www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 14 Okt, 2019 19:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 21 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Politseipataljon Valgevenes
PostitusPostitatud: 21 Juul, 2004 9:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Juul, 2004 9:15
Postitusi: 85
Kas keegi oskaks öelda, mis politseipataljoniga on tegemist.
Pildil on leitnant Otto Osula, kes lõpetas Eesti Kaitseväes Sõjakooli aspirantide klassi.

Pildi taga on kirjas, et mäelestuseks politseipataljoni päevilt, Valge-Venes Wazsejlinis (Wazsylinis?), 22.10.1943. -käekiri raskesti loetav.


Viimati muutis drachenheim, 06 Apr, 2013 18:35, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2004 16:32 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
Pilt

Täpselt samasuguse vormiriietusega portreefotot olen varem näinud 36. Politseipataljoni sõduri Magnus Remmel´i albumis. Kuigi Remmel oli sõdur, kandis ta pildistamise ajal politseivägede frentsi peal täpselt samasugust mütsi eesti kokardiga. Pilt oli samuti tehtud 1943.a. teisel poolel.
Nüüd ütlevad teadjad mehed, et sel ajal 36.-ndat pataljoni enam ei eksisteerinudki. Kuid kahjuks on neil ainult pooleldi õigus. Seda vana Stalingradi karastusega 36.-ndat tõesti enam ei olnud. Sest H.Riipalu juhitud 36. politseipataljon saadeti 1943.a. kevad-talvel laiali.
Kuid laiemale üldsusele ei ole aga teada fakt, et apr. - mai 1943 formeeriti 36. politseipataljon uuesti major Heinrich Artur Kaschan-i juhtimisel. Kaschan oli endise Eesti sõjavägede staabi IV osakonna B jaoskonna ülem. Mais 1943 oli pataljonis 200 meest, kelle hulgas endisest isikkoosseisust vaid mõni üksik. Augustis 1943 läks uus 36. politseipataljon Venemaale Ostrovi piirkonda partisanidega võitlema. Nov. - dets. 1943 likvideeriti pataljon lõplikult ja mehed saadeti täienduseks 286.-ndale politseipataljonile. Remmeli mälestuste põhjal uus 36. pol.pat. õiget stabiilsust ei saavutanudki. Pidevalt suunati neid ühest piirkonnast teise. Ta ütleb, et kord oldi Peipsi taga, siis Leedus, siis jälle Peipsi tagusel Venemaal ja siis Valgevenes. Nii kestis pidev ühest kohast teise sõitmine kuni pataljoni laiali saatmiseni.
Magnus Remmel ise astus 1942.a. vabatahtlikuna 11.01.1942.a. Kuressaares formeeritud Saaremaa Kaitsepataljoni (Oeselschen Schutzmannschaften), mida tunti ka tema komandöri Hauptmann (kapten) Eduard Anari nime järgi "Anari pataljon"-ina (pataljon formeeriti nelja kompanii tugevusena). Auastmeks sai schütze ja teenistuskohaks kolmas kompanii (3."W" Kompanie in Arensburg). Märtsis 1943 liitus Haapsalus formeeritud 36. politseipataljoniga kahe kompanii jagu mehi Saaremaalt. Kompanii jagu mehi loovutas sinna ka "Anari pataljon" ja nende hulgas läks 36.-ndasse ka M.Remmel.
Stalingradi lahingute ajal haigestus Remmel kopsuhaigusesse ja saadeti ravile Eestisse Taagepera haiglasse. Tuberkuloosi kahtlusega hoiti teda seal kuni suveni ja oma väeosasse naastes leidis ta eest täiesti uued mehed. Tuttavaid oli vaid mõni üksik.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Okt, 2004 11:56 
Võimalik, et 286. politseipataljon. See loodi mais 1943 Eesti välipolitseist, oli 632 meest. Ülem major Rudolf Martinson. Saadeti juunis 1943 Tallinnast Riia lähedale ja sealt varustatuna edasi Poola idaossa ja ja Valgevene aladele partisanidega võitlema.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Okt, 2004 20:17 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
m kirjutas:
Võimalik, et 286. politseipataljon. See loodi mais 1943 Eesti välipolitseist, oli 632 meest. Ülem major Rudolf Martinson. Saadeti juunis 1943 Tallinnast Riia lähedale ja sealt varustatuna edasi Poola idaossa ja ja Valgevene aladele partisanidega võitlema.


