Sakslaste taganemine Sõrvest

[wyrd]

http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... rtid=32994

[hillart]

Jah, nii see oli. Sama jutt evakuatsiooni kohta on ka paljudes teistes allikates. Et viidi ära kõik mehed, viimseni. Ja, et Sõrve evakueerimisoperatsiooni peetakse 100% õnnestumiseks.
Paraku tuleb meelde üks lapsepõlves sõjas käinud meeste suust paljukordselt (just, just - erinevate meeste suust ja mitte üks kord) kuuldud jutt. Tegu oli meestega, kes nii Eesti Laskurkorpuses, kui saksa üksustes teeninud olid. Nimelt väitsid nad kõik nagu üks mees (küll väikeste variatsioonidega kirjeldustes), et viimased saksa sõdurid olla veel Sõrve tipus kaldakivide vahelt vastu tulistanud ja aina sügavamale vette taganenud kui ründavad venelased rannale jõudsid. Kui aga laskemoon lõppenud ei olevat nad end mitte vangi andnud ja eelistanud pigem vabasurma enese uputamise läbi.
Igatahes väljendasid need mehed oma juttudes väga arvestatavat respekti nende Sõrve viimaste kaitsjate suhtes.
Kirjeldatud Sõrve kaitsmise lõppvaatuse varianti aga ei toeta selle episoodi ametlik versioon, mille alusel olla ära viidud kõik kuni viimse meheni. Kusjuures alati rõhutatakse, et ära viidi KÕIK mehed.
Kas võib sellel legendil ka mingit tõepõhja olla? Kas jälle üks tundmatu lehekülg sõjaajaloos, missugune selleks arvatavasti ka jääb?
Kuigi, ega ei saa ju välistada, et oli oma üksustest maha jäänud sõdureid, kes oma väeosas praamile mineku momendiks juba langenuteks kuulutatud olid (kuid seda tegelikult veel mitte ei olnud) ja kes Sõrve tippu juba viimasegi evakuatsioonialuse lahkumise järgselt jõudsid. (Kui see selliselt oli ja kirjeldatud sündmused tõepoolest aset leidsid, siis võib arvata, et neid sõdureid ei saa kunagi identifitseerida, sest nad olid juba varemalt lahingutegevuses n.ö. maha kantud olnud.)

[kloss]

Huvitav tähelepanek oleks see, et sääre vahetus tipus pole II ms aegseid ühishaudu, st tundub, et suuramat tulevahetust sääre tipul polnud. Ühishaudadest järeldub, et suurem tapmine enne taandumist käis Torgu ümbruses.

[gnadenlose]

Huvitav tähelepanek oleks see, et sääre vahetus tipus pole II ms aegseid ühishaudu, st tundub, et suuramat tulevahetust sääre tipul polnud.

Samas leitud hülsikuhjade järgi julgeks väita vastupidist. Mõlema poole kahuripositsioonid asuvad seal 100m raadiuses, võib-olla käsirelvadest tõesti erilist kütet enam ei antud.

[kloss]

Hmm, hülsside järgi ei julgeks ka erilist järeldust teha sest
1) Palju on 37mm õhutõrje kesti aga tundub, et sääre tipul asusid ka vastavad positsioonid(lisaks leitud ka täis kaste, mis demineerijatele üle antud ning lähedalolevas metsatukas on sõjaaegse demineerimise musterräitena suur auk ja mitmesaja meetri raadiuses laialilennanud hülsse ja muud sodi)
2) Suuremate kahurite mürske ega müsrsukesti praktiliselt ei leidu(va I ms aegsed 305mm jurakad, mis samuti demineerijatele üle antud)
3) Miinipilduja miine samuti eriti ei leidu(va need, mis eletritrassi käigus välja tulid)
4) Käsitulirelvade moona kogusega on nii ja naa, isikliku arvamuse kohaselt on neid ikka nii vähe, et korralikust möllust võiks rohkem jääda. Seda nii vene kui saksa poolelt vaadatuna. Pigem on maha jäänud palju laskmata moona

[Arensburger]

See, et keegi võis laevast maha jääda on igati tõenäoline. Kuid see on sellisel juhul olnud kellegi apsakas või lihtsalt mõne persooni halb õnn. Suures plaanis viisid ju sakslased oma evakuatsiooni ikkagi edukalt ja lõpuni läbi.
Mitte kuidagi ei saa 1944 aasta Sõrvet võrrelda venelaste olukorraga sealsamas 1941. aastal või siis sama olukorda 1941. aastal Tahkunas.
1944 Sõrves suuremat sakslaste väeosade vangi andmist ei olnud. Venelastel 1941 oli aga vastupidi - poolsaarte viimaste tippude kaitsjad tõstsid käed üles ja andsid end vangi.
Sellistel puhkudel on ka raske leida mingit kindlat tõendit. Kui viimast Sõrvet kaitsnud sakslast vangi ei võetud, siis jääbki küsimuseks kes ta oli ja miks ta maha jäi? Üks sakslane on meenutanud, et juba praamiga merel olles nähti merel ujuvautot, kus mehed sees ja nõudsid appi tulekut. Halb ilm ja praami ülekoormatus aga abi anda ei võimaldanud ja ujuvauto oli jäetud triivivana mässava mere ja saatuse hooleks.
Tõenäoline et taolisi äpardusi võis seal olla teisigi.

[Martti]

Nagu aru saan, siis põhimõtteliselt on sakslaste vette taganemine ja enda uputamise legend siiski tõenäoline?

[kloss]

Üksikute persoonide puhul tõenäoline jah aga kahtlane vahetult peale viimaste praamide lahkumist. Juba ainuüksi tõenäosusteeoria toetab seda ligu, sest saksmanne oli ju sõrves suur hulk.

[oliver]

Vees kükitavatest vasulaskvatest sakslastest on ikka siit ja sealt kuulda olnud aga vaevalt seal mingit erilist madinat oli.
Mehi jäi kindlasti evakueerimisel maha, öine aeg ja segadust palju - keegi pidi niikuinii taganemist katma, keegi eksis ära, keegi magas lihtsalt sisse, mahajäetud ladudest oli tarvis soomust teha jne.
Ise olen leidnud Säärelt 9mm Para kesti paar peotäit, sealt 37mm august ca 50m tuletorni poole. Kõik olid vaskkestad.
See et seal 37mm ja 2cm kesti ja moona välja tuleb on suht loogiline, kahurid olid ju sinna sisse kaevatud ja anti lennukite pihta tuld. Kahurid olla ka sinnsamasse laiali lastud kuid kõik jämedam raud on vist pioneeride poolt ammu atradeks taotud.

[gnadenlose]

Flaki kesti sealt ja hulgim maa seest tulnud ja ilmselt tuleb veel. Suvel õnnestus leida samast ka üks 7,5cm Paki hülss, oli väga ilusti säilinud ja peaks olema Ajalootoas näha. Aasta eest avastasin Sääre teeristist vene 4,5cm paki positsiooni, augus olid mõned supersäilivuses hülsid. Tea, kas tegid niisama nalja pärast hiljem pauku või andsid põgenike pihta tuld?

[Faust]

Seda, et viimased sõdurid vette taganesid mainib oma raamatus "Vana mesipuu saladus" Metsavenna päevik, ka Jüri Kindel. Mille kohaselt olevat need olnud norra ja taani sõdurid, kes kaelani vette taandudes veel vastu tulistasid.

[hillart]

Huvitav-huvitav.
Tegelikult Sõrves olevate üksuste nimekirjades "Nordland"-i (kus enamasti teenisid Taani ja Norra sõdurid) ei mainita. Küll aga oli "Nordland" kuni 1945. aasta alguseni Kuramaal, mis seega ei välista, et mingid selle osad võisid ka Sõrve saadetud olla.

[oliver]

Eks seal oli igasuguste üksuste mehi, Iide küla lähedalt laskepesast leidsime EM mis välja antud ründepaadi meeskonnaliikmele. Kasutaja Soaf võib ka pilti näidata. Edasisega tegeles Arnold.

Ehk vajadusel kraabiti mehi igalt poolt kokku ja saadeti kaevikusse.

[gnadenlose]

Seda, et viimased sõdurid vette taganesid mainib oma raamatus "Vana mesipuu saladus" Metsavenna päevik, ka Jüri Kindel. Mille kohaselt olevat need olnud norra ja taani sõdurid, kes kaelani vette taandudes veel vastu tulistasid.

Kusjuures paari kuu eest jõudis minuni jutt ühest portsust varustusest (väidetavalt ka munder hulgas), mis ühest Sõrve majapidamisest välja ilmus. Jutt ise oli muidugi äärmiselt segane, aga vanaproua, kelle kapis asjad aastakümneid vedelenud olid, olla ka öelnud, et soldan, kes oma klamotid sinna jättis, olnud norrakas.

[Arensburger]

Nüüd te mehed olete oma mõttelennuga juba nii kaugele jõudnud, et Sõrves sõdisid SS üksused ja täpsemalt "Nordland" diviisist rügement "Norge". Võtke natuke hoogu maha ja uurige vanemaid postitusi siitsamast foorumist. Siis leiate ka küllalt täpse nimekirja väeosadest kes Sõrves sõdisid. SS üksusi nende hulgas ei olnud ja isegi Saaremaale taganenud Eesti leegionäridel ei lubatud seal ühtegi pauku venelase suunas teha. Ka ei maksa nii naiivne olla, et wehrmahti üksuste koosseisus lõid kaasa mõned vahvad norrakatest SS mehed - seda kohe kindlasti ei saanud olla.
Kui ma nüüd ise hakkan äraarvamisega tegelema, siis pakuksin välja et mingisugune side Norraga, ehk täpsemini seal varasema teenimisega, võis olla mereväe nn. maaüksustel. Norras oli sakslastel tohutult palju rannakaitse patareisid ja on suur tõenäosus et nii mõnigi mereväe alla kuuluv rannakaitse kahurväe mees, kes nüüd relv käes Sõrves jälaväelasena sõdis, oli varem seal muretult oma sõjamehe päevi mööda saatnud. On ka üks teine tõenäoline üksus - mereväe pataljon "Ostland", mis sisuliselt oli mereväe ja eriti mereväe maismaaüksuste trahvipataljon. Seal võis relv käes Saaremaad kaitsta nii mõnigi mees kes varem Norraga seotud oli.
Samas Norralase SS munder võis sattuda Saaremaale järgmisel moel, et mõni Nordlandi mees sattus Saaremaale kas koos hospidaliga haavatuna või taganes omal käel redutades üle Suure Väina ja enne kui ta siit edasi oma väeosa juurde saadeti jõudis ta oma varustuse ja vormiriided siia kusagile maha jätta. Kui rääkida aga üldse SS vormidest Saaremaal siis 99% tõenäosusega kuulusid need ikka eestlastest SS meestele, kes Saaremaal vormi metsa viskasid ja proovisid siis omi asju juba erariietes edasi ajada.
Seda et keegi neist meestest rinnuni merevees Sõrves viimast vastupanu osutas - no kuulge...
Üks vihje on rünnakpaatide üksuste (Sturmboot kompanie) meeste poole. See võib olla isegi tõenäoline, sest need alumiiniumist paadid ei olnud halva ilmaga merel kõige kindlamad alused ja nagu teada läks neid ka Sõrvest evakueerumise käigus hulgaliselt põhja. Kui seal keegi merest tulistav mees oli tõesti olemas, siis miks mitte mõni põhja läinud Sturmboot-i mees.