemapanemisi ajateenijate seas, kuna aimati halba.

No tuleta meelde ning avalda.

Mitte halvas mõttes öelduna, olen kohanud kirjanduses igasugu viiteid sõjaväest põgenemise suhtes, aga tegelikke kontrollitavaid allikamterjale selle kohta on väga vähe (enne 22. juuni 1941).

[Wiking]

ok, kindlasti teen seda kui nimi meelde tuleb.

[Wiking]

Väike artikkel otse netist:


Eesti riigikaitse häving

N. Liidu 10. armee sissetungiga Eestisse hävitati sisuliselt ka Eesti riigikaitse. Juuni ja juuli kuu jooksul saabus Eestisse umbes 300 punavägede komissari ja sama palju ohvitsere korpusekomissari Bagnjuki juhtimisel, kelle ülesandeks oli võtta kõik Eesti sõjaväeasutused oma järelevalve alla. Kohe pärast Eesti liitmist N. Liiduga anti kõik Eesti üksused Balti Sõjaväeringkonna alluvusse ja 10. augustil muudeti need 22. Laskurkorpuseks, mille ülemaks määrati kindralleitnant G.Jonson. Korpuse ohvitserkonna moodustasid esialgu Eesti ohvitserid.

Eesti lennuvägi, merevägi, sõjaministeerium ja sõjavägede staabid likvideeriti. Eesti sõjaväelastelt nõuti Punaarmee vandetõotuse andmist. 1941. aasta juunis aga saabus Moskvast salajane korraldus endiste Eesti sõjaväe vanemohvitseride likvideerimiseks. Suur osa nendest koguti valeettekäändel Värska laagrisse, kus nad arreteeriti ja Venemaale viidi.

Iseseisev Eesti Vabariik lakkas olemast. Ujutades algul kogu Eestimaa üle punavägedega ning kõrvaldades seejärel võimult Eesti seadusliku valitsuse, hävitas Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti iseseisvuse. See oli hävingu algus. Eesti rahva senise elukorralduse, kultuuri-, majanduse- ja maaelu lammutamine jätkus.

Nõukogude okupatsioonirežiimi aktiivsete toetajate ja kaasajooksjate arv oli 1940.-1941. aastal hämmastavalt väike. Ajaloolaste hinnangul moodustas kompartei, repressiivorganite töötajate ja nõukogude bürokraatia aktivistide arv kokku vaid 1% elanikkonnast. Kui siia lisada veel kõik "parteitud bolðevikud", pahempoolsed idealistid ja muidu saamamehed, moodustab see umbes 11% elanikkonnast. Suurem osa iseseisvas Eesti riigis kasvanud ja elanud eestlastest olid võimelised tekkinud olukorda analüüsima.

lingilt: http://www.hot.ee/vaikal/tekst_2.html leiab ka muud huvitavat.

[nublu]

ahjaa, veelkord laidoneri muuseumi reklaam

http://www.laidoner.ee/cms/eesti/aastaraamat

.. ja sealt see "Eesti sõjaväelaste pagemine Punaarmeest" teema.

Ma peaaegu luban, et rohkem ei tee

[Wiking]

[Õpetaja]

Jõudu!

Teema areng on olnus tormiline, mis viitab iseenesest selle aktuaalsusele. Samas peab nentima, et jutu sisu on nagu lipp tuule käes ...

Esitasin järgmised suunavad küsimused:

kes keda aitas Punaarmee väljatõrjumisel Eesti territooriumilt ?
Täpsustamaks teema rõhuasetust ka mõned küsimused:
Kas sakslased aitasid metsavendi?
Kas eestlased päästsid sakslased peksasaamisest?
Kas metsavennad - vabatahtlikud aitasid sakslasi?"

Andrus sõnastas need ümber järgmiselt:

minu meelest tuleks püstitada küsimus niiviisi: kas metsavendadel üksi oleks olnud jõudu punavägi välja kihutada ? Aga kas saksa sõjavägi oleks üksi sellega toime tulnud ? Nendele vastates peaks selguma, kes keda aitas

Nõustun parandustega.