Väga võimalik. Arhiivist leitud dokument ütleb, et 36. pataljoni sõdurid anti 286.-nale pataljonile täienduseks ajavahemikul 01.09.-31.12.1943. Selles ei peeta protsessi kulgemise aega silmas, vaid ajavahemikku mille sees see juhtus.
Mul on käepärast ühe Jõhvist pärit, Velikie Lukis üle tulnud, mehe mälestused kirjutatud 1979.a. Seal nimetab ta end Jaan Lepik, kuid pärast on ta ka lisanud, et nimi on muudetud. Lisan sealt siia lõigu:

Viljandi vangilaagrist vabanedes saime kuu aega puhkust. Meile anti hulk toidumarke kaasa ja korralduse, et pärast puhkust tuli ilmuda Tallinna, kus Toompeal, Loosiplats nr. 2 asuvas asutises tuli end meldida. Oli kuuldusi, et meid pannakse, sõjaväeüksustele täienduseks Tagavararügementi.
Käisin Kohtla-Järvel, sain „pronni“ ja asusin kohe tööle. Puhkuse lõppedes kutsuti mind saksa komandantuuri Lutsu majas ja küsiti, miks ma pole end Tallinnas registreerinud. Näitasin oma pabereid ja ütlesin, et töötan ja paberid on kõik korras. Mind jäeti rahule ning öeldi, et tööta aga edasi!
Nädal aega hiljem kästi uuesti ilmuda Lossi tänavale nr. 2. Niipea, kui uksest sisse astusin, enam välja ei lastud. Sõimati läbi, lubati vangi panna, kuna ma olin käsust kõrvale põiganud.
Mind viidi meeste saatel väike Patarei tänava kasarmusse, kus oli juba, ees minusuguseid patuseid, arvult paarkümmend. Järgmisel hommikul läks sõit autobussiga, Tartu maanteed mööda linnast välja ühe eesti ohvitseri ja seersandi saatel. Meid viidi Paide Tööstuskooli ruumidesse, kus olid meie laagri poisid ees, juba saksa politseiüksuste vormides, lisaks veel värskelt mobiliseeritud kaasmaalasi.

POLITSEIPATALJONIS

Hakkasin valu kaebama oma jalgades, kuid mind löödi ambulantsist välja - tulid siia viilima!
Mõne päeva pärast läks sõit täies sõjaväe varustuses Paidest Tamsallu ning sealt edasi, Tartu suunas. Ei olnud, teada, kuhu läheme. Teadsime, vaid, et olime määratud 36. Eesti Politseipataljoni täienduseks. Räägiti, et see oli Stalingradi all puruks löödud.
Lõpuks jõudis meie transport Kaunasesse Leedus, kus paigutati meid Panevitsa linnaossa endistesse tsaariaegsetesse telliskivist kasarmutesse. Kaunases alustati taas sõjalise väljaõppega.

PUHKUSEL

Umbes augusti lõpupäevil sain telegrammi, et Paide põleb. Anti 10 päeva puhkust. Kodus selgus, et õde Linda oli tuleõnnetuses surma saanud, emal olid jalgades ja pihas põletushaavad ja mu naine Erna oli saanud suitsumürgituse ning viidud Toila haiglasse, kus teda olevat märgade rätikutega niikaua pekstud, kuni hing sisse tuli. Kui ma koju jõudsin, oli mu naine juba kodus.
Pärast puhkust läksin tagasi Kaunasse. Septembri-oktoobri vahetusel viidi meid Kaunasest kuhugi Valgevene kanti. Palusin oma arsti, et ole kulla mees ja saada mind Tallinna haiglasse, sest mu jalad on paistes. Arst oli aga toores mees, kuid ütles, et ega „ketikoerad“ mind Tallinna lase, sest Riias on samuti haiglaid! Ta lubas mul siiski üritada.
Riias tuli ümber istuda Tallinna, rongile. Tegin ennast väga viletsaks. Saksa välipolitsei reisijaid kontrollides võttis mind järjekorrast välja. Mõtlesin juba, et nüüd olengi „vahel“, kuid ta küsis reisijailt, kes sõidab Tallinna ja andis siis mind ühe mehe hoole alla.
Tallinnas läksin sõjaväehaiglasse ja olin seal kolm kuud ravil - kuni 2. jaanuarini 1944. Haiglast saadeti mind Tartu maanteel asuvasse Sõdurite Kodusse. Kuna oli teateid, et pataljon tuleb Tallinna puhkusele, tuli mul oodata oma üksust siin ning jaanuarikuu lõpul olingi jälle Vabriku tänava koolimajas koos oma poistega.
7. märtsil saadeti grupp sõdureid ja ohvitsere meie pataljonist Tapa lähedale Ambla ja Kärevete rajooni pataljonile majutust korraldama. 9. märtsil nägime ka Tallinna pommitamisel taevalaotusel helendavaid „jõulupuid“ ja Venemaale naasvad pommitajad heitsid ka mõned pommid meie rajooni, kuid suuremat kahju tekitamata. Ambla-Kärevetel viibides tegime ka väikselt õppust, kuid rohkem aega veetsime talumeestega samakonni juues. Need talumehed viidi kõik hiljem Siberisse.

JÄLLE RINDELE

Augustikuus pandi meid jälle autodele ja kolonn liikus Jõhvi poole ning sealt edasi Permisküla - Jaamaküla rajooni, kus pataljon jäi jõekaldale kaitsele. Olin staabikaitse rühmas sanitarina ja „rehnungsführerina“, mistõttu ei avanenud mul võimalust ka sel poolel pauku teha. Enamasti oli seal tegemist miinipildujate duelliga. Venelased käisid vahel meiepoolsel kaldal luurel, ent õnneks ei langenud keegi meist nende kätte.
Kui 19. septembril murti Mehikoorma juures sisse meie liinidesse, anti ka meile käsk taanduda Lohusuust Paide suunas. Meie pääsesime just enne lõunat Lohusuust läbi. Juba paar tundi hiljem lõikasid venelased selle koha läbi, haarates suurema osa kotti. Teed olid kõik sõjaväe voore ja põgenikke täis. Kõik põgenesid uue „päästja“ eest.
Taevalaotusest sööstvad „uljad punakotkad“ tekitasid oma pardarelvadega taanduvatele väeosadele ja põgenikele raskeid inimkaotusi.
Võhmas oli vooril puhkus ning seal selgus, et Saksa sõjaväe juhtkonnal oli kava meid viia Saksamaale. Seadsime kokku grupi mehi ja „panime punuma“ Virtsu suunas, eesmärgiga pääseda üle vee. See aga ei teostunud - peamiselt kohalike kalurite hoiatusel, et sakslased nabivad meid Muhu rannas kinni ja tõstavad meid Saksamaale lahkuvatele laevadele. Merel aga liikuvat vene allveelaevu ja kaatreid.
Seitsmemehelise salgaga otsustasime mitte riskida ja muid merelemineku võimalusi proovida. Kuid läksime selle asemel sohu, kus olime kuni venelased olid vallutanud ümbruskonna. Tulime seejärel soost välja ja igaüks hakkas oma kodu poole hiilima.


Seda lugu lugedes selgub, et 36. Pol.pati meeste üleviimine 286.-endasse toimus vist Valgevenes rindel olles. Kuid 286. tuli tagasi alles märtsis 1944. Siin ütleb ta aga, et tema kaaslased olid Tallinnas tagasi juba jaanuaris 1944.
Võib olla liideti osa mehi hoopis 288. pol.patiga, mis samal ajal, sept.1943 asus Vilniuses ja hiljem sõdis Valgevenes. Kuid millal 288. tagasi tuli?
On veel võimalus, et viimased 36.-na jäägid koos juhtkonnaga tulid Tallinnasse tagasi peale aastavahetust jaan.44 ja liideti 286.-ndaga juba siin. 286.-s tuli eestisse tagasi ju tugevuses (ainult) 200 meest ja täiendati siin uuesti täiskoosseisuni. Formeeriti 1. Politseirügement, kuhu hakkasid kuuluma 286.;288.;291. ja 292. politsei pataljonid. Peale seda enam Eestist ära ei mindud.
Augustis 1944 liideti pataljonid 286.; 288. ja 292. Piirikaitserügementidest koosneva Eriotstarbelise 300. jalaväediviisi koosseisu. See diviis oligi rindel just Narva jõe ülemjooksul ja ka Permisküla piirkonnas.


