Ühe vabatahtliku sõjatee

[ennww]

Käisn hiljuti arhiivis uurimas ühe kaugelt sugulase elukäiku. Oli teada, et ta arreteeriti 1952 ja sai tribunali käest surmaotsuse, mis 1953 aasta kevadel ka täide viidi. Sugulased mäletasid põhjuseid erinevalt, uurimistoimikust avanes aga, ilmselt usutavalt, ühe noore mehe sõjatee ja kahjuks 27-aastaselt lõppenud elu.

Materjali oli palju, enamus venekeelseid ülekuulamisprotokolle on maha pildistatud ja ootavad tõlkimist-dešifreerimist. Alljärgnev on kokkuvõte "Omakäelisest ülestunnistusest", mis oli eesti keeles.

Kuna mehe lähisugulased on elus ja nendega (veel) räägitud pole, siis nime siia ei pane.

Tegemist siis 1925 aastal sündinud mehega, kelle isa hukkus 1941 aasta augustiss Raasiku-Aruküla kandis kindlustustöödel olles Saksa lennuki pommikillust.

1941 oktoober – astus vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke. Kuna oli tollal vaid 16, valetas ennast aasta vanemaks, keegi dokumente ei kontrollinud. Tegemist ilmselt 5. Eesti Idapataljoniga, mis formeeriti Tallinnas. Registreerimiskoht Laial tänaval, avalduse võttis vastu Eesti mundris Eesti ohvitser. Esimene kasarmu samas, hiljem Pika ja Nooruse tn nurgal.

Protokollis väeosaks nimetatud "Teine Eesti vabatahtlik asekompanii", kas siis 5. pataljoni teine kompanii?.

Detsembris 1941 viidi üle Narva, asukoht Herrmanni kindluses. Anti sõjaväevorm, relvastus (vintpüss) ja vandetõotus.
1942 jaanuari algul jala läbi Kingissepa ja Veimarnii Molokowitzi jaama. (ca 1,5 jagu). Ülesandeks raudtee valve Molokowitzist ca 1,5 km Veimarni ja 3 km Volossovo suunas. Lisaülesandeks külade läbiotsimised relvade leidmiseks. Valveteenistus kuni aprillini 1942.

Aprill 1952 läbi Veimarni Gatšinasse, kus ülesandeks sõjavangide konvoeerimine ja valvamine Leningradile suunatud raudteeharu ehitusel. Töökoht umbes 18 km Gatšinast. Laagris vange ei valvanud, seda tegid sakslased. Gatšinas sai ka medali 1941-1942 talvekampaania eest.
1942 mais juhtum nõrkenud sõjavangi mahalaskmisega töökohal, see sai ka ilmselt hiljem põhjuseks, miks mõisteti surmanuhtlus. Omaette küsimus on, miks mees selle ülekuujale üles tunnistas, tundub, et infot selle kohta enne ei olnud.

Peale raudtee ehitus tööst mitmesuguseid töid, peamiselt konvoeerimine ja valvamine. Juunis 1942 üleviimine Volossovosse, seal lahingumoonaladude ja vangilaagrite valvamine.

Juulis 1942 – avaldus vabatahtlikuna SS-üksusse astumiseks. Narvas anti relvad ära, puhkus Tallinnas ja sõit Debicasse (Heidelaager)väljaõppele. Seal sai SS Sturmmann aukraadi,
Aprillis –mais 1943 suunati pataljon Ukrainasse Izjumi . Seal sai mees jaoülema abiks.
Juunis 1943 tagalasse, autoroodu remonttöödele (Väidetavalt korjati eesliinilt korjati ära üksikuid poegasid). Õppis autot juhtima, vigastuse tagajärel ravil Dnepropetrovski ja hiljem Langenbielau hospidalis.
1944 jaanuaris suunati paljurahvuselisesse (taanlased, hollandlased jm) marsskompaniisse sakslaste juhtimisel. Ukraina –Poola piiril partisanidevastased operatsioonid.
Juuni 1944 – eestlased korjati saksa väeosadest kokku , viidi Kehrasse kus loodi Eesti üksus.
Sealt Sinimägedesse , sai Rotenführeri auastme, oli Krivasoos. Mitmel korral luurel. August 1944 – allohvitseride kooli Kehras, „praktika“ Kehras formeeritud õppekompanii juures.

17. sept 1944 saadeti Kehrast Tallinna kaitsele kusagil Maardu-Kuusalu vahel. Ülemused olid kaotanud pea, juhtimist ei toimunud ja 20 sept väeosa lagunes. 30 sept. erariietes Tallinna , õnnestus legaliseeruda, abiellus ja elas rahulikku elu kuni arreteerimiseni nov 1952. Tribunal tegi otsuse jaanuari lõpul 1953, maha lastud Butõrkas aprillis, juba peale Stalini surma(!) 1953.


Eks ma loen veel neid ülekuulamisprotokolle, sealt peaks saama lisainfot. Siis saan ka jõudumööda täiendada. Huvitav oleks täpsustada väeosasid,nende suhtes ei ole eriline asjatundja. Paistab, et Vene uurijad ka mitte..

[worm]

Aprillis –mais 1943 suunati pataljon Ukrainasse Izjumi

Pataljon "Narva" Tõenäoliselt jookseb nimi siis ka pataljoni triloogiast läbi.

[ennww]

Peab üle vaatama. Aitäh!

[istorik]

Mulle igatahes tundub, et oma sõjateed alustas noormees Estnische Sicherungs Abteilung 185 ridades. Just seda eesti üksust kasutati saksa üksuste juures julgestus- ja vahiteenistuseks, rindele ei saadetud.

[metssiga]

Ei olnud need Vene uurijad mingid asjatundjad väeosade alal, aga sageli ei osanud ka mehed ise öelda täpselt üksuste nimesid ega numbreid. Juurdlustoimikus soovitaks vaadata süüdistuskokkuvõtet ja seejärel otsust

[ennww]

Süüdistuskokkuvõte ja otsus on sisuliselt kokkuvõte mehe oma sõnadest. Mulle on jänud mulje, et erilist süüdistavat materjali mehe kohta polnudki, peale võimaliku informaatori teate, et on Saksa väes teeninud.
Praegu on juba raske, kui mitte võimatu näha põhjusi, miks oli vaja endast ülekuulamistel nii palju rääkida. Erilist töötlemiseaega ka pole olnud, tunnistused algavad sisuliselt arreteerimise päevast.

Estnische Sicherungs Abteilung 185 (ehk 5. Idapataljon Wehrmacht.pri.ee lehel) tundub õige küll olevat. Lisaks oli toimikus samal ajal kohtu all olnud jaokaaslase kohta arhiiviväljavõte, mis viitab 185-dale pataljonile. Kust tuleb see teine patljon, ei tea.

1944. aasta ja autoroodus remondimehena olemise kohta mainib süüdistuskokkuvõte "WIking" diviisi. Ei ole jõudnud ülekuulamisprotokolle nii palju veel lugeda, et kas see tuleb ka mehe oma jutust.

[Lemet]

Ehk lootis, et kui kõik kenasti ära räägib, siis jäetakse rahule.

[ennww]

Ei saa välistada.

[Erkennu]

Mulle igatahes tundub, et oma sõjateed alustas noormees Estnische Sicherungs Abteilung 185 ridades. Just seda eesti üksust kasutati saksa üksuste juures julgestus- ja vahiteenistuseks, rindele ei saadetud.

Estn.Sicherungs Gr. 185/21 komp. üks rühmadest Ltn.Robert Silvesteriga eesotsas olid rindel Volhovi all ühe saksa rügemendi alluvuses ja teostasid luuret 1942 veebruarist kuni maini ,selle aja sees kaotati langenutena 4 ja haavatutena 7 eestlast...

[istorik]

Kuna selle teema peategelane idas rindele ei sattunud siis polnud põhjust ka 21.kompaniist rääkida. Kui aga jutuks juba tuli siis ei saa jätta lisamata, et antud kompanii liideti septembris 1942 181.Abteilungiga ja mainitud ohvitser Silvester läks sama aasta lõpus Leegionisse.

[ennww]

Kuna selle teema peategelane idas rindele ei sattunud siis polnud põhjust ka 21.kompaniist rääkida. Kui aga jutuks juba tuli siis ei saa jätta lisamata, et antud kompanii liideti septembris 1942 181.Abteilungiga ja mainitud ohvitser Silvester läks sama aasta lõpus Leegionisse.

1942 tõesti peategelene rindel ei olnud, vaid tegeles ainut valvamisega. Juba juulis andis avalduse SS-üksusse (Leegioni?) astumiseks ja siis korjati ka Volhovi kandist ära.

Hiljem, 1944 käis Narva all küll mitmel korral luurel.
Tegelikult oli mees oma peaaegu 3 aastat kestnud sõjateest otseselt sõjategevuses päris lühikest aega. Kui palju aga oligi sõdureid, kes kogu aeg "kuumas kohas" olid...