www.militaar.net

Selline küsimus, et SS-s võitles palju välismaalasi. 50 000 eestlast, 73 000 lätlast, 30 000 kaskat, 25 000 Kaukaaslast, 20.000 Turkmeeni, 20.000 Azerbaidžani, 20.000 Ukrainlast. Usun, et nendest 90% võitles SS-s kuna nende kodumaal olid kommunistid korda saatnud jubedusi ja SS pakkus võimalust kätte maksta ja võidelda kommunistliku režiimi vastu.
Kuid SS võitles lisaks neile veel, Hollandlasi - 55.000 , Flaame - 23.000 , Walloone - 20.000 , Norralasi - 6000 , Rootslasi - 300 , Itaalasi - 20.000 , ja isegi Prantslasi - 20.000 .
Ma mõistan ehk, mis ajas SS-i itaalased, ikkagi Saksamaa ühed suuremad liitlased.
Aga norralased, rootslased, hollandlased, flaamid ja walloonid ja mis kõige kummalisem isegi prantslased. Mis motiveeris neid võitlema SS-s Prantslastest ja Norralstest ei saa ma ültse aru. Tegelikult olid ju need riigid Saksamaa poolt okupeeritud ja sealsed rahvad vihkasid sakslast.
Ei olnud ju neil rahvastel põhjust vihata kommuniste, nagu meil.
Kahtlane on ka see ühtse euroopa eest võitlemine, kuna Hitleri silmis pidi ikkagi võidu järel euroopast saama Suur Saksamaa, mitte euroopa liit, ega ühendriigid. Mis ajas need eelpoolmainitud rahvad sõdima
Mingi osa kindlasti mobiliseeriti, aga kas nii palju

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

Prantsusmaa rahvastikust on 20000 meest väike arv,
enne 2 ms-i tegutsesid selles riigis paremäärmuslike organisatsioone, kellel polnud nii suurt võimu, kui natsidel Saksamaal, kuid teatud hulga rahvastikust olid nad oma mõju alla saanud. Usungi, et see kontingent moodustaski osa vabatahtlikest.

See on teada tuntud asi, et III riigil oli ideaalne propaganda talitlus, mis õhutas mehi ühinema SS-ga.


Kõike head,

Art

Ei vaidle vastu, kuid see propaganda, mis kutsus mehi SS-i alates 41aastast seisis kahel jalal.
1. Tule ja võiltle SS-s III Reichi ja Hileri eest. Selline üleskutse mõjus arvatavasti eelkõige sakslastele, kes olid teinud läbi Hitleri rassismi ajuloputuse ja kellel kõrvad liikuma hakkasid, kui räägiti aariarassist, kui härrasrahvast ja sakslastest, kui selle rassi kõrgematest esindajatest.
Ühesõnaga võitle suur Saksamaa, Saksa impeeriumi eest. Ja see sõnum mõjus.
2. Võitlus bolševismi vastu. Selline sõnum meeldis rahvastele, kes olid Stalini terrori all kannatada saanud ja tahtsid kätte maksta. Alates 1944a. lisandus veel võimsam motiiv võidelda. Kommunistid olid tagasi tulemas ja seda ei tohtinud juhtuda.
Kuid mis oli sõnum, millega meelitati sõtta prantslasi, norrakaid, hollandlasi jne.....
Olen näinud Norrakeelseid plakateid, mis on sarnased Eesti omadega, ka sõnum seal oli sama. Võitle bolševismi vastu, kuid miks peaks norrakas tahtma maha jätta oma kodu, pere, armsa heledapäise naisukese ja minema kuhugile itta porimülkasse punaväega võitlema ja eluga riskima .
Propaganda, propagandaks, aga reeglina vabatahtlikult, ilma hea põhjuseta, keegi oma perset tulle ei pane.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

Mõnikord viis SS ridadesse üsna proosaline põhjus. Minu onul, kes elas Saksa ajal Kiviõlis ja oli noorukina paras masuurikas, tekkisid arusaamatused politseiga. Saadeti karistuseks töölaagrisse, vist Püssi. Sealt põgenes, tuli koju. Omakaitsemeestele anti käsk poiss kinni võtta ja nüüd juba Gestapole üle anda. Omakaitsemehed muidugi soovitama: "Poiss, sitt lugu, nüüd on juba mõni Poola või Saksa laager sind ootamas! Ainuke võimalus astu SS! Jälle häda, poiss on 17. Võltsis siis dokumenti ja Gestapo jäi pika ninaga. Teenistuses sai neli korda haavata, vangi langes inglastele kusagil Prantsusmaal. Põgenes kõikidest laagritest ja tuli jala Eestisse. Läks metsa. Püüti NKVD poolt kinni, saadeti laagrisse Verhojanskisse, põgenes, tuli koju. 52 aastal piirati metsas uuesti ümber, nüüd paraku lasi ta ennast allaandmise asemel granaadiga õhku, oli siis 28 aastat vana. Selline lugu.

_________________
"Panzerlied"

sellest on palju räägitud.

ss'i mineku põhjuseid oli sama palju
kui mehi kes sinna läksid..
palju läks lihtsalt seiklusi otsima (WH ju neid vastu ei võtnud)
osad tõsimeelselt kommunismitonti tapma
ning paljud kes olid näinud kuidas kommud asju ajavad
ja seetõttu lähisugulasi kaotanud (meie mehed enamasti)
oli ka aatemehi, näit degrelle'i kamp. nad olid üsna motiveeritud
ning julged vennad - näit ss'i vabatahtlike kohta meenub üks raport
kus aadu ise vist tundis muret alguses kõrge suremuse pärast eliitväosades kuna need ründasid sisuliselt pimesi, a la meie soomepoisid
esimestes lahingutes.

muuseas ss'i lahinguid narva pärast peetakse siiani
euroliidu eelmänguks - sellist rahvaste paabelit polnud enne nähtud
ühise perena toimetamas.

Ärge unustage teatud "pehmeid" mõjutusvahendeid. Kui ikka noor nolk peab valima tööteenistuse Saksamaal ja rindeteenistuse venelaste vastu, siis rõhuv enamus oma nooruslikus uljuses ka selle viimase valis. Põhjused lugege ise kokku! Veelgi määravamad olid soodustused/takistused näiteks ülikooli astumisel. Nii seal Sinimägedes siis puhkavad kunagi endid tulevasteks üliõpilasteks pidanud taanlased peale kiiret ja lõplikku eluülikooli läbimist. Rahu nende põrmule!

See oli ainult näiliselt nii. Juhtimine toimus Saksamaalt, sõda peeti III Reichi jaoks. Mingist liidust, kus kõik võrtsed, minu teada Hitler küll ei rääkinud.
Huvitav muidugi, mis pöörde oleks sõda siis võtnud, kui Hitler oleks maha koksatud ja Rommel näiteks juhiks saanud

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

Tegelikult oli lääneeurooplaste arv SS-s väike. Need numbrid näitavad mehi, kes käisid sealt läbi kogu sõja jooksul. Ühekorraga oli üksustes tunduvalt vähem mehi. Kui võrrelda aga meeste arvu vastava Lääne-Euroopa riigi rahvaarvuga, on protsent õige pisike. Arvan, et need olid sellised noored, kes oleks muidu ehk Võõrleegioni astunud ja ideelised antikommunistid, igatahes kibedad võitlejad. Paraku vaatas oma riik ja rahvas nende kui reeturite peale...

http://www.nuav.net/norwSS.html
Siin üht teist Norralaste kohta

Ma ka imestasin kui juhtusin lugema raamatut kus olid kirjas igasugu hollandlaste, norralaste ja muude Lääne-Euroopa vabatahtlikest sakslaste poolel. Aga veel lugesin ma sealt, et sakslastel olid norralastega kohapeal head suhted ja õpiti ilusti omavahel ka suhtlema. Rahval polnud nagu suuremat vimma Füüreri sõdurite vastu. Jättis mulje, et kohalikud saksa sõdurid pidasid koos tsiviil norrakatega Õllefestivale.
Aga ega see oli kirjutatud ka Teise MS.-aegse saksa sõjaväelase poolt kuskil 50-ndatel kui ma ei eksi ja ma ei tea kui palju ta tõtt kirjutas.

_________________
Internal primates forever.

Tegelikult kuulusid kõik võõrrahvustest üksused Relva-SS-i, kuigi teenistuslikult võisid alluda Wehrmachtile, Luftwaffele, Kriegsmarinele jne. ja kanda isegi nende väeliikide vormi.

1944. a. esitati Eesti Piirikaitse rügementide poolt kaebus, et nad ei soovi kuuluda Relva-SSi. Siinjuures väljavõte saadud vastusest:

Der Befehlshaber der Waffen-SS "Ostalnd"
Abt. VI AZ: 37 g/7 33/BE/Sal.
Käsitleb: Eesti Piirikaitserügementide kaebusi.

/…/ Saksa Wehrmacht on Saksa riigi sõjavägi , mille ülesanded on kindlaks määratud lähtuvalt Saksa riigi poliitikast. Wehrmacht koosneb saksa kodakontsust omavaist kodanikest, kes Saksa riigi Kaitseseaduse alla kuuluvad. Selle seaduse järgi võib Wehrmachti kuuluda ainult Suur-Saksa riigi kodanik. Me peame küsima: "Kas te olete Suur-Saksa riigi kodanikud?"

Relva-SS on nii oma kuuluvuselt kui kooseisult aga teistsugune, võiks öelda - edasijõudnud. Mis puutub Relva-SS-i kuuluvusse, siis võib öelda, et Relva-SS on Euroopa sõjavägi ja mitte Saksa sõjavägi. Võib öelda, et Relva-SS on poliitiline üksus, sest tema sihiks on bolschevistlikust ohust vaba Euroopa ja selline siht on kahtlemata poliitiline.

Kui keegi arvab, et temal, kui eesti Piirikaitserügemendi sõduril ei ole poliitikaga midagi tegemist ja ta tahaks parema meelega Wehrmachti kuuluda, siis näitab see seda, et tal pole vähematki arusaamist, mille eest me praegu võitleme. Mille eest võitleb kogu Euroopa ja sellega koos ka Eesti. Meil kõigil on ühine eesmärk, mille nimeks on - Euroopa rahvaste tulevik ja püsimajäämine. On viimane aeg, et kõik sellest aru saaksid. Ja kui keegi tahab midagi muuta ja ei taha Relva-SS-i kuuluda, siis laimab ta sellega Eesti Leegioni, mis nüüdsest Eesti Diviisi nime kannab ning Eesti piire kaitseb ja pole kunagi oma vormi üle kaevanud./…/

_________________
Võitjal on alati õigus?

Ja kui oleks see õnnestunud ja bolševismi üle oleks võit saavutatud, mis siis edas
Julgen siiski sellele väitele vastu hakkata. Kas Himmler ja Hitler rääkisid kunagi ühtsest euroopast nagu Euroopa liit, vastan ise ei rääkinud. Pidi olema ainult üks riik ja selle nimi oli III Reich.
Relva SS-i ei loodud sama põhimõttega nagu NATO-t.
Relva SS allus Himmlerile ja Hitlerile ja oli III Reichi(Saksa impeeriumi) sõjavägi.
Siht bolševistidest vaba euroopa oli relva SS sõduritel. Hiljem häda sunnil ka Hitleril. Tõenäoliselt peale bolševike langemist, oleks olnud Relva SS-i sõduri siht natsidest puhas euroopa.
Tsiteerin A.Rebast.
Et kommunistidele ära teha, olen ma nõus tegema liidu kas või vanakuradi endaga- Vanakurat oli Relva SS.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

hugo1, väitele vastu hakkamiseks
aga esita kaebus õigel aadressil:
oli vist Der Befehlshaber der Waffen-SS "Ostalnd"
Abt. VI AZ: 37 g/7 33/BE/Sal.

See teema on väga keeruline. Eestlased pandi II maailmasõjas äärmiselt raskesse olukorda, kuna hävitati meie riik.
Ma arvan, et neid mehi, kes võitlesid SS-s Eesti eest, tuleks loomulikult austada, kui kangelasi, kes kaitsesid oma kodumaad.
Lihtsalt ei tohiks unustada, et Relva SS-i ei loodud eesmärgiga luua ühtne euroopa armee, bolševismi ohu vastu.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

ma kord küsisin oma vanaonult, et miks SS. Tema vastas sellepeale, et seal oli tunduvalt parem relvastus ja muidu varustus. (Vanaonu sõdis nii Vene kui Saksa armees, oli rindel W-SSi ja Omakaitsega.)
20. diviisi ja piirikaitse rügementide relvastuse vahel ei olnud võrdusmärki...