Viimati muutis Arensburger, 20 Okt, 2004 11:45, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Okt, 2004 18:13 
Väga hea foto. Leidsin kunagi pööningult täpselt sellise mütsi ja ei teadnud pikka aega , millise väeosaga tegu. Segadust tekitasidki Eesti vapp ja mütsi ülaosas sini-must-hõbe ring ( pildil see puudub ), mis paigutatud Saksa mütsile. Ainus pidepunkt oligi mütsi materjal - politseiroheline. Mütsi ees peaksid olema Saksa politseikotkas ja puna-must-hõbedane ring. Seega suutsid Eestlased vähemalt oma sümboolika läbi suruda.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 13:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 594
Anonymous kirjutas:
Väga hea foto...............Seega suutsid Eestlased vähemalt oma sümboolika läbi suruda.


Argipäevane välimunder oli muidugi teistsugune. Et saada ettekujutust, millised nägid Eesti politseipataljonid välja Valgevenes, panen üles paar asjakohast pilti. Pildil on üks Eesti politseipataljon varakevadel 1944. Pataljon tuleb tagasi rindelt Valgevenes ja pildistamise hetkel teeb rong vahepeatuse Tartu jaamas.
Pilt

Pilt

Pilt


Viimati muutis Arensburger, 19 Okt, 2010 13:23, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 15:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 22:15
Postitusi: 220
Asukoht: Dorpat/Estland
Siin piltidel on mehed erinevalt riidesse pandud nagu meil Kaitseliit praegu...kes kannab saksa paraadfrentsi, kes Eesti sõjaväe vormi.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 15:58 
Kui te tähelepanelikult vaatate, tunnete ära need mehed kes pildile ei sobi. "Paraad-" ehk tegelikult tavavormis mehed on suure tõenäosusega kohalikud, ehk mitte rongil viibinud vaid Tartust rongile vastu tulnud mehed. Seega - neid eristades saate üsna reaalse pildi tegelikult rongiga saabunud politseipataljoni meeste välimusest.
Kui päris aus olla, ei tahaks ise ka esimesel pildil näha oleva tavavormiga kuskil vagunis õlgedel lesida - üsna ebamugav.
Õpetaja


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 16:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 22:15
Postitusi: 220
Asukoht: Dorpat/Estland
Paraad-ja tavafrentsi ehk Feldbluse vahel on suur vahe. Esiteks on esimesel juhul nööpe 8 ja teisel 5 või 6 (vastavalt frentsi tüübist). Peale selle on paraadfrentsil käiste otsad tumerohelised koos 2 nööbiga. Nagu on nendel piltidel. (Siin muidugi mustad)
Politseipataljonid tatsasid minu andmetel rindel ringi ka nende samade paraadfrentsidega. Arvan seega, et ka neid kandvad mehed on pärit rongilt mitte lihtsalt jaama vastu tulnud sõdurid ja ohvitserid.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 16:59 
Võimalik, kuid ma kahtlen sügavalt - kas viigipükste ja kingadega tuldi ikka rindelt ... või hoopis kabinetist ? Mis sa ise arvad ? :oops:
Vaata eelviimasel pildil paremas servas (/ mitte lammast vaid meest!) - kui mu vanad silmad mind ei peta? :wink:
Tõenäoliselt on nad pildil ikka tagalarottidega segamini :?:


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 17:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 22:15
Postitusi: 220
Asukoht: Dorpat/Estland
Parempoolne viigipükstega mees on hetkel uus teema, kuna tema kannab hoopiski sinelit. Ja ta võib tõesti olla tagalarott. Kuid kuna jutt käib paraadfrentsist rindel siis...
Samas pildil vasakult teine mees kannab paraadfrentsi ja tema on kohe kindlasti rindelt tulnud, mis põhjendab seega minu väidet.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/


Viimati muutis UnterKroon, 07 Dets, 2004 17:20, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 17:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Jutt käib ülevalt allapoole liikudes teise pildi kohta.
(Ehk kolmest pildist keskmine).

Propatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 17:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 22:15
Postitusi: 220
Asukoht: Dorpat/Estland
Jah keskmisest pildist käibki jutt :wink:

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 17:35 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Nõustun Õpetaja väitega - tegu ühispildiga, kus osa mehi kohalikud vastuvõtjad.

Propatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2004 18:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Veebr, 2004 22:15
Postitusi: 220
Asukoht: Dorpat/Estland
Keskmisel pildil on kindlasti ka kohalikke, sellega täiesti päri.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 21 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt