Miks võideldi Waffen SS-s

[Wiking]

ma kord küsisin oma vanaonult, et miks SS. Tema vastas sellepeale, et seal oli tunduvalt parem relvastus ja muidu varustus. (Vanaonu sõdis nii Vene kui Saksa armees, oli rindel W-SSi ja Omakaitsega.)
20. diviisi ja piirikaitse rügementide relvastuse vahel ei olnud võrdusmärki...

Täiesti päri. Olen ka ise enne seda rääkinud. Tundub, et lihtsalt ei jõua see teatud kõrvadele kohale Waffen - SS'i varustatti paremini ja parem oli ka väljaõpe. Waffen - SS on esimene üksus, kes hakkas kandma maskeerimisriideid e nn tiigri laiku, nagu neil seda kutsuti. Nendelt on varustust kopeerinud ja hiljem edasi arendanud kõik teised Maailma riigid.

Taanlased, norrakad, hollandlased, valloonid, belglased, soomlased, väike kogus rootslasi jne jne, nende võitlus oli suunatud kommunismi vastu.
Kindlasti sattus ka vabatahtlike hulka seiklejaid, kuid arvestades idarinde karmust, vaevalt neid palju oli.

[malox]

Aga norralased, rootslased, hollandlased, flaamid ja walloonid ja mis kõige kummalisem isegi prantslased. Mis motiveeris neid võitlema SS-s Prantslastest ja Norralstest ei saa ma ültse aru. Tegelikult olid ju need riigid Saksamaa poolt okupeeritud ja sealsed rahvad vihkasid sakslast.
Ei olnud ju neil rahvastel põhjust vihata kommuniste, nagu meil.
Kahtlane on ka see ühtse euroopa eest võitlemine, kuna Hitleri silmis pidi ikkagi võidu järel euroopast saama Suur Saksamaa, mitte euroopa liit, ega ühendriigid. Mis ajas need eelpoolmainitud rahvad sõdima
Mingi osa kindlasti mobiliseeriti, aga kas nii palju

Üldsus võis ju vihata, kuid alati on olnud mingisugused rahva osad, kes on saanud kannatada, või vihased valitseva valitsusepeale.

[hugo1]

ER

Üldsus võis ju vihata, kuid alati on olnud mingisugused rahva osad, kes on saanud kannatada, või vihased valitseva valitsusepeale.

Kas Sa pead siin silmas seda, et need norrakad, prantslased, hollandlased jne..... rahvad, kellel N-Liiduga kana kitkuda ei olnud, kui siis hoopis Saksamaaga, läksid idarindele, kuna nad olid vihased valitsuse peale, kes valitses enne sakslasi. Lühidalt siis sakslaste sabarakud.

Kui Sa seda mõtlesid, siis võib Su mõtel kõva iva sees olla, sest nagu
Prinz Eugen ennem mainis

Tegelikult oli lääneeurooplaste arv SS-s väike. Need numbrid näitavad mehi, kes käisid sealt läbi kogu sõja jooksul. Ühekorraga oli üksustes tunduvalt vähem mehi. Kui võrrelda aga meeste arvu vastava Lääne-Euroopa riigi rahvaarvuga, on protsent õige pisike. Arvan, et need olid sellised noored, kes oleks muidu ehk Võõrleegioni astunud ja ideelised antikommunistid, igatahes kibedad võitlejad

Ühesõnaga, siis arvestades nende eelpoolmainitud rahvaste suurust ja sõja pikust, on need numbrid tegelikult tagasihoidlikud.
Kuid see väide ei pea paika norralaste kohta, kes teatavasti ei olnud suur rahvus, kuid %, kes sõdis Waffen SS-s oli kõrge.

[Mati]

Minul on oma isa ülekuulamise protokollid.
Ühel neist küsib uurija:"Miks te osutasite relvastatud vastupanu Punaarmeele?"
Isa vastas:"Oma veendumuste pärast. kuna pean oma isamaaks Iseseisvat Eestit mitte Nõukogude Liitu."
Võib-olla see ongi vastus küsimusele.

[Prinz Eugen]

6000 norralast ei ole just väga palju - norralasi oli ca 3 miljonit, seega Eestiga võrreldavalt 2000 vabatahtlikku 3 aasta jooksul.
Umbes samapalju norralasi võis olla ka Briti armees ja sõjalaevastikus samal ajal niiöelda vastaspoolel (sealhulgas ka noor Thor Heyerdahl).

[hugo1]

Mati

Minul on oma isa ülekuulamise protokollid.
Ühel neist küsib uurija:"Miks te osutasite relvastatud vastupanu Punaarmeele?"
Isa vastas:"Oma veendumuste pärast. kuna pean oma isamaaks Iseseisvat Eestit mitte Nõukogude Liitu."
Võib-olla see ongi vastus küsimusele.

Sinu isa vastas küsimusele, miks sõdisid baltlased ja kõik, kes kannatasid, või tekkis oht kannatada Stalini terrori all.
Ülejäänute võitluse mõtele, jõudis kõige lähemale Prinz Eugen, minu arvates.

Prinz Eugen

6000 norralast ei ole just väga palju - norralasi oli ca 3 miljonit, seega Eestiga võrreldavalt 2000 vabatahtlikku 3 aasta jooksul.
Umbes samapalju norralasi võis olla ka Briti armees ja sõjalaevastikus samal ajal niiöelda vastaspoolel

Mnajhhh, rahvaarv on väike, kuid minu arvates see noorte hulgas on siiski suur protsent.l
Miks Britide ja ameeriklaste juurde mindi,m see on selge, Saksamaa oli Norra vaenlane, aga Saksa poole minemise põhjus siiski lahtine

[Mati]

Vaikalil on tuline õigus,ja ka kõigil neil,kes teavad oma sugulaste osavõtust Waffen-SS-is.
Kuulake nende vanade meeste jutte. keegi ei ütle .et ta sõdis Suur-Saksamaa eest.veel vähem Aadu põhimõtete pärast.
Minul oli au olla Eesti Idapataljonide Võitlejate Klubi noorliige(klubi lõpetas oma tegevuse peale esimehe, Jaan Kuninga, surma.).
Need mehed ei olnud Waffen-SS-is, vähemalt esialgu, alates 1944.a. suunati ka nemad sinna.
Minu lähima sõbra isa ja lell, samuti minu isa, sõdisid samas väeosas,samuti minu perekonna tuttav Harald Nugiseks.
Kui tema loeks seda jahumist siin,foorumis, siis ma ei kujuta ette seda pettumust.

[hugo1]

Minu lähima sõbra isa ja lell, samuti minu isa, sõdisid samas väeosas,samuti minu perekonna tuttav Harald Nugiseks.
Kui tema loeks seda jahumist siin,foorumis, siis ma ei kujuta ette seda pettumust.

Minu poolt algatatud teema siin nüüd küll jahumine ei ole.
Täiesti normaalne ja põhjendatud küsimus minuarvates
Relva SS tähendab eestlastele hoopis midagi muud, kui näiteks prantslastele.

[Mati]

Minu jaoks on see hell teema. Nüüd me teame tolleaegset poliitilist situatsiooni maailmas ja oleme tagantjärgi targad. Tol ajal oldi paljuski sinisilmsed, aga põhjus oli ka teadmatuses. Paljud noored mehed astusid leegioni kättemaksu pärast, osa tööteenistusest pääsemiseks ja kindlasti oli veel teisigi pöhjuseid.
Sellele küsimusele oskavad vastata need kes seal sõdisid.
Meie jutt on ainult heietamine.

[ostius]

Hiljuti sai käidud Hollandis, muu seas ka Vastupanumuuseumis. Hollandis elasid inimesed enne sõda vaeselt, maad oli vähe ja rikkused ebavõrdselt jaotunud. Kui tulid sakslased, astusid tuhanded (800000) hollandlased natsionaalsotsialistlikusse parteisse, sest see pakkus välja alternatiivi kapitalismile ning kommunismile. Nii said ühiskondlikust elust osa võtta ka need, kelle häält enne ei kuulatud. Rahvaüritused, noorteorganisatsioonid, edukas propaganda... Sõja alguses olid paljud natsionaalsotsialismiga päri. Alles hiljem, kui sakslased käed määrisid, langes populaarsus.

Küllap selle pärast läänerahvad W-SS sõdisid, et uus, natsionaalsotsilistlik Euroopa tundus ilus ideaal olevat. Ida-eurooplased aga puht pragmaatilistel kaalutlustel: kaitsesid oma maad venelaste eest.

[hillart]

Nii palju, kui ma meeste juttudest kuulnud olen (ja neid just mitte vähe), ei teinud tavainimene erilist vahet Waffen-SS ja muude saksa relvajõudude osade vahel. Ka vormierinevused olid ju suhteliselt minimaalsed. Sõdurid olid nad kõik. Ja teenima sooviti minna, kui selline valikuvõimalus avanes, ikka rahvuskaaslaste hulka.
Aga miks üldse relv kätte võeti? Selles liinis jagunevad eesti tolleaegsed sõdurid laias laastus kaheks. Esiteks ideelised võitlejad, keda ajendas kommunismi ja venelastevastase võitluse aade ja kättemaksu ihaldavad noored mehed, ning, teiseks, kohusetundlikud mobiliseeritud, kes allusid lihtsalt võimule. Arvuliselt oli see teine kontingent muidugi märkimisväärselt esimesest suurem. Ka oli selle teise seltskonna hulgas levinud selline sõjaajal suhteliselt taunitav tegevus, nagu deserteerumine igal võimalikul momendil (vastavalt valitseva võimu nõrgenemisele üha suuremas ulatuses).Praegusel ajal aga on just see teine seltskond kõige suurem oma erilise vabadusvõituse rõhutaja. Kuigi, kui hakata peenemalt uurima, siis selgub tõsiasi, et valdav enamus neist pani parajal momendil lihtsalt metsa ja viskas püssi kauni kaarega põõsasse. Vabadusvõitleja oreool aga saadi lihtsalt tõigast, et NKVD noppis nad, vaatamata nende väejooksule, ikkagi üles ja saatis külmale maale.
Ja veel! Pole mina veel mitte kunagi ei ametlikes ega mitteametlikes vestlustes kuulnud (ega lugenud), et keegi nendest tolleaegsetest sõjameestest oleks öelnud (ja, seda enam, uhkustundega rõhutanud), et TEENITI SS-is. Selletaoline rõhutamine ja äramärkimine on seni ikka EV erinevate ametimeeste suust kuuldavale tulnud (ja just viimase aasta jooksul).
Meia siin võiksime ometi selle paranoia omas foorumis ära jätta. Ikka SS ja SS. Hakkab nagu küll saama, või mis?

[Dietrich]

Hillart räägib niiviisi:
Nii palju, kui ma meeste juttudest kuulnud olen (ja neid just mitte vähe), ei teinud tavainimene erilist vahet Waffen-SS ja muude saksa relvajõudude osade vahel. Ka vormierinevused olid ju suhteliselt minimaalsed. Sõdurid olid nad kõik.

Kas pead tolle aja inimesi päris ohmoonideks?Kuidas nad ei teinud vahet,TEGID KÜLL.Kui inimene on näinud nii SSlast kui Wehrmachti sõdurit,siis vahe on ju illmne.SS oli mustsärklane,ka lõkmed olid erinevad.SS ohvitseridel olid mütsi peal selle wehrmavhti sigrimigri asemel SURNUPEALUU.vaevalt,et inimestel see märkamata jäi.pealegi levisid ka lihtrahva hulgas lood SSlaste metsikustest.Eks esialgu kulgeski eestimaal värbamine SS-i väga vaevaliselt,peaaegu et läbikukkumine.Alles siis kui vastupanusõitlejas eesotsas Uluotsaga avalikult toetama hakkasid,alles siis saadi põhiosa SS-i mobiliseeritute arvust.Mitmed eestigi mehed on tunnistanud,et SS väe vastu puudus tal igasugune sümpaatia.Arvake ise ära miks.

[OveT.]

Kas pead tolle aja inimesi päris ohmoonideks?Kuidas nad ei teinud vahet,TEGID KÜLL.Kui inimene on näinud nii SSlast kui Wehrmachti sõdurit,siis vahe on ju illmne.SS oli mustsärklane,ka lõkmed olid erinevad.SS ohvitseridel olid mütsi peal selle wehrmavhti sigrimigri asemel SURNUPEALUU.

Tuleks natuke uurida asja, enne kui midagi väitma hakata.

[Dietrich]

No mida siin erilist ikke uurida on?Näiteks,Te ju teete vahet politseinikul ja Falcki turvamehel.Üks on must,teine sinine.Nii,samamoodi oli ka tollal.ja eks need vähesed kes sinna SS-i end vabatahtlikuna registreerida lasid,eks nemadki kuulanud enne maad.Ainult veidrik tegutseks niimoodi kiirustades.ja eks rahvas arutas ka neid asju omavahel.

[OveT.]

No mida siin erilist ikke uurida on?

Uuurida tuleks selleks, et jutust loba ei kujuneks.