www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Juul, 2020 13:23

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 12 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Oru loss 1944
PostitusPostitatud: 19 Jaan, 2006 19:41 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Jaan, 2006 14:00
Postitusi: 6
Kas keegi omab teavet Oru lossi ümbruses toimunu kohta. Millised üksused 1944 a. seal võisid olla? Kas toimus lahinguid?
Ehk on isegi pilte. Infot otsin sest väidetavalt sai sealkandis haavata minu vanaisa Albert Einma (pärit Türilt). Tema ülemuseks oli olnud Elmar Eslas. (ilmselt rühmaülem). Haavatasaamise aeg peaks olema juulis. Täpsemat infot ei ole kuna laev millega haavatuid Saksamaale viidi sai pommitabamuse ja uppus. Laeva nime kahjuks ei tea.
Olen huvitatud ükskõik millisest sealkandis toimunut puudutavast infost.
Lisan ühe lingi piltidega II maailmasõjast
http://www.interet-general.info/article ... rticle=198


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2006 15:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mär, 2005 0:01
Postitusi: 1034
Asukoht: Vaivara
Toilas oli vist laager sel ajal ja rinne oli sealkandis juulis Narva jõel+Krivasoo kott,juuli lõpus liikus Tannenbergi liinile e Sinimägedele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Jätkuks Oru teemale
PostitusPostitatud: 01 Veebr, 2006 20:23 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Jaan, 2006 14:00
Postitusi: 6
Aitäh vastajale. Sain mõne idee edasi otsida.Ilmselt siit foorumist saadud aadressil saatsin Saksamaa arhiivi mõned küsimused : Vastus tuli nädal tagas-soovitati pöörduda Eesti Riigiarhiivi,sest neil pole selle nimelise kohta midagi . Meenutuste järgi võttis vanaisa osa Sinimägede lahingutest. Need vaibusid 16. augustiks. Ilmselt paigutati osa mehi Oru lossi lähistele rannakaitsesse ja seal tõenäöliselt haavatasaamine ka toimus. Teada on ,et tegemist oli miinipilduja üksusega. Siit ka abipalve - kui kellelgi on Põhja-Eesti rannakaitsega(ka Oruga seoses) midagi meeles või mõni mälestuste link, siis olen väga tänulik.
Teine juhtlõng otsinguteks on kusagilt loetud teadmine,et 5. piirikaitse rügement formeeriti Järvamaa meestega. On ehk kellelgi mälestusi selle rügemendi teekonnast. Või on soovitada mõnd allikat kus sellest teemast juttu. Lõpuks - teretulnud on kõik ideekillud. Tänades. :(


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jätkuks Oru teemale
PostitusPostitatud: 01 Veebr, 2006 21:12 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1522
Asukoht: Dorpat
sulev kirjutas:
...Teine juhtlõng otsinguteks on kusagilt loetud teadmine,et 5. piirikaitse rügement formeeriti Järvamaa meestega. On ehk kellelgi mälestusi selle rügemendi teekonnast. Või on soovitada mõnd allikat kus sellest teemast juttu. Lõpuks - teretulnud on kõik ideekillud. ...


Piirikaitserügementidest on kirjutatud koguni neljaosaline raamat: H. Mengel - Suurim armastus.

ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Veebr, 2006 21:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
V piirikaitse rügement on Mengeli III osas. Oruga on seda aga raske seostada vist.

*

Küsida Riigiarhiivist (R-165 fond on Relva-SS Hooldusohitser Eestis; need andmed on kartoteeki sedeldatud; suure tõenäosusega saab sealt andmeid):

Nr Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sugu Sünniaasta Viide
1 Einma enne Einmann Albert Maali m 1909 Polkom keskregistratuur, 1937
2 Einma Albert Maali+ m 1909 R-165, 1973
3 Einma enne Einmann Albert Maali m 1909 Polkom keskregistratuur, 1937
4 Einma Albert Maali+ m 1909 R-165, 1973

