Demjanski Kilp...

[-=Grenadier=-]

Kas eestlased said Demjanski kilbi oma varrukale või mitte?
Tänan!

[-=Grenadier=-]

Ei oska keegi öelda või? 40. Politsei Pataljon võitles Demjanski kotis minu teada. Aga kas on kuskil kirjas (või mõni veteran maininud) et Eesti sõdurid oleks saanud Demjanski kilbi?
Tänan!

[Arensburger]

Demjanski kott jäi eestlasi väga vähe. Eelpoolmainitud 40. Politseipataljoni seal ei olnud. Too hilisem 40. Politseipataljon kandis sel ajal veel SD Estnishe Sicherungs Abteilung Pleskau nimetust ja viibis küll seal läheduses, aga kotis ei olnud. Kotti jäi hilisema nimetusega 42. Eesti Politsei Pioneerpataljon. Sel ajal kandis antud üksus nimetust Estnishe Shutzkommando Org. Todt. Selle üksuse ülesandeks oli Org. Todt.-i poolt ehitatavate objektide ja Org. Todt.-i meeste kaitsmine parisanide rünnakute eest. Nii, et Demjanski kotti satuti juhuslikult. Ei ole andmeid, kas selle väeosa eestlased võtsid koos sakslastega osa ka rinde kaitsmisest, kuid tõenäoline on, sest miks pidi kotis istuvat relvastatud üksust rindest eemal hoitama. Kuid kui rindetegevusest osa võeti, siis kindlasti "teise järgu" üksusena.
Demjanski kotti jäi sisse ka Eesti Neljanda Idapataljoni (Estnishe Sicherungsgruppe 148) 13. kompanii mehi. See 13. kompanii major Mäeste juhtimisel tegutses pataljonist eraldi. Osaleti rasketes lahingutes Staraja Russa piirkonnas, kus maj. Mäeste autasustati, esimese eestlasena üldse, raudristiga. Peale Mäeste haavata saamist asus kompaniid juhtima leitnant Hommik. Laiemalt oligi see kompanii tuntud ltn. Hommiku kompaniina. Hiljem kui Idapataljone liideti, siis jäeti see 13. kompanii iseseisvaks üksuseks ja sai nimeks Estnishe Ostkompanie 657.
Demjanski koti moodustumisel juhtus nii, et küllalt laial rindel tegutsevast kompaniist umbes pool jäi kotti ja pool välja. Kompanii staap luges jaanuaris 42 kotti jäänud mehi juba hukkunuteks ja oli väga üllatunud, kui need mehed aprillis-mais välja ilmusid. Rõõm oli oma mehi elusana leida suur sel põhjusel, et mai lõpuks oli 13. kompanii 200 mehelisest isikkooseisust järel vaid 80.
13. kompaniis sõdis ka hilisem sõjakirjasaatja Jüri Remmelgas, kes on seal kotis olemisest ka kirjutanud. Kas eestlased said Demjanski kilbid varrukale, seda ma ei tea. Tõenäoline on, et neid annetati väeosade kaupa. Kas aga neid väikesi eestlaste väeosi märgati on küsimus? Sõja alguses olid sakslased sellistes küsimustes eestlaste suhtes üleolevad.

[Arensburger]

29. Politseipataljoni üks ohvitseridest ltn. Alf Kubbo on paguluses olles kirjutanud mälestusteraamatu "Tulises Katlas". Kas keegi on seda lugenud? Ehk oli see katel Demjanski kott.
Ma tean niipalju, et Alf Kubbo elas USA-s Portlandis OR ja oli sõjainvaliid - üks käsi puudu. Tema oli 1941- 42 aasta lahingute veteran.

[istorik]

See raamat "Tulises katlas" on mul täitsa olemas, (välja antud vist New Yorkis 1966.a.) paugupealt aga ei suuda meenutada, kas jutt käib Demjanskist või mitte? Uurin järele.....
aga Alfred Kubost (1917- 1978) meenub see, et vaatamata ühele käele oli tema üks vähestest, kes "Moero" õnnetusel suutis end veepeal hoida ja hiljem teise laeva poolt üles korjati! Tema naine ja pisitütar aga uppusid....

[riburabu]

sellelt laevalt pääses ka Pähklamets, ``Leegionäri päevku`` autor.

[istorik]

Tulles tagasi Demjanski teema juurde, siis peab lisama, et A.Kubbo on küll kirjutanud huvitavad sõjaraamatud "Tulises katlas" ning "Tules ja jääs" aga Demjanskist räägib hoopiski Jüri Remmelgas oma raamatus "Tuline värav", kusjuures tuliseks väravaks nimetab ta ainsat ühendusteed Demjanski katlaga.
Eestlasi kirjeldab ta selliselt:
1941.a. novembris 184 julgestuspataljoni 13 kompanii asus Staraja Russas major Mäeste ja leitnant Hommiku juhtimisel, mehed enamikus Virumaalt, puudus ühtlane väljaõpe, relvastus, varustus ja vanustase (mehed 15-50.a.). Varustatud vene relvadega, kandsid punaväe kasukaid ja vilte, need võetud langenuilt.
6.01.1942.a. lõid 13 kompanii 60 eestlast ja 300 sakslast tagasi ülekaaluka venelaste rünnaku Staraja Russas, võidu tähistamiseks rüüstasid üheskoos sakslaste varustusladusid.
Demjanski katlas (u.40.km linnast lõunas) aga asus ka paar rühma eestlasi väga hajutatuna rindel, kes kaitsesid Beglovo küla, Pola raudteejaama ja vallutasid Arinino küla.
Üldiselt kirjeldab Remmelgas sündmusi ja olukordi detailselt, aga ma ei leidnud küll ühtki fakti autasudega vääristamisest. Tundub, et neid eestlastele siiski ei jagunud?

[Arensburger]

Mis on varrukal 2. reast esimesel mehel? Ega see Demjanski kilp ei ole? Täpselt aru ei saa. Pilt peaks kujutama Tartu Eesti sõjaväehospidalis olevatele haavatutele korraldatud vastuvõttu Vanemuises. Seega peaksid kõik pildil olevad sõdurid olema eestlased.

[-=Grenadier=-]

ma polnudki seda ennem tähele pannud...see on küll mingi kampaania kilp aga mitte Demjansk...kas eestlased võisid siis midagi muud ka saada või???
minu üllatus on tõsiselt suur hetkel...tänan pildi eest!

[-=Grenadier=-]

see on varrukal VIST Cholm'i kilp aga ma pole 100% kindel...aga suure tõenäosusega Cholm...mingi väike eesti üksus vist madistas ka seal Cholm'i koti kandis kui ma ei eksi...pean veidi raamatuid uurima

[-=Grenadier=-]

ma nüüd tuhnisin ühs raamatus ja leidsin, et..."Estnische Schutzmannschafts Abteilung Poltsama" Fp. 47521 hilisem "Estn.Pol.F.Btl.39" 4. Kompanii kpt. Mikkola juhtimisel saadeti 1942. aasta jaanuaris Cholmi kotti. Et siis on täitsa võimalik, et pildil kannab sõdur Cholm'i kilpi

[Arensburger]

Siin on veel üks pilt kilbiga mehest Pühajärve puhkekodus malet mängimas. Mis kilp see on?

[-=Grenadier=-]

"Cholm" ... jällegi väga hea pilt ja mina seda detaili tähele ennem ei ole pannud

[UnterKroon]

Jah see on Cholm ja hea pilt

[Che]

Sõbrad seesama mees, kellel on mingi kilp käisel on ju ka jäädvustatud sellel teisel fotol kus malet mängitakse--näoga kaamera poole.