www.militaar.net

Pärnu vallutamisel silma paistnud ohvitserid, Wodrigi (XXVI armeekorpuse ülem) teade 18. armeele 8. juulil 1941.a..

Ich beantrage Nennung folgender Offiziere, die sich bei der heutigen Wegnahme von Pernau besonders auszeichneten, im Wehrmachtsbericht:
1.) Oblt. Ortler, Führer des Radf.Batl. 402:
trug durch persönliche Tapferkeit und umsichtige Führung des Radf.Batl. zur schnellen Wegnahme der Stadt wesentlich bei.
2.) Oblt. Stephani, Kp.-Chef 3./Pi.Batl. 660:
schnitt im feindl. Feuer die brennende Zündschnur an der Brücke bei Uuluküla durch und verhinderte so die Zerstörung dieser für den Vormarsch des Korps wichtigen Brücke.
3.) Oblt. Schmidt, Spähtruppführer im Pi.Batl. 660:
stürzte sich im Kampfe in der Stadt mit Maschinenpistole und Handgranate allein auf eine russ. Komp. und zersprengte sie.

/ Wodrig /

Ühe hävituspataljonlase mälestused puudutavad ka Audru lahingut: Osavõtmine Saaremaa hävituspataljonist 1941. a., SM _ 7952:2 Ark, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/343753

Venekeelne trofeepäevik 291 jalaväediviisi 504. rügement

TsAMO 344/5554/81

Üks nupuke Pärnu Postimehest: Arusaamatuks jääb, mis dessanti Raadik otsib? Tõenäoliselt peeti dessandiks Ullerspergeri eelsalka, mis punastele ootamatult Pärnu lähistele tekkis. Võib-olla keegi nägi veel mere peal ka mõnda laeva enam-vähem samal ajal ja oligi täielik segadus olemas.
Umbes samasugune paanika oli juhtunud kohe sõja alguses ka Leedu rannikul, kus nähti mingeid laevu merel ja seepeale tõttasid olematut dessanti likvideerima PBL lennukid suurte jõududega.

Venelased vist sõja alguses pidasid kõiki sakslaste ootamatuid läbimurdeid mingisugusteks dessantideks, nii tundub K.Simonovi mälestusi lugedes. Puudulik omavaheline side ja kiire vaenlase edasiliikumine võib sellise mulje ju jätta küll.

oliver kirjutas:Venelased vist sõja alguses pidasid kõiki sakslaste ootamatuid läbimurdeid mingisugusteks dessantideks, nii tundub K.Simonovi mälestusi lugedes. Puudulik omavaheline side ja kiire vaenlase edasiliikumine võib sellise mulje ju jätta küll.

Jah, ma olen ka hakanud alati mõnda sakslaste eelsalka lähedusest otsima, kui nõukogude pool dessandist räägib 1941.a.

Järgmine nupuke siis: Siin on rohkem kommentaare:

Eesti-Läti üksused. Vähese võitlusvõimega". Siin peeti ikka pigem territoriaalkorpuseid silmas. Hävituspataljonid olid sakslaste jaoks pigem mingid relvastatud banded, mitte üksused.

217. jalaväediviis kui Pärnu vallutamise organiseerija - ei tea, kust kirjutaja selle jama võtnud on. Esimene 217.jd allüksus, 389. jalaväerügement saabus Pärnusse alles peale linna äravõtmist Ullerspergeri eelsalga poolt. Kaks muud ülesloetud üksust olid ka "Ulli" eelsalga koosseisust, mitte 217.jd alluvuses.

Pilt nõukogude kassettpommist on huvitav. Kas tõesti Pärnu lähedal alla visatud, mite kusagil mujal tehtud pilt või lihtsalt lennuväljalt kasutamata leitud?

Natuke esmaseid allikaid ka lisaks:

XXVI armeekorpuse üksused: Siin on veel eelsalk ühtsena näidatud. Mõne aja pärast sai rattasalk otse XXVI AK-le alluma nime all Ullerspergeri eelsalk. Motoriseeritud osa nimeks jäi von Selle eelsalk ja see tegutses Viljandis suunas.

Ja tulemused esmastest allikatest, et saaks sõjakirjasaatja jutuga võrrelda. Mulle jäi mulje, et tema jutt seati kahtluse alla. 217. jalaväediviisi esimese allüksuse transpordist olen ka juba kirjutanud: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 43#p285743 Selle info põhjal jõudis see Pärnusse 8. juuli õhtul.

andrus kirjutas:Eesti-Läti üksused. Vähese võitlusvõimega". Siin peeti ikka pigem territoriaalkorpuseid silmas. Hävituspataljonid olid sakslaste jaoks pigem mingid relvastatud banded, mitte üksused.

Uurisin seda natuke põhjalikumalt:

11. juunil oli seis saksa luure andmetele selline: http://wwii.germandocsinrussia.org/ru/n ... ect/zoom/9
Näeme et 180. ja 182. diviis on Eestis ja 183. ja 181. Põhja-Lätis.

Veel Eestis näidatud 90. diviis oli wiki andmetel juba Leetu liikunud:
https://ru.wikipedia.org/wiki/90-%D1%8F ... 0%B8%D1%8F
Ilmselt sõjategevuse alguses peale saksa vägedega kontatki saavutamist selgus saksa luurele antud diviisi õige asukoht kiiresti.

Kaardil oli olemas ka 16. diviis.


24. juunil olukorra aruandes nr. 9 kirjutatakse:
Im nordbaltischen Raum stehen an Reserven noch etwa 4 lettisch-estnische Divisionen mit geringem Kampfwert.
http://wwii.germandocsinrussia.org/ru/n ... ect/zoom/6

Minu jaoks on siinkohal tegu just nende 4 diviisiga.

1. juulil nägi seis kaardil välja selline: Viimast korda on "vähese võitlusvõimega läti/eesti üksused" kaardil 3. juuli õhtul. 5. juulil on 181. ja 183. diviis juba Pihkvast lõunas Läti/NSVL piiri taga. 180. ja 182. diviis ilmuvad Porhovi ümbruses kaardile 10. juuli õhtuks. Antud diviiside väljailmumine NSVL-s on ilmselt põhjus, miks 4-5 üksust asukohaga Põhja-Lätis/Lõuna-Eestis kaardilt kaovad.
Segane on, mida peeti veel 5-ks diviisiks?

Ei paista, et oleks kasutatud Feliks Männikovi raamatut "Pärnu teise maailmasõja aastatel"? Seal on juba tehtud osaliselt sama töö ära? Muu hulgas on ka avaldatud nimekiri 38 lennurünnaku tsiviilohvriga.

Haupti kohta võib spekuleerida, et äkki ta ajas loetud allavisatud pommide arvu segamini lennukite arvuga? Saksa esmased allikad räägivad 7. augusti õhtul tehtud rünnaku kohta 11 pommitajast.
Mingi kokkuvõtte on üritanud teha Marinebefehlshaber C 8. augusti õhtul:

Lage abends 8.8.
Gestern abend und heute Nacht mehrere starke Luftangriffe auf Pernau, 2 Abschüsse, ein weiterer wahrscheinlich. Etwa 135 Bomben, 22 Tote, 33 Verletzte, Fernsprechleitungen größtenteils zerstört.
Mar.Bef.C

aga ei ole teada, keda seal inimestest loetud on.

andrus kirjutas:Pilt nõukogude kassettpommist on huvitav. Kas tõesti Pärnu lähedal alla visatud, mite kusagil mujal tehtud pilt või lihtsalt lennuväljalt kasutamata leitud?

Foto tehtud Kaitseliidu Pärnumaa maleva maja ees, Pikk 20.