*

28 Eslas Elmar Jaan m 1909 R-1043, 1967
29 Eslas Elmar m 943, 1968
30 Eslas Elmar Jaan m 7675, 1971


Viimati muutis MOrav, 02 Veebr, 2006 9:00, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Oru loss 1944
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2006 2:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Veebr, 2005 22:42
Postitusi: 392
Asukoht: Raplamaa
Hoone süütasid 13.08. 1941.a. punaväelased. Põlengust puutumata jäänud osa lossist ja miinilaona kasutatud keldrid õhiti 19. 09.1944.a.
Samal päeval õhiti ka nüüdse piirivalvekordoni asukohal olnud Oru Kodunduskeskkooli hoone, mida kasutati Saksa rindesõdurite puhkekoduna.
See on mittetäielik lõige EE-st


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Oru loss
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2006 2:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Veebr, 2005 22:42
Postitusi: 392
Asukoht: Raplamaa
Mina hankisin andmeid Berliini Document Centrist, see allub USA saatkonnale, ja sellegipoolest tuli taotlus sinna fikseerida siinses Saksa saatkonnas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2006 3:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts viibis viimast korda Oru lossis 16. juunil 1940.

13. augustil 1941 süütasid taganevad punaväelased lossi koos kõigi kõrvalhoonetega põlema. Lossist ja teistest kiviehitustest jäid järele vaid müürid ja puuehitustest tuhahunnikud. Siiski, kõik ei põlenud, sest süütamine toimus kiirustades. Nii loss põles osaliselt ja keldrikorrus oli ainult pisut suitsenud. Kui Orule saabusid saksa sõjaväelased, paigutasid nad lossi keldriruumidesse miini-laskemoona lao.

Põhjaranniku kõrge ja järsk klint ei võimalda mererannast üles tulla, pakkudes sellega sõja ajal head kaitset. Pühajõe suudmealal aga oli karta venelaste võimalikku dessanti.

Kaevikute ja teiste kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha puid ja nii hävinesid paljud vanad ning väärtuslikud puud. Enne saksa sõjaväeosade lahkumist aastal 1944, tõenäoliselt 18. septembril, lasti SS erikomando poolt lossi keldris olev miini-laskemoona ladu õhku.
Lossivaremed purunesid. Säilunud varemed hakkasid murenema ja muutusid inimestele ohtlikuks. 1960ndatel aastatel varemed tasandati ja kaeti mulla ning liivaga. Peagi kattis selle koha ka muru.

Peale sõda hakkas park võsastuma, vanemad puud murduma ja üldse park risustuma. 1950ndate aastate lõpul hakati parki korrastama ja pargirajatisi remontima ja taastama.

Nüüdseks on park paljuski juba meenutamas endisi hiilgeaegu.

http://www.toila.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/137

Maitse üle ei vaielda, aga tegu oli minu arvates ühe ilusama lossiga Eestis, kahju, et ta hävis sõjas. :cry:

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2796&ext=jpg&i=2796&id=116

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2798&ext=jpg&i=2798&id=116

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2905&ext=jpg&i=2905&id=116

See ei ole küll militaar teema, aga küsin siin teema all ära, kuna jutt käib siin Oru lossi ümber.
Nimelt lossis olevat olnud väga uhke sisustus. Lisan siinkohal ka mõne pildi.

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2898&ext=jpg&i=2898&id=116

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2896&ext=jpg&i=2896&id=116

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2894&ext=jpg&i=2894&id=116

http://www.toila.ee/gettnpic.php?img=2806&ext=jpg&i=2806&id=116

Kuulnud on sellist lugu, et palju sellest uhkest sisustusest säilis ja kohalikud elanikud tassisid selle laiali.
90-ndatel olevat olnud osa sisustusest Tallinnas Nõmmel antiigi poes müügis, kus seda üritati suure raha eest maha parseltada.
Olevat olnud müügis just need lõvi-toolid, mis on näha kirjuruslaua pildil.
On keegi veel midagi sellest kuulnud ja vastab see tõele :?:

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2006 3:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Ise küsin ise vastan mööbli kohta

http://www.ekspress.ee/viewdoc/BCE1A4CB ... 890041C5BD

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2006 21:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 8:57
Postitusi: 92
Terve lossialune kelder ei hävinenud.Siiamaani on alles,ainult tõsised uksed on ette pandud.
Aga Oru lossipark on tõesti ilus koht.Igal suvel toimub seal vahva üritus- Oru promenaad.Eelmisel aastal oli seal stiiliks 30-ndad.Ei tea kas sel aastal 40-ndad.Sellisel juhul võiks mõned mehed sinna ilmuda ka näiteks
Saksa mundriga.Päris vahva oleks poliitikute nägusid näha.
See läks nüüd teemast natuke küll kõrvale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Veebr, 2006 17:16 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Jaan, 2006 14:00
Postitusi: 6
Suured tänud vastanutele. Isa-kelle käest olen põpilise informatsiooni saanud
on varasemal ajal sõja teemal kidakeelne olnud.Ilmselt on sõjaaeg üsna rusuv olnud.1944 a. oli ta 12 aastane.Otsesed mälestused ;uksel- mundris koju jõudnud isa,kirjade lugemine,Sinimägedest tehnika toomine majandisse,tohutu purustatud sõjaväli jne. Seoses ``suudmealaga`` tuli mul meelde kui paar aastat tagasi sai Oru lossi paigas käidud.Seal hakkas talle meenuma rindekirjadest kuuldud .Mere poolt esimese silla juures oli miinipilduja positsioon olnud-ja nii me mõtlesime seal ,oletasime ja tuletasime meelde. Kui vaadata(ka kohal olles) kaarti siis positsioon on igas mõttes seal hea - nii merele, piki randa ja ka mandri poole.Kahju et aeg on paljud ``mäletavad ``inimesed ära viinud.Aga siiski konkreetne küsimus foorumist osavõtjaile-kui kellegi isad või vanaisad on sõja ajal olnud(sõdinud)Orus andke palun endast teada. Võib-olla asi areneb veel teada saamise suunas.(Riigiarhiiv vajab edaspidist uurimist-loodetavasti ei kao see kuhugi)Veelkord tänades.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 22:36 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 596
hugo1 kirjutas:
13. augustil 1941 süütasid taganevad punaväelased lossi koos kõigi kõrvalhoonetega põlema. Lossist ja teistest kiviehitustest jäid järele vaid müürid ja puuehitustest tuhahunnikud. Siiski, kõik ei põlenud, sest süütamine toimus kiirustades. Nii loss põles osaliselt ja keldrikorrus oli ainult pisut suitsenud.

Panen siia eelneva väite kommentaariks üles artikli, mis ilmus ajalehes "Meie Maa" 1942.a.
Kuidas hävitati Oru loss
Väärtuslikum sisustus viidi juba varakult Venemaale – Teenijaskond käsutati rüüstamise ajaks randa kuulipildujate vahele – Eesti suurim ja moodsaim kasvuhoone purustati – Bolševike prassingud rüüstatud lossis.

Aasta tagasi, 13. augustil 1941 hävitasid bolševikud Eesti põhjaranniku kaunima ehte – Oru lossi. Imposantsest ehitisest, mida ükski kultuurinimene, kellel veel vähegi säilinud ilutunnet, poleks suutnud purustada, jätsid hävituspataljonlased järele vaid nõgised müürid ja hunniku tuhka. Pirita ja Toolse varemete kõrval on nüüd Oru tulest hävitatud müürid Soome lahe kaldal, mis hoiatava tähisena meenutavad idast tulevat hädaohtu.
Oru lossi põletamiseks saabus 13. augusti õhtupoolikul kohale umbes 50 meheline salk. Olles juba teel purustanud sildu, mineerinud teid, põletanud maju ja tapnud inimesi asuti kella poole viie ajal põletama Oru lossi. Esmalt süüdati ambulants, siis puukuur, kahekordne sõjaväe kasarm, hobusetallid. Edasi põletati juba loss, kaks kasvuhoonet, kohvik, töökojad, kahekordne komandandi maja, saun, laoruumid. Lossi teenijaskonna kahekordne puust elumaja pidi esiteks jääma põletamata. Kuid varsti käsutati elanikkond ka sealt välja ja süüdati ka see maja põlema ilma et kedagi oleks sealt saanud midagi välja tuua. Osa teenijatest suutis päästa vaid veidi pesu. Kuid varsti käsutati kõik paigale ja vahistati terves koosseisus. Seejärele toimetati kõik vahistatud mere kaldale üles seatud kuulipildujate vahele. Seal oldi terve öö ja järgmisel hommikul viidi nad edasi Voka mõisa keldrisse. Vahialuseid oli mehi, naisi ja kolm alaealist last, kokku 19 inimest. Ülekuulamist enam keegi ei oodanud, kuna sõjamürin oli juba lähedal ning iga silmapilk oli karta granaatide keldrisse heitmist. Juhtus aga siiski ime, kuna varsti tulid saksa sõdurid kes vahialused keldrist vabastasid.
Suitsevate varemete juurde tagasi jõudes leiti puhta ja hea pesu koha pealt vaid musti ja haisvaid venelaste kaltse. Rusude vahel seisis veel põlenud rahakapp, milles põletamise päeval oli rohkesti raha ja väärtpabereid. Punased hävitajad nõudsid Rakverest pärit raamatupidajalt Karl Kängsepalt rahakapi võtmeid, milliseid ta pole aga andnud. Järgmisel hommikul leitud raamatupidaja K.Kängsepp mahalastuna. Raha ja dokumendid kapis muutusid aga kuumuse tagajärjel pudedaks.
Kuidas näeb nüüd välja Oru
Kui läheneda mööda parkidevahelist teed lossile, hakkavad juba eemalt silma suitsust tuhmunud müürid. Siin-seal näed rüüstamise ja hävitustöö jälgi. Kolm betoonsilda lossi ümbruses on bolševikud õhku lasknud. Lossil on katus ja osa tornist langenud sisse, seinad suitsenud ja aknad uksed hävinud. Seestpoolt on tuli teinud põhjaliku töö. Suur saali lagi on sisse langenud ja kallist mööblist ja sisustusest on järel vaid tuhk. Toiduriistade kambris on näha veel suur hunnik klaaside ja taldrikute kilde. Siin-seal tuhas paistab metallist mööbliosi. Kergemini on tulest pääsenud üks trepikoda. Keldriruumi seinad olid viimseni üle löödud vineeriga, kuid viimasest polnud säilinud kildugi. Kõik on põletatud ja hävitatud. Järel on vaid kiviseinad. Kõvasti kannatanud on ka lossi kasvuhoone, mis oli suuruselt ja taimestiku sortide rohkuselt ainuke selletaoline Eestis. Nüüd on hobuseraua kujulisest klaashoonest järel vaid raamistik ja kivimüürid.
Oru lossi laastamine ja rüüstamine algas tegelikult juba enne sõda. Lossi kõikvõimsaks komandandiks oli tallinnlane Kristjan Eising ja tema abiliseks August Tammik. Eising oli lossi teenijaskonda sageli sõimanud verekoerteks ja ähvardanud panna seina äärde, küüditada jne. Ta lubanud Petserist tuua uued aednikud, kuna seal kasvatatakse sibulaid ja kurke. Miks nad siis ei sobi Orulegi aednikeks!
Paar nädalat enne sakslaste saabumist hakkas punane komandant väärtuslikumat kraami lossist Venemaale vedama. Esimene autokoorem sisaldas lauahõbedat ja kuldseid esemeid. Teisena viidi vaibad, mis olid eranditult hinnalised ja riidekraam ning pesu. Kolmanda koormaga viidi väärtuslikud maalid, paremad kööginõud jne. Neljas autokoorem sisaldas kasvumaja ja aiasaadusi, ka viinamarju. Selle koormaga sõitis komandant ka ise ühes koos naise ja kahe komnoorest tütarlapsega.
Peale Rakvere vabastamist punastest kogunes Oru lossi suurem hulk eesti miilitsaid. Kuid peale joomist ja prassimist lahkusid nad sealt ilma suuremat kurja tegemata. Joomine oli kommunistide ajal lossis tavaline nähe. Selleks veeti piiritust Voka piiritusetehasest.
Hävingust pääses imekombel vaid pritsimaja, rannahoone, mudaravila ja väike kasvumaja. Seal hoiti ületalve osake lilli. Nagu imekombel on järele jäänud Oru kodunduskooli nägus ja avar, osalt kolme- ja osalt neljakordne hoone. See asub ligemale kilomeeter lossist eemal kõrgel põhjaranniku kaldal. Koolimaja märkasid põletajad hilja. Siis oldi jõutud juba ümbruskonda mineerida. Pärast suunasid bolševikud küll koolihoonele kahuritule, kuid õnneks ükski mürsk maja ei tabanud. Nii jäigi see hoone puutumata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 12 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt