Sakslaste mootorratturitest eelsalk, mis koosnes neljast või viiest külgkorviga mootorratast ja mille külgkorvidele olid paigaldatud kuulipildujad ning ühel rattal oli haagises väikekaliibriline suurtükk, ületas 8. juulil 1941 Iklas Eesti piiri umbes kella 11 paiku. Iga mootorratta peal oli 3 meest, käsirelvadeks olid kõigil automaatpüstolid MP-40. Sakslaste põhijõud ületasid Iklas Eesti piiri alles umnbes kella kahe paiku.PriitP kirjutab: Sakslased pidid siis hävituspataljonlastest tulejõu ja võitlusvaimu poolest kõvasti üle olema, kui viimastel sellised kaotused.
See sakslaste eelsalk hakkas hävituspataljonlasi jälitama juba alates Võistest, kes olid peale Rannametsas kohalike talumeestega peetud lahingut teel Pärnusse ja teinud Võiste kaupluse juures peatuse. Viimased sattusid sakslaste ootmatu ilmumise tõttu paanikasse ja põgenesid üle põldude Tahkuranna suunas. Alles Tahkuranna kiriku juures hakati vastupanu organiseerima.
Pärnu vallutamine oli tehtud ülesandeks Saksa 18. armee 217. jalaväediviisile. Selle üks võitlusgrupp ooberst W. Ullersbergeri juhtimisel ületas 7. juuli pealelõunal Kiisa piiripunkti juures Eesti piiri ja liikus edasi Kilingi-Nõmme ja jäi sinna ööbima. 8. juulil liikus see üksus edasi Pärnu suunas, kusjuures üks väike mootorratturite eelsalk suundus Uulust Tahkuranna poole, kus nad liitusid Tahkuranna kiriku juures lahingut pidanud Ikla poolt tulnud eelsalgaga.
Hävituspatljoni - mis koosnes põhiliselt Pärnu vangivalvuritest ja miilitsatest ning Sindi ja Keila komsomolidest - suure kaotuse põhjuseks oli eelkõige täielik lahingukogemuste puudumine. Ka panid nende komandörid nende juurest plehku. Pärnumaa NKVD osakonna ülem Alfred Kikas põgenes randa ja aerutas sealt võetud paadiga Valgeranda. Ka olid hävituspataljoni meeste relvadeks põhiliselt vaid vene vintpüssid.
Olin (14 a.) nende sündmuste pealtnägija. Hiljem uurisin neid sündmusi veel lähemalt 1988/89. aastal. Mul õnnestus lindistada mitme siis veel elus olnud Rannametsas ja Tahkurannas toimunud lahingutest osavõtnute mälestused.
Lõpuks tahaksin märkida, et mitte alati ei vasta ka sakslaste poolt avaldatud väeosade koosseisude ja relvastuse andmed tegelikkusele. Selles võib veenduda, kui tutvuda sakslaste poolt loetletud eesti väeosade nimetustega. Seal on selliseid väeosade nimetusi, milliseid mitte kunagi pole eksisteerinud. Neid oli küll kavatsus formeerida, kuid ei tehtud. Nende väeosade nimetused jäid aga sakslaste nimekirjades figureerima.