Samas võiks esitada ka kaugemale ulatuva küsimuse: kui kaua oleks Punaarmee Eesti mandril suutnud sakslasi kinni hoida juhul, kui eestlased oleks mingil põhjusel kõrvaltvaatajaks jäänud?

õ

[Troll]

Lugesin ühes alafoorumis Trolli mõtteavaldust, mis oli:

No Leningradi alla väljajõudmisel oli eestlaste toetusel (või mittetoetusel) väike osa, sel ajal tegutsenud suhteliselt väikesearvulised ja hajutatud metsavendade grupid ei aidanud küll oluliselt saksa armee liikumiskiirusele kaasa.

Tekkis mõte arutleda laiemal teemal:
kes keda aitas Punaarmee väljatõrjumisel Eesti territooriumilt ?
Lugupidamisega
õpetaja

Õpetaja, "Blitzkriegi" seisukohalt oli terve Eesti territooriumi puhastamine lubamatu ajakaotus! Pealöögi suund oli ju algselt Daugavpils - Pihkva - Luuga - Leningrad, aga nii armeegrupp "Nord" juhataja von Leeb kui ka 4.tankigrupi komandör Hoeppner kasutasid tanke üsna mittesihipäraselt. Kõigepealt lasti Mansteini istuda Daugavpilsis terve nädala, siis koperdati ligi kuu aega Luuga liinil (sel ajal käis Eesti territooriumi vabastamine), tankikorpusi kasutati eraldi ja ei koondatud ühte jne. Manstein arutab selle üle pikalt oma "Kaotatud lahingute" raamatus.

[hugo1]

Mõtlesin ja kaalusin seda teemat siin, jah tõesti huvitav küsimus on püstitatud.
1940a. kui eestlaste juhid, eelkõige siis sõjaväe juhid olid alles. Merekindlused ja laevastik, ültse kõik relvad olid veel olemas, mis kõige tähtsam Kaitseliit veel töötas, ning poliitiline olukord oli meie jaoks soodne, sest Soome oleks kahel käel meile liitu pakkunud. Sellises olukorras, oleksime suutnud platsi kommunistidest ja punaväelastest puhtaks lüüa, veel enam, isegi neilt relvi ja laskemoona saada ja oma piire koos Soomega tükk aega kaitsta.
1941a. oli kõik juba lootusetult meie kahjuks muutunud. Kuna sakslaste rünnak oli ootamatu, paljud punaväe ohvitserid olid nagu peata kanad, ei teadnud mida teha, õnnestus eestlastel vastu hakkata ja kohati nad välja lüüa, aga mis olukorras. Ühtne juhtimine eestlastel puudus, relvastus oli nõrk, raskerelvi polnud ültse, kõrgemad ohvitserid olid viidud Siberisse või lamasid kuklalask peas haudades. Kui sakslaste rünnak, oleks mingil põhjusel kusagil pidama jäänud, oleks meie vastupanu murtud kiiresti. Need mõned ,metsavendade kambad, mis mööda metsi kolasid ei oleks olnud suur takistus punaväele. Ilma sakslasdeta poleks me venelasi 1941a. välja saanud.
Samas jälle Saksamaa seisukohalt, kui eestlased poleks abistanud. Sõja põhimõte oli ju blitzkrieg. Olgu nad oleksid tükideks löönud, siin asuvad punaväeüksused, puhastanud teed ja siis kiiruga peajõud edasi Venemaa poole. Üksikud üksused, oleksid siia jäänud teid ja tagalat turvama. Siis aga oleks metsadest asunud Saksa varustusvoore ründama punaväe riismed. Tulemus oleks olnud see, et varem või hiljem oleksid pidanud Saksa tankid seisma jääma, sest kütus ja varustus ei jõua järele.
Blitzkrieg kukus ju Venemaal läbi, riigi suuruse ja halvasti kaitstud varustusteede pärast.
Nii, et poleks saanud eestlased ilma sakslasdeta ja sakslased ilma eestlasdeta.