andrus kirjutas:1933.a. lõpus panid maaväed kokku sellised tingimused ühemootorilisele ja -kohalisele hävituslennukile (Rüstungsflugzeug IV):
Internet pole küll eriti usaldusväärne allikas, aga
inglise keelne vikiväidab, et 1-kohaline hävituslennuk oli Rüstungsflugzeug III
Aga mitte sellepärast ei tahtnud norida, vaid hoopis pisut kirjutada sellest Rüstungsflugzeug'ide kontseptsioonist, RLM'ist ja seal ümber toimunud laiemast kismast. Mitte keskendudes niivõrd konkreetsetele lennukitele ning nende andmetele.
Niisiis töötati lennundusministeeriumi tehnilises ametis välja tulevase õhusõja jaoks vajalike nelja põhilise lahinglennuki kontseptsioonid. Eeltoodud lingil olid nad järjestatud ja nimetatud järgmiselt:
Rüstungsflugzeug I - mitmekohaline ja mitmemootoriline pommituslennuk
Rüstungsflugzeug II - kerge taktikaline pommituslennuk
Rüstungsflugzeug III - ühekohaline ja ühemootoriline kerge hävituslennuk
Rüstungsflugzeug IV - mitmekohaline ja kahemootoriline raske hävituslennuk.
Ükskõik mis järjekorras need tinglikud numbrid ka antud ei olnud - põhitüübid planeeriti just sellised ning nende tellimine käis konkursi korras. Enamasti...
Konkursitingimused 1-mootorilisele hävituslennukile on andruse postis ilusti olemas. See konkurss oli ühelt poolt küll formalselt avalik (osaleda võisid kõik saksa lennukiehitusfirmad, tegemist polnud suunatud hankega), teisalt - sa pidid teadma kust uksest sisse minna ning kelle käest spetsifikatsiooni küsida, mis ajaks eskiisprojekt esitada jne, et tegelikku konkurentsi üldse jõuda.
Messerschmidt ei olnud esimeses kutsutute ringis. Sai hoopis kaudseid ja kõrgelt tulnud vihjeid, et selles konkursis osaleda. Ehk siis - RLM ülem Milch oli Messerschmidtiga suht halbades suhetes. Toimuva konkursi kohta sai ta infot hoopis otse Göringilt.
Samasugune konkurss toimus ka kahemootorilisele hävituslennukile. Kuidas seal vihjed liikusid - tõesti ei tea, pole väga minu teema.
Aga - konkursis osalemiseks prototüüpide ehitamise lepingud sõlmiti 1-kohalise hävituslennuki konkursi puhul Arado, Focke-Wulfi, Heinkeli ja Messerschmidtiga.
2-kohalise hävituslennuki konkursi puhul - Messerschmidti, Focke-Wulfi ja Henscheliga.
Üllatuslikult võitis aga Messerschmidt mõlemad konkursid. Kusjuures otsustaja ei olnud seal mitte Göring.
Sealt edasi tulid aga juba huvitavad poliitilised mängud. Baieri Lennukitehastega sõlmiti küll lepingud mõlemite lennukite tootmiseks, kuid "igaks juhuks" järgnesid eksklusiivsed lepingud Heinkeliga 1-mootorilise He 100 arendamiseks ning prototüüpide valmistamiseks (konkursil osales mäletatavasti He 112) ning Focke-Wulfiga 2-mootorilise Fw 187 arendamiseks (konkursil osales Fw 57).
Ühelt poolt oli ju Messerschmidt sel ajal sõjalennukite konstrueerimise ning tootmise osas lennundusministeeriumi jaoks tõesti "valge leht". Teisalt aitas loomulikult sellistele otsustele kaasa ka "vanade tegijate" lobi.
Kuid lõpptulemus oli ikkagi see, et ka "eksklusiivlepingute" alusel arendatud lennukid ei suutnud tõestada kuidagi oma olulist üleolekut juba konkursil väljavalitu vastu. Ja seeriatootmiseks lepinguid ei järgnenud. Ühe või teise lennuki üksikomaduse põhjal aga kaugeleulatuvaid järeldusi teha - pole just eriti tõsine tegevus